3-10-1380/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Ivo Pilving, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2010, Tartu

Haldusasja number

3-10-1380

Haldusasi

Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingu

(25.05.2010 pikaajalisele kokkusaamisele mitte-

lubamine) õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. juuni 2010 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vjatšeslav Julini määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Määruskaebus rahuldada.

Tühistada Tartu Halduskohtu 16. juuni 2010

määrus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule

asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise

jätkamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 28.05.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Vjatšeslav Julini

kaebus, mille kohaselt esitas V. Julin 19.04.2010 Tartu Vanglale taotluse pikaajalise

kokkusaamise võimaldamiseks ja vangla määras kokkusaamise ajaks 25.05.2010.

03.05.2010 algatati V. Julini suhtes distsiplinaarmenetlus ning 14.05.2010 käskkirjadega

nr 1-4/686 ja 1-4/687 karistati teda distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega.

19.05.2010 pöörati karistus täitmisele ja V. Julin paigutati kartserisse.

V. Julin leiab, et vangla jättis ta ilma pikaajalisest kokkusaamisest õigusvastaselt,

paigutades ta kartserisse ajaks, mil oli määratud pikaajaline kokkusaamine. Kartserikaristus

määrati 14.05.2010, aga alles 19.05.2010 paigutati kaebaja kartserisse. Kui vanglal oli

võimalik karistuse täideviimist alustada alles 19.05.2010, oleks vangla võinud karistuse

algusega oodata ka kuni 26.05.2010, et kaebajal oleks olnud võimalik pikaajalisel

kokkusaamisel ära käia.

Kaebuses kirjeldab V. Julin põhjalikult ka seda, kuidas vangla administratsioon kallutas

teda 04.02.2010 kirjutama kaebustest loobumiste avaldusi halduskohtusse, ringkonna-

kohtusse ja Riigikohtusse. Peale 15.04.2010 juhtumit ametnikuga hakkas kaebaja taas

kaebusi kirjutama, mille tulemuseks oligi tahtlik kokkusaamise piiramine.

V. Julin palub kohtul tunnistada õigusvastaseks 25.05.2010 toimuma pidanud kokku-

saamisele mittelubamine. Põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et taolised toimingud

kaebaja suhtes enam ei korduks, samuti moraalse kompensatsiooni nõudmine tekitatud

kahju eest.

2. Tartu Halduskohus tagastas 16. juuni 2010 määrusega V. Julini kaebuse halduskohtu-

menetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei tulene vangistust reguleerivatest õigusaktidest

vangla kohustust lükata distsiplinaarkaristuse täitmine edasi seniks, kuni kinnipeetav on

realiseerinud varasemalt määratud pikaajalise kokkusaamise õiguse. Distsiplinaarkaristuse

täitmisele pööramise aeg on vangla diskretsiooniotsus ja seadusega on reguleeritud tähtaeg,

mille möödudes distsiplinaarkaristust ei tohi täitmisele pöörata.

Kaebajale 14.05.2010 käskkirjadega nr 1-4/686 ja 1-4/687 määratud distsiplinaarkaristuse

täitmisele pööramisega 19.05.2010 ei saanud vangla rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

Vanglal oli õigus pöörata karistus täitmisele vanglale sobival ajal, arvestades vangistus-

seaduse (edaspidi VangS) § 65 lg-s 6 sätestatud piirangut. Kaebaja väide, et vangla jättis ta

ilma pikaajalisest kokkusaamisest õigusvastaselt, paigutades ta kartserisse ajaks, mil oli

määratud pikaajaline kokkusaamine, on otsitud põhjus kaebuse esitamiseks. Kaebaja on

kaebuses ise väitnud, et peale 15.04.2010 intsidenti vangla ametnikuga hakkas ta jälle

õiguskaitseorganitele kaebusi kirjutama.

Kaebaja põhjendatud huvi ei saa seisneda ei preventiivses huvis ega huvis hilisema kahju

hüvitamise nõude esitamiseks.

Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse puhul on põhjendatud huvi olemas

üksnes olukorras, mil on reaalne ja tõsiseltvõetav oht, et kaebaja õigusi rikkuv tegevus võib

suure tõenäosusega korduda ning et selline tegevus rikuks kaebaja õigusi. Antud juhul

puudub oht tulevikus selliseks õigusvastaseks tegevuseks, mille peaks käesoleva

tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine ära hoidma. Tuvastamiskaebuse võimalik

rahuldamine ei annaks kaebajale reaalset eelist oma õiguste edasisel teostamisel.

Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda vaid kindlatel alustel, mis on loetletud

riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-s 1. Kaebaja ei ole välja toonud neid

asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning

vaidlusaluse toiminguga tekitatud väidetava mittevaralise kahju hüvitamine on vähe-

tõenäoline. Hilisema hüvitamiskaebuse eduperspektiiv on kaheldav.

Kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 16. juuni 2010

määruse ja teha uue määruse, millega määruskaebus rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt on isiku poolt karistuse kandmisega kuriteo toimepanemise eest

tema suhtes kohaldatud õiguste ja vabaduste piirangud, mis ei anna õigust sekkuda isiku

põhiõigustesse rohkem, kui see otseselt VangS § 4 lg-st 2 tuleneb.

Vangla direktori poolt pikaajalise kokkusaamise määramine on samuti haldusmenetlus, sest

kaebaja sellekohane taotlus rahuldati 19.04.2010. 20.04.2010 sai kaebaja teada, et

kokkusaamine on määratud 25.05.2010.

Kaebajale määrati kokkusaamine enne distsiplinaarmenetlusest teavitamist ja enne

kartserisse paigutamist. Vaidega on õigus vaidlustada ainult haldusakti, milleks on direktori

käskkiri karistamise kohta. Seega ei olnud vanglal õigust enne vaideotsuse tegemist

kaebajat kartserisse paigutada.

Vanglal puudub seaduslik akt, millega kokkusaamine annulleeriti, mis määraks kaebaja

õiguse piiramise seaduslikkuse.

Haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 60 lg 1 määrab, et õiguslikke tagajärgi loob ja

täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, kuid sellisest aktist ei ole kaebajat

teavitatud ega sellist akti tutvustatud.

Vangla administratsioon on kohustatud järgima põhiseaduse §-i 14, HMS § 3 lg-t 2, § 4

lg-t 2, § 5 lg-t 2, kuid on nendest normidest kõrvale astunud.

Halduskohus mõistis valesti kaebuse sisu.

04.02.2010 kallutati kaebajat Tartu Vanglas läbi šantaaži ja ähvarduste, manipuleerides

kriminaalasjaga, keelduma kõigist kohtus olevatest kaebustest. Kaebaja kartis pikka aega

kohtusse kirjutada, aga ametnikud rikkusid intensiivselt õigusi, mis panigi kaebaja uuesti

vangla rikkumisi vaidlustama.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja Tartu Vangla leiab, et V. Julini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt puudub V. Julinil põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks, kuna ta ei ole ära näidanud, kuidas saab preventiivne huvi tagada, et selline

tegevus ei korduks ning rikuks tema õigusi, kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe

ette vanglale kohustust lükata kinnipeetava kartserikaristust edasi põhjusel, et ta saaks

realiseerida oma pikaajalise kokkusaamise õigust.

Arvestades, et mittevaralise kahju hüvitamine saab kõne alla tulla ainult RVastS § 9 lg-s 1

ammendavalt loetletud tagajärgede esinemisel, siis on õige halduskohtu järeldus, et

asjaolusid arvestades on ka hilisem hüvitamiskaebuse eduperspektiiv kaheldav ja selle

rahuldamine vähetõenäoline, mistõttu on see kaebus perspektiivitu.

Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja

kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks

lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole

võimalik.

Alusetu on V. Julini süüdistus, et halduskohus ei ole tema kaebust mõistnud ning arvamus,

et tema kaebus on väljamõeldis. Halduskohus sai V. Julini kaebusest õigesti aru ega ole

seda vääriti mõistnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16. juuni 2010 määrus tuleb tühistada ja

V. Julini määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab

haldusasja Tartu Halduskohtul asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks.

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 21. juuni 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10

ja 21.10.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-10 märkinud, et kaebaja preventiivsel

eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et

motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Kolleegium

rõhutas, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see

võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse esitamise piisava

põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse

rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse

aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele.

Antud juhul ei saa nõustuda halduskohtuga, et puudub tõsiseltvõetav oht, et kaebaja õigusi

rikkuv tegevus võib korduda. Ei saa välistada asjaolu, et kaebus aitab kaasa kaebaja õiguste

kaitsele tulevikus.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ka kaebaja hilisem hüvitamiskaebus

on ilmselgelt perspektiivitu. Antud juhul on pikaajalisele kokkusaamisele mittelubamisega

riivatud kaebaja õigust eraelule. Seega on tegemist RVastS § 9 lg-s 1 toodud eraelu

puutumatuse rikkumisega, mille eest on kaebajal õigus nõuda kaebuse rahuldamisel

mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus ei pea praegusel momendil vajalikuks

anda oma seisukohta selles osas, kas kahju hüvitamise taotlus on ka põhjendatud.

Nendel asjaoludel kuulub määruskaebus rahuldamisele.

Einar Vene Ivo Pilving

Agu Timmi