3-09-2730/62 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

10. novembril 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2730 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet (PPA) Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I.

F. M. Kohtuistungi toimumise aeg

10. novembril 2010. a, Tallinnas Resolutsioon Anda luba I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni eelnimetatud isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 10. jaanuarini 2011. a (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu määruskaebuse alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.11.2009 peeti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt Pärnu maakonnas Valga-Uulu mnt 101 km kinni Afganistani Islamivabariigi kodanik I. F. M. (sünd. xx.xx.xxxx). Kinnipidamisel väitis isik, et on Afganistani Islamivabariigi kodanik, kuid isikut tõendavat dokumenti tal ei olnud.

2. Kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajalt luba I. F. M.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse.

3. Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja andis 23. novembri 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2730 Lääne Piirivalvepiirkonnale loa I. F. M.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmismenetluse lõpule viimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2010. a, 18. märtsi 2010. a, 18. mai 2010. a ja 14.

juuli 2010 ning 9. septembri 2010. a kohtumäärustega pikendati I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega.

4. 5. novembril 2010. a saabus Tallinna Halduskohtule järjekordne Politseija Piirivalveameti taotlus I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuseja sissesõidukeelu (VSS) §-le 25.

5. Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2010. a kohtumäärusega võttis kohus Politseija Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) taotluse menetlusse ning määras kohtuistungi aja.

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI TAOTLUS

6. I. F. M. (sünd. xx.xx.xxxx) väitis kinnipidamisel, et on Afganistani Islamivabariigi kodanik. Isikut tõendavat dokumenti A. F. M.´il ei olnud ning ta tuvastati tema enda ütluste alusel. A. F. M.´i sõnade kohaselt omab ta elukohta Afganistanis, Xxxxxxxx Xxxx Xxxxxxxxxx provintsis Xxxxx Xxxxx. Lääne Piirivalvepiirkonna poolt alustatud väärteoasjas nr 17.31/09/502 on tuvastatud, et 21.11.2009 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud I. F. M.´il esitada Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seadusliku alusena viisaga või elamisloaga kehtivat reisidokumenti, millega pani toime välismaalasena seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimise, rikkudes sellega välismaalaste seaduse § 51 lg

1. Varasemad karistused Eestis I. F. M.´il karistusregistri andmetel puuduvad.

7. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal avaldas I. F. M. soovi taotleda Eestis varjupaika, mille Kodakondsusja Migratsiooniameti pagulaste osakond 07.12.2009 menetlusse võttis. 16.08.2010 tehti I. F. M.´ile teatavaks 17.06.2010 varjupaiga andmisest keelduv otsus, mille isik kaebas Tallinna Halduskohtusse edasi. Tulenevalt VRKS § 3 lõikest 2 on välismaalasel, kes vaidlustab varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse kohtus, kaebamistähtajal samad õigused ja kohustused nagu varjupaigataotlejal. Sel põhjusel puudub PPA-l käesoleval ajal võimalus jätkata I. F. M.´i väljasaatmismenetlusega. Isikul puudub ka kehtiv reisidokument. Tulenevalt eeltoodust, taotleb Politseija Piirivalveameti kodakondsusja migratsiooniosakond I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le 25.

I. F. M.I SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS

8. I. F. M. vaidles kohtuistungil taotlusele vastu leides, et ühe aasta möödudes väljasaatmiskeskusesse paigutamisest tuleks ta keskusest vabastada ja saata Illuka vastuvõtukeskusesse.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Politseija Piirivalveameti taotlus I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1, § 25 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 42 lg 2 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. I. F. M.´il puuduvad välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Politseija Piirivalveameti 17. juuni 2010. a otsusega nr 7000910040-1 lükati I. F. M.´i varjupaigataotlus VRKS § 21 lg 2 alusel ning VRKS § 20 punktidele 10 ja 11 tuginedes tagasi, I. F. M.’ile keelduti elamisloa andmisest ning talle tehti VRKS § 25 lg 2 ja § 41 lg 2 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on I. F. M. vaidlustanud Politseija Piirivalveameti 17. juuni 2010. a otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-10- 2127).

10. VRKS § 33 lg 1 sätestab, et taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Seetõttu ei ole I. F. M.’i võimalik edasi saata varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusesse. Samuti ei ole I. F. M.’i võimalik Eesti Vabariigist välja saata. VRKS § 42 lg 2 sätestab, et elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus ei kuulu lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. Vaidlus puudub selle üle, et Tallinna Halduskohus ei ole eeltoodud vaidluses veel otsust teinud. Kohus peab isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel kaaluma ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mille puhul saaks väita, et tegemist oleks ebaproportsionaalse meetmega. Arvesse tuleb võtta seda, et I. F. M. saabus Eestisse ebaseaduslikult, mistõttu väljasaatmiskeskusest vabastamine võib ohustada isiku suhtes negatiivse kohtuotsuse korral tema väljasaatmist Eesti Vabariigist. Samuti on isiku väljasaatmine viibinud seoses varjupaigataotluse menetlemise ning halduskohtus toimuva kohtuvaidlusega. Eeltoodud kaalutlustel leiab kohus, et I. F. M.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Kohus rahuldab PPA taotluse.

Tiina Pappel kohtunik