2-10-28564/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.november 2010.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-28564

Tsiviilasi O S hagi M (N) S vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA O S, isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA M (N) S, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Suuline menetlusistung 10.11.2010 Hagi hind- 19 575 krooni

RESOLUTSIOON

Välja mõista M (N) S alates 16.09.2009 elatis 2175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni poolte ühise lapse, poeg N, sünd. xxxx, ülalpidamiseks O S kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.

Menetluskulud Kumbki pool kannab ise oma menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded

Hageja poolt 16.06.2010 esitatud nõudes soovis hageja välja mõista poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatise katteks 3000 krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

Menetluse käigus oli hageja nõus vähendama elatise nõuet 2175 kroonini kuus.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses nõuet ei tunnista, kinnitab, et ei suuda hageja nõutut summat maksta, kuna tal on veel üks laps ja nimetab ühe suurema kuluartiklina ka elamispinna üüritasu 2000 krooni. Pärast pooltevahelisi läbirääkimisi suulises menetluses möönab, et aluseid elatise väljamõistmiseks alla kehtivat miinimumsuurust ei ole, kuid palub hagejal arvestada, et siiski ta kohe ei suuda ka seda summat maksma hakata.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Alates 01.07.2010 kehtiva PerekS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PerekS § 97 p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PerekS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidaamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PerekS § 100 kohaselt ülalpidamist antkase üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt sel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PerekS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Analoogne regulatsioon kehtis ka hagi esitamise ajal kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt.

Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust. Kostja väidab, et tal ei ole sellises ulatuses lapse ülalpidamises osalemiseks piisavalt maksevõimet, kuid ei ole seda väidet tõendanud ühegi tõendiga, mistõttu kohus loeb selle väite paljasõnaliseks ja arvestamisele mittekuuluvaks. Kostjal ei ole takistust leida tema varaliste kohustuste täitmist võimaldavat sissetulekut tagav töö, millega tagada nii enda parem toimetulek kui ka vajalike vahendite piisavus alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Pooled on suulises menetluses jõudnud arusaamisele, et hageja poolt esialgselt nõutud 3000 krooni ei ole kostja võimeline maksma ja hageja soostus vähendama nõuet kuni elatise kehtiva miinimumsuuruseni. Hageja on võtnud teadmiseks kostja väite, et ka selle tasumine on problemaatiline, samas kostja möönab, et seadusest tulenevat alust mõista elatis välja alla miinimunsuuruse, ei esisne. Kostja kinnitusel on tema töötasu 8000 krooni kuus ja kuna hageja seda ei vaidlustanud, siis on kostjale tagastatud nimetatud väidet kinnitav tööleping. Kohus leiab, et sellises suurusjärgus sissetuleku juures, arvestades ka kostjal olevat ülalpidamiskohustust teise lapse suhtes, ei ole põhjendatud mõista elatis välja kostja nimetatud suuruses 1000 krooni. Põhjendatud on ka elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt 1 aasta eest, sest ehkki kostja on tasunud elatise katteks 1000 krooni kuus, loetakse ülalpidamisekohustuse mittetäitmiseks ka selle tasumine ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Ei ole kahtlust selles, et elatise summa 1000 krooni kuus 12 a. lapse ülalpidamise tagamiseks on ebapiisav. Hagi tõendavad laste sünnitunnistused, pangakontode väljavõtted, hageja töötasu tõend, uuritud ja kostjale tagastatud tööleping.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab mõistlikuks poolte võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 21. detsembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne