2-10-27250/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-27250 Tsiviilasi JD hagi S B (registris S B ) vastu elatise saamiseks Hagihind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JD (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Marina S Kostja S B (registris SB, isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S B’ilt (registris SB) JD kasuks igakuine elatis summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poeg J B’i (sünd xxx) ülalpidamiseks alates 08.06.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o xxx.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa poolte kokkuleppele apellatsioonkaebust esitada.

Esitatud asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise summas miinimumsummas + tulumaks poeg J B’i ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.06.2009. 08.11.2010 toimunud istungil täpsustas hageja oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni poja täisealiseks saamiseni.

Poolte kooselust xxx sündinud poeg J B elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja poja ülalpidamist ei toeta.

Poja ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 6 060 krooni (eluasemekulud 600 krooni, toit 3 000 krooni, transport 110 krooni, sidekulud 150 krooni, tervishoid 200 krooni, hügieenitarbed 200 krooni, koolikohustus 100 krooni, riided ja jalanõud 1 000 krooni, kindlustus ja taskuraha 700 krooni).

Hageja töötab DC OÜ-s ning hageja sissetulekuks on keskmiselt 9 122 krooni kuus. Hageja kuulub kaks korteriomandit asukohaga xxx, Tallinn ja xxx, Tallinn. Kostkale kuulub korteriomand xxx, Tallinn.

Kostja vastus

2 Kostja on võimeline maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt 800 krooni.

Peale poolte kooselu lõppu leppisid pooled kokku, et poeg hakkab elama kostja juures, mistõttu võttis kostja pangalaenu korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn soetamiseks, millist laenu kostja tagastab kuni 12.05.2034. Poeg elas kostja juures mai 2008 – aprill 2010 ja oli kostja ülalpidamisel. Alates aprill 2010 elab poeg hageja nõudmisel hageja juures.

Kostja töötab AB OÜ-s, kus kostja sissetulekuks on keskmiselt 5 157,96 krooni neto, millest kostja tagastab igakuiselt laenu 1 835 krooni kuus, kommunaalmakseid keskmiselt 684 krooni kuus ja kütet kaheksal kuul aastas 750 krooni kuus. Seega jääb kostjale peale maksete tasumist keskmiselt 1 889 krooni kuus, mis kulub kostja enda ülalpidamiseks. Kostja märgib ka, et hageja majanduslik olukord on parem, kui kostja oma. Samuti on kostja seisukohal, et poja kulutused ühes kuus on põhjendamata.

Maakohtu põhjendused

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.

Sünnitunnistusega XXXon tõendatud, et J B’i ema on JD ja isa S B (SB).

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

08.11.2010 toimunud istungil täpsustas hageja oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja nõustus hageja nõudega ning on nõus maksma poja ülalpidamiseks elatist igakuiselt miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni poja täisealiseks saamiseni.

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kuna kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt elatist miinimumsummas, siis tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis

3 summas 2 175 krooni poja J B’i ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o 08.06.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o xxx.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik