2-10-10631/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2010, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10.november 2010 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-10-10631

Hagi ese

OÜ Ropka Elamu hagi Natalia Ulanova vastu võla

nõudes

Hagi hind

5206.80 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Ropka Elamu, reg nr 10800121, asuk Soola 1a,

Tartu 51013

hageja

esindaja:

juhatuse

liige

Ülo

Soo,

e-post:

ropkaelamu@gmail.com

kostja: Natalia Ulanova

kostja nõustaja: Agu Rillo, Tartu Korteriühistute Liit, Gildi

3, 51007 Tartu, e-post: agurillo@gmail.com

Menetlus

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON ,

1. Jätta rahuldamata OÜ Ropka Elamu hagi Natalia Ulanova vastu hageja poolt tellitud

teenuste ja elamu asukohaga XXXX, Tartu, hooldustööde eest tasu nõudes perioodil 1.

Veebruar 2009 kuni 28. Veebruar 2010.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja OÜ Ropka Elamu kanda.

3. Jätta rahuldamata Natalia Ulanova taotlus menetluskuluna nõustaja tasu 2500 krooni

väljamõistmiseks.

4. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

2/4

oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD ja POOLTE SEISUKOHAD

Pooltel ei ole vaidlust, et kostjale kuulub kinnistusraamatu andmete kohaselt 1/8 mõttelist

osa kinnistust asukohaga XXX, Tartu. Kinnistu on kuni käesoleva hetkeni

korteriomanditeks jagamata. Kostjale kuuluvat eluruumi kasutab igapäevaselt kostja poeg

Jevgeni Ulanov. Hageja esitas hagi 19. Aprillil 2010 ja taotles kostjalt 5493.80 krooni

väljamõistmist. Esialgse hagiavalduse kohaselt on XXX majaomanikud valinud hageja

korteriomandiseaduse § 20 alusel valitsejaks. Kostjale kuuluv korter on kasutanud

ajavahemikul 1. Veebruar 2009 – 28. Veebruar 2010 hageja poolt tellitud teenuseid ja

elamu hooldustöid, kuid on jätnud selle eest tasumata. Hageja nõuab seisuga 28. Veebruar

2010 kostjalt põhivõlana 5206.80 krooni ja viivisena 287 krooni, viivisemäär on 0, 02 %

viivist päevas tasumata summalt.

19. oktoobril 2010 esitas hageja vastuse kostja vastuväidetele ja asus seisukohale, et XXX

kaasomanikud on moodustanud 23. Augusti 2007 koosolekul seltsingu eesmärgiga

majandada nende kaasomandis olevat kinnistut. Seltsinglaste esindajaks valiti samal

koosolekul Svetlana Ratt ja otsustati ka sõlmida hagejaga leping elamu haldamiseks ja

hooldamiseks. Teenuse sisuks on kinnistu majandamine, raamatupidamine ja hooldamine.

Kõik kaasomanikud, sh kostja on näidanud üles tahet lepingut täita, võttes vastu hageja

poolt neile esitatud arveid ja neid tasudes hageja pangakontole. Seega on poolte vahel

kehtiv käsundusleping kostja kaasomandis oleva kinnistu haldamiseks. Kostja vastuseis

jagada kaasomanike vahel kulud võrdselt, ei ole põhjendatud, kuna vastavalt

kinnistusraamatu kandele on kõigi kaasomanike osa suurus 1/8 mõttelist osa kinnistust.

Hageja vähendab oma nõuet, kuna kostja on osaliselt tasunud võlgnevuse ning 1. Oktoobri

2010 seisuga on hageja nõue kostja vastu 3973.70 krooni ja viivis 49.40 krooni.

Kostja vaidleb hagile vastu täielikult nii oma algsetes vastuväidetes kui ka 8. Novembri

2010 seisukohas. Kostja palub jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna

hagejal puudub nõue kostja vastu, hageja saaks olla üksnes korteriomanike esindajaks ja

hagis toodud asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik. Kostja vaidleb

hagile vastu ka sisuliselt. Kostja faktilises kasutuses on eluruum suurusega 15, 8 m2, mis

on kõikide korterite eluruumide pinnast üksnes 8%. Hea usuga on kooskõlas, et kinnistu

kaasomanikud tasuvad kinnistule tehtavate kulude eest proportsionaalselt sellega, millised

on nende kasutuseelised konkreetse kinnistu suhtes, jättes kõrvale kinnistusraamatu kande.

