2-10-49110/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-49110

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda G V hagi V V vastu abielu lahutamise nõudes menetlusse võtmisest.

2. Tagastada hagiavaldus hagejale G V.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja G V kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

G V esitas Viru Maakohtule hagi V V vastu abielu lahutamise nõudes. Viru Maakohtu 27. oktoobri 2010 kohtumäärusega andis kohus hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, riigilõivu tasumiseks ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja teatas 04. novembril 2010 kohtule, et palub lõpetada tsiviilasja menetlus, kuna pooled leppisid ära.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohtuasja number 2-10-49110 Määruse tegemise aeg ja koht

09. november 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi G V hagi V V vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: G V (IK XXX) Menetlusosalised ja esindajad Kostja: V V (IK XXX)

2-10-49110

2(3) Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagiavaldust menetlusse võtta. Hagiavalduse esitamiselt on tasumata riigilõiv.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt, riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Vastavalt TsMS § 147 lg 1, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Vastavalt TsMS § 122 lg 1 ja lg 2, tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning lähtuvalt TsMS § 132 lg 1, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni.

TsMS § 3401 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Viru Maakohtu 27. oktoobri 2010 kohtumäärusega andis kohus hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, riigilõivu tasumiseks ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Vastuseks kohtu nõudele teatas hageja 04. novembril 2010 kohtule, et palub lõpetada tsiviilasja menetluse, kuna pooled leppisid ära.

Kohus leiab, et kuna hageja soovib hagiavalduse tagasi võtta, on selge, et hageja kohtu nõuet riigilõivu tasumiseks ei täida ning riigilõivu abielu lahutamise hagilt ei tasu.

Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid, hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavaldus tuleb tagastada avaldajale.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Avaldajal on õigus pöörduda uuesti nõuetekohaselt vormistatud hagiavaldusega kohtusse.

Menetluskulud

2-10-49110

3(3) Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik