2-10-3408/40 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-10-3408

Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2010.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-3408 Tsiviilasi X AS hagi A. H. vastu tasumata maksete väljamõistmise nõudes Menetlusosalised Hageja: X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Hageja lepinguline esindaja: E. P. (jurist) Kostja: A. H. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Kostja lepinguline esindaja (riigi õigusabi korras): adv. M. V. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §174¹, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus m ä ä r a s :

Kinnitada X AS ja A. H. vahel 28.oktoobril 2010.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega: 1. A. H. tasub X AS-le seisuga 30.07.2010.a. tekkinud põhivõla katteks viis tuhat üheksasada üheksa (5 909) krooni ja viiviste katteks üks tuhat kaheksasada seitsekümmend üks (1 871) krooni ja menetluskulude katteks riigilõivu summas kuussada (600) krooni (s.o. 50% hageja poolt tasutud riigilõivudest); s.o. kokku summas kaheksa tuhat kolmsada kaheksakümmend (8 380) krooni alljärgnevalt: alates 15.novembrist 2010.a. (kaasa

arvatud) igakuuliste maksetena vähemalt summas üks tuhat (1 000) krooni kuus, kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni; viimase makse suuruseks on kolmsada kaheksakümmend (380) krooni.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr.2-10-3408, seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

Tagastada X AS-ile (a/k xxxxxxxxxxxx, Sampo Pank) hagiavalduse esitamisel tasutud (21.01.2010.a.; nr.10011) ja nõude suurendamise eest tasutud (20.05.2010.a.; nr.10061) riigilõivudest pool summat, see on kuussada (600) krooni, märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-10- 3408, riigilõivu osaline tagastamine“.

Poolte poolt asja menetlemisel kantud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda.

Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Kuna pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest, määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD Menetluse käik 22.01.2010.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud X AS hagi A. H. vastu, milles hageja nõuab kostjalt perioodil 01.07.2008.a. kuni 31.12.2009.a. tekkinud kommunaalmaksete võlgnevuse, halduskulu, hooldustasu ja remondireservi maksete võlgnevuse summas 4 377.50 krooni ja viivise, s.o seisuga 20.01.2010.a. summas 2 577.80 krooni, väljamõistmist /tl.1-2/. Kohtuasja menetluse vältel on hageja suurendanud nõuet, paludes kostjalt täiendavalt välja mõista perioodil 01.01.2010.a. kuni 30.04.2010.a. tekkinud kommunaalmaksete võlgnevuse, halduskulu, hooldustasu ja remondireservi maksete võlgnevus summas 900.80 krooni ja viivis summas 1 165.15 krooni /tl.68/. Lisaks on hageja suurendanud 28.oktoobril 2010.a. toimunud kohtuistungil esitatud nõuet, paludes kostjalt täiendavalt välja mõista perioodi 01.05.2010.a. kuni 30.07.2010.a. tekkinud kommunaalmaksete võlgnevus summas 630.70 krooni /tl.148/

Poolte taotlus 29.10.2010.a. on kohtule (digitaalselt allkirjastatuna poolte esindajate poolt) laekunud poolte vahel 28.10.2010.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning menetluskulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes. Kompromissilepingus on hageja

esitanud menetluskulude taotluse, milles palub tagastada hagejale pool tasutud riigilõivudest s.o. 600 krooni. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled avaldavad kompromissilepingus, et nad loobuvad edasikaebe õigusest.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele.

Kompromissi vastuvõtmine ja kinnitamine Kohus on kohtuasja menetlemisel selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning -kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on kohtuistungil avaldanud valmisolekut pidada sellekohaseid läbirääkimisi ja –teostama toiminguid lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. 29.10.2010.a. on kohtule (digitaalselt allkirjastatuna poolte esindajate poolt) laekunud poolte vahel 28.10.2010.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises (s.o. kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes) ning menetluskulude jaotuses. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi.

Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 26/05-197) §428 lg.1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.

Menetluskulude jaotus TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174¹ lg.1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse

lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni /tl.9/ ja nõude suurendamisel maksnud täiendava riigilõivu summas 200 krooni /tl.75/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivudest s.o. 600 krooni. Kuna pooled on kompromissilepingus kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude mahu ning pooled ei ole taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb poolte poolt asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda.

Määruse jõustumine TsMS §661 lg.2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. TsMS §661 lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud kohtuasjas on pooled kompromissilepingus kokku leppinud, et nad loobuvad määruse peale edasikaebe õigusest. Seega määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruse kättetoimetamisest alates.

Hele Ilisson Kohtunik 11.11.2010.a.