Korteriomandite seadmise protsess on pooleli ja sellega ei jagata kinnistut kaasomanike

vahel võrdselt, hoolimata praegusest kinnistusraamatu kandest. Kostja on enda arvestuste

kohaselt proportsionaalselt tasunud kulutuste eest.

Täiendavalt väidab kostja, et ta ei osalenud seltsingu moodustamisel 23. Augusti 2007

üldkoosolekul. Kui hageja väidab, et seal osales kostja esindajana tema poeg, siis peab

3/4

hageja oma väidet tõendama. Seltsingu osaline on sel juhul Jevgeni Ulanov. Asjaolu, et

kostja on tasunud ühe seltsinglase eest makseid, ei tee kostjat veel seltsingu osaliseks.

Hageja ei ole välja toonud ühtegi kohustust, mis oleks seltsinglastel tema ees. Kostja

vaidleb vastu ka viivise arvestusele. Puudub igasugune põhjus lugeda esmalt tasutuks

viivised, hageja ei ole sellisest tegevusest kostjat informeerinud vastavalt VÕS § 88 lõige 4

punktile 1. Kuna kostja on vaidlustanud oma võlgnevuse, välistab sama lõike p 4 selle, et

hageja võiks kanda kostja poolt tasutud summad viiviste katteks. Põhjendatud ei ole hageja

poolt kasutatav viivisemäär 0, 07 % päevas.

Kostja taotleb menetluskuluna välja mõista tema kasuks kulutused nõustajale 2500 krooni.

Samuti taotleb kostja TsMS § 175 lõike 2 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamist ning kohaldamata jätmist. Nimetatud piirang- mitte hüvitada nõustaja kulusid-

on ebaproportsionaalne piirang, piirang riivab PS § 15 sätestatud kohtusse pöördumise

õigust, kuna kohtusse pöördumisel on vajalikud õigusteadmised ning piirangu jõus

olemisel saaks hageja kohtusse pöördumisel kasutada ainult lepingulise esindaja

(advokaadi) abi.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED

1.Septembril 2007 sõlmisid hageja ja XXX korteriomanikud (lepingu järgi Ühisus)

lepingu, mille p 1 kohaselt annab ühisus hagejale haldamiseks elamu asukohaga XXX,

Tartus. Lepingu p 3.7 kohaselt on haldaja kohustatud hooldustööde, haldustööde ja

remonttööde maksumused majasiseselt jaotama võrdselt kõikide omanike vahel. Lepingu

p 3.10 kohaselt on hagejal õigus esitada omanikele arve-makseteateid eluaseme kulude

kohta igakuuliselt.

VÕS § 595 kohaselt eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuse

eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Kohus leiab, et hagejal võib iseenesest olla õigus

esitada 1. Septembri 2007. A lepingu alusel kostja vastu nõue iseenda nimel talle lepingu

alusel hageja poolt osutatud hooldustööde, remonttööde ja teenuste eest tasumiseks, kuid

hageja peab oma nõuet ka tõendama. Hageja on vaatamata kostja vastuväidetele oma

nõude sisu ja suuruse tõendamiseks esitanud üksnes hageja raamatupidaja poolt koostatud

kostjale esitatud arvete koondi (lk 24, 58). Arveid endid ei ole hageja esitanud. 5. Oktoobri

2010 kirjaga kohus juhtis hageja tähelepanu oma nõude tõendamise vajadusele ja tegi

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ja andmeid- millistest osadest nõue koosneb, kas

hageja on ise tasunud midagi kostja eest jms (lk 38-39). Hageja ei ole täiendavaid tõendeid

esitanud, kuid on vähendanud oma nõuet põhjusel, et kostja on vahepealsel perioodil

osaliselt võlgnevust tasunud. Kuna kohus ei tea, milles nõue seisneb, siis ei saa kohus

hinnata ka kostja poolset tasumist. 19. oktoobri 2010 hagi täiendusega on hageja samas ka

laiendanud oma nõuet, arvestades nõude suurust enam mitte 28. veebruari 2010 seisuga,

vaid 1. oktoobri 2010 seisuga (lk 58). Pärast hageja nõude suurendamist täiendava

perioodiga oleks hagihinnaks 6523 krooni (perioodil 1. märts- 30. september 2010 kuulus

tasumisele 1316.80 krooni), mistõttu hageja oleks pidanud tasuma täiendavat riigilõivu 200

krooni (riigilõiv hagihinnalt kuni 7000 krooni on 1400 krooni, hageja on tasunud

riigilõivuna üksnes 1200 krooni). TsMS § 147 lg 4 kohaselt kui hageja täiendavat

riigilõivu ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses, mida kohus käesoleval juhul

teebki. Kuna hageja ei ole kohtule tõendanud, et tema poolt kostjale esitatud ja tasumata

arved sisaldavad makseid hageja poolt lepingu alusel osutatud teenuste eest, mitte aga

kaasomanike vahelisi arveldusi kaasomanike enamuse otsuse alusel (sh remondifondi

maksed), mille proportsionaalsusele kostja peamiselt vastu vaidleb), siis tuleb hagi

tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.

4/4

Kostja on esitanud ka vastuväite, et kuna tema ei osalenud 23. augusti 2007. a koosolekul,

siis ei ole tema ka moodustatud seltsingu osaline ja kohustatud hagejaga sõlmitud lepingut

täitma. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud koosolekul osales kostja poeg, kes tegelikult ka

eluruumi kasutab. Kostja poeg on andnud allkirja kostja nimel (lk 20). Isegi kui isikul

puudub teise isiku nimel tehingu tegemiseks esindusõigus, ei ole tema poolt tehtud tehing

tühine, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab

(TSÜS § 129 lg 1). Asjaoludest nähtub, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingut täitnud,

seega on ta ka tehingu hiljem heaks kiitnud. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei ole

XXX korteriomanike seltsingu liige, toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine ikkagi

kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub

suurem osa ühises asjas (AÕS § 72 lg 1). Kui kostja kokkulepet ei tunnista, tuleb 23.

augusti 2007. a koosolekul osalenud ja esindatud kaasomanike seda kokkulepet ja

hilisemaid kokkuleppeid käsitleda kaasomanike enamuse otsusena, mis on kohustuslik ka

kostjale, kuni kostja ei ole kaasomanike enamuse otsust vaidlustanud.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja vastuväited viivise arvestusele VÕS § 88 lg 4

alusel ei ole asjakohased. Nimetatud säte reguleerib täitmist erinevate kohustuste katteks,

mida kohtule avaldatu alusel käesoleval juhul ei esine. Olukorda, kus võlgnik peab lisaks

rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi (sh viivisintressi) reguleerib sama

paragrahvi lõige 8, mille kohaselt sellisel juhul tõepoolest loetakse, et täitmine on

toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks

põhikohustuse katteks. Õige on kostja märkus, et kuigi hagis on märgitud nõutavaks viivise

määraks o, 02 % päevas tasumata summalt, siis on arvete koondis märgitud kohaldatava

viivise määraks 0, 07 % päevas (lk 58).

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohus on teinud pooltele ettepaneku menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja

menetluskuluks on tasutud riigilõiv, kostja peab oma menetluskuluks nõustaja tasu 2500

krooni. TsMS § 175 lõige 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu, mistõttu kohus

jätab selles osas kostja taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et nimetatud säte ei ole

vastuolus põhiseadusega, sest ei piira ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 15 sätestatud

kohtusse pöördumise õigust oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks. Kohtusse

pöördumine on tagatud ka ilma nõustaja abi kasutamata. TsMS § 217 lg 1 kohaselt on

menetlusosalisel õigus osaleda kohtus isiklikult või esindaja kaudu. TsMS § 218 sätestab,

kes võib olla lepinguliseks esindajaks kohtus. Lisaks advokaadile ja muule seadusega

kindlaksmääratud õigusteadmistega isikule võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla ka

näiteks füüsilise isiku üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. Tagatud on riigi

menetlusabi advokaadist esindaja kulude katmiseks. Nõustaja ei ole poole esindajaga

võrdsustatud isik, ta võib menetluses esineda üksnes koos poolega, nõustaja ei saa

iseseisvalt teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja ei ole seaduse mõtte

kohaselt ka õigusteadmistega isik. Seega on kostja taotlus ka vastuoluline. Kostja möönab,

et kohtusse pöördumine nõuab õigusteadmisi, kuid nõustajal ju neid teadmisi eelduslikult

ei ole, sest vastasel juhul saaks ta menetluses osaleda poole esindajana.

Kohtunik