2-10-39281/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-10-39281

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-10-39281 Tsiviilasi Lxxxx Vxxxxxxxxx hagi Axxxx Axxxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes ja Axxxx Axxxxxxx vastuhagi LxxxxxVxxxxxxxxx vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja): Lxxxx Vxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: ) Kostja (vastuhagis hageja): Axxxx Axxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: ); esindaja: Terje Mikk (Terje Mikk Juristibüroo; epost: terjemikk@hot.ee) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 28.10.2010. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Lxxxx Vxxxxxxxxx ja kostja Axxxx Axxxxxxxxvahel 28.10.2010. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Axxxx Axxxxxx nõustub tasuma oma tütre Jxxxxxx-Mxx Axxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a, ülalpidamiseks elatist 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 13. augustist 2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

1.2. Axxxx Axxxxxx kohustub tasuma punktis 1.1. nimetatud elatise Lxxxx Vxxxxxxxxx arveldusarvele nr 221014478627 AS-is Swedbank jooksva kuu eest hiljemalt jooksva kuu 13. kuupäevaks.

1.3. Axxxx Axxxxxx tunnistab enda võlgnevust Lxxxx Vxxxxxxxxx ees tasumata

2 elatise eest summas 3263 krooni (s.o 2010. a augusti eest summas 1088 krooni ja 2010. a septembri eest summas 2175 krooni). LxxxxxVxxxxxxxx tunnistab, et on Axxxx Axxxxxxxxx saanud 2010. a septembri eest elatist 1100 krooni, milline summa lahutatakse maha elatise võlgnevusest (s.o 3263 – 1100 = 2163 krooni). Seega võlgneb Axxxx Axxxxxx Lxxxx Vxxxxxxxxxxx elatise eest 2163 krooni. Axxxx Axxxxxx kohtub tasuma nimetatud elatisevõla Lxxxx Vxxxxxxxxxxx kahes osas, tasudes võlast pool 2010. a novembri ja pool 2010. a detsembri 13. kuupäevaks.

1.4. Axxxx Axxxxxx kohustub tasuma oktoobrikuu eest elatise LxxxxxVxxxxxxxxx arveldusarvele 2010. a oktoobrikuu jooksul.

1.5. Lxxxx Vxxxxxxxx ja Axxxx Axxxxxxxmääravad nende ühise lapse Jxxxxxx-xx Axxxxxxxxx suhtlemiskorra kindlaks alljärgnevalt: 1.5.1. Isa võtab poolte ühise tütre Jxxxxxx-Mxxxenda juurde üle nädala (arvestades isa töögraafikut) alates 12. novembrist 2010. a reedel kella 16.00-st kuni pühapäeval kella 16.00-ni. 1.5.2. Isal on õigus veeta koos tütrega üle aasta jõulud ja aastavahetus (arvestusega, et ühel aastal jõulud ja järgmisel aastal aastavahetus). 2010. a jõulud veedab tütar ema juures ja isa võtab tütre enda juurde alates 28. detsembrist kuni 03.jaanuarini 2011. a. 1.5.3. Suvekuudel viibib tütar isa juures järjest 1 nädala kuus, vastavalt isa puhkusegraafikule ja poolte kokkuleppele. 1.5.4. Lapse isa tagab isiklikult tütre ema juurest toomise ja tagasi viimise. 1.5.5. Pooled on kohustatud teavitama teist vanemat koheselt seoses tütre haiguse või muu suhtlemiskorda takistava asjaolu ilmnemisest; 1.5.6. Emal on õigus keelduda lapse üleandmisest isale, kui ilmneb, et vanem on alkoholivõi muu uimastava aine mõju all. 1.5.7. Isa annab nõusoleku lapse Jxxxxxx-MxxxAxxxxxxx elama asumiseks koos emaga Soome Vabariiki. 1.5.8. Ema annab nõusoleku, et isa võib koos lapse Jxxxxxx-Mxx Axxxxxxxxx sõita välisriikidesse ilma selleks eraldi nõusolekut saamata. 1.5.9. Pooled kohustuvad tuginedes PkS § 118 lg-le 1 teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas eelkõige lapse igakülgset heaolu.

1.6. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-39281 menetlus Lxxxx Vxxxxxxxxx hagis Axxxx Axxxxxxxxvastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes ja AxxxxxAxxxxxxx vastuhagis LxxxxVxxxxxxxxx vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

3

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lxxx Vxxxxxxxxxesitas 13.08.2010. a kohtule hagiavalduse AxxxxxAxxxxxxxxvastu elatise nõudes. LxxxxxVxxxxxxxxxpalus kohtul Axxxx Axxxxxxxxx välja mõista lapse Jxxxxxx- MxxAxxxxxxx ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus alates 13. augustist 2010. a.

Axxxx Axxxxxx vaidles 30.09.2010. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja tegi hagejale ettepaneku elatise maksmise osas kokkuleppe sõlmimiseks.

30.09.2010. a esitas Axxxx Axxxxxxxkohtule hagiavalduse LxxxxxVxxxxxxxxx vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

28.10.2010. a pidas kohus nõuete arutamiseks kohtuistungi. Kohtuistungil teatasid pooled, et soovivad sõlmida kokkuleppe. Pooled esitasid kohtule kirjalikult 28.10.2010. a sõlmitud kokkuleppe elatise maksmise kindlaksmääramiseks ja 05.11.2010. a sõlmitud kokkuleppe lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Pooled taotlesid kokkulepete kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kokkulepped on võimalik kinnitada ja asja menetlus tuleb lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Lapsega suhtlemise korraldamine on TsMS § 550 lg 1 kohaselt hagita perekonnaasi ja vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 arvestab kohus nimetatud asja läbivaatamisel hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 563 lg 4 näeb ette, et kohus peab püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Seega on poolte vahel kompromissi sõlmimine lapsega suhtlemise korra osas kooskõlas menetlusprintsiipidega. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus kompromissi kinnitamata jätmise aluseid ei tuvastanud. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromissid ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus märgib lapsega suhtlemise korra osas täiendavalt, et kumbki vanem on teadlik teise vanema plaanidest minna lapsega välisriiki (Soome või muusse riiki) ja vanemad on selleks vastastikku nõudoleku andnud.

Kohus selgitas kohtuistungil pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

4 Lapsega suhtlemise korra osas sõlmitud kompromissi osas selgitab kohus täiendavalt, et vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 117 lg-le 2 on hagejal ja kostjal nende ühise lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanema hooldusõigus on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ja otsustada lapsega seotud asju (PkS § 116 lg 2). Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (PkS § 118 lg 1). Hagejal ja kostjal on ühine lapse esindusõigus (PkS § 120 lg 1). Vanem võib last üksi esindada, kui talle on selles asjas otsustusõigus kompromissi alusel kokkulepitud suhtlemiskorras üle antud. MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Ü.Raag Kohtunik