2-09-57380/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-57380 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind CIOÜ hagi IM vastu põhivõla, intressi ja viivise väljamõistmiseks 10 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja CIOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Jüri K kostja IM(isikukood XXX ajutine viibimiskoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista IM võlgnevus 12 773,31 krooni (kaksteist tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja kolmkümmend üks senti) CIOÜ kasuks.

3. Välja mõista IM CIOÜ kasuks viivis 15% aastas põhivõlalt (s.o 10 000 kroonilt) alates 30.04.2010.a. kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista IM menetluskulu summas 4 000 (neli tuhat) krooni CIOÜ kasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

2 üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik CIOÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IM vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi makseettepaneku, millele IMesitas vastuväite. Vastuväites tunnustas IM nõuet osaliselt, summas 11 579,89 krooni. 25.03.2010.a määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

29.04.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, mida hiljem täpsustas. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 10 000 krooni, intressi 579,89 krooni, viivise 2193,42 krooni ning viivise 15% põhivõlalt aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2000 krooni (s.h 750 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv) ning õigusabikulud summas 3000 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud, ettenähtud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 12 773,31 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 15% aastas põhinõudelt (s.o 10 000 kroonilt) alates 30.04.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

3 kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 2000 krooni ja esindajakulu katteks 2000 krooni, kokku 4000 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik