3-09-2161/61 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-2161 Haldusasi Erakond Eestimaa Rohelised kaebus Eesti Rahvus- ringhäälingu nõukogu 31.08.2009.a otsusele „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Erakond Eestimaa Rohelised, esindajad vande- advokaadid Aivar Raudsik ja Elise Vasamäe

Vastustaja Eesti Rahvusringhääling, esindaja Karin Victoria Kuuskemaa RESOLUTSIOON Jätta Erakond Eestimaa Rohelised kaebus rahuldamata.

Jätta Eesti Rahvusringhäälingu taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu 31.08.2009.a otsusega nr 1 kinnitati „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ (tl 8-11).

Korra p 2.3 kohaselt on ajavahemikus 16.09.2009.a - 17.10.2009.a ETV1 poolt edastatavast viiest kuni 90 minuti pikkusest saatest (valimisdebatist) neljas „väitluse keskmes regionaalprobleemid. Igas saates osaleb maksimaalselt 10 kandidaati. Saates osalevad 5 kandidaati tervikprogrammi omavatest erakondadest ja valismisliitusest, kelle kandidaatide nimekirjad vastavas regioonis on kõige pikemad. Ülejäänud 5 kohta saates loositakse kõigi teiste poliitiliste jõudude (erakonnad ja valimisliidud 4 kohta ja üksikkandidaadid 1 koht) vahel ERR-i poolt. Saadetes käsitletavate regioonide piirid ja järjekorra määrab ERR. Debatid korraldatakse regioonide keskustes”.

Haldusasi nr 3-09-2161

2 2. Erakond Eestimaa Rohelised (EER) esitas 30.09.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse: 1) tühistada ERR nõukogu 31.08.2009.a otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ p 2.3 ning 2) ERR kohustamist võtma vastu otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ p 2.3, millega tagataks EER-le võimalus osaleda valimisdebattides ERR televisiooniprogrammis (tl 7).

Kohus jättis kaebuse 30.12.2009.a halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 2 alusel käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (tl 41-42). Muuhulgas selgitas kohus, et kuivõrd kaevatava otsuse näol pole tegemist haldusaktiga, siis pole võimalik taotleda kohtule ka selle osalist tühistamist, mistõttu puuduvad kaebusel tühistamistaotluse osas ilmsed eduväljavaated.

EER esitas 19.01.2010.a vastuseks kohtumäärusele kaebuse täienduse, milles teatas, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning esitas alternatiivse taotluse tunnistada ERR nõukogu 31.08.2009.a otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ punkti 2.3 alusel tehtud toimingud õigusvastaseks (tl 47-49).

Kohus võttis 01.02.2010.a kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks ERR (tl 50).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse põhjendused.

3.1 Korra p 2.3 rikub kaebuse esitaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud põhiõigust – õigust võrdsele kohtlemisele. Lisaks on kord vastuolus Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (EHRS) §-s 4 sätestatud eesmärkidega, EHRS § 5 lg-ga 1 ja EHRS §-ga 6. PS § 12 lg-s 1 on sätestatud, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Keelatud on isikute ebavõrdne kohtlemine.

Antud juhul ei ole kaebuse esitaja ebavõrdne kohtlemine kaebuse esitaja arvates põhiseaduspärane ning riive kaebuse esitaja põhiõigusele on ebamõistlikult koormav, mittevajalik ja ebaproportsionaalne. EER-i näol on tegemist Riigikogus esindatud erakonnaga, mis esindab Eestis keskkonnasäästlikku, s.o rohelist ellusuhtumist ja maailmavaadet, mida teised ERR poolt kehtestatud korra alusel valimisdebattidesse kaasatud Eestis eksisteerivad erakonnad ei tee. EER-l kui kindla ja tervikliku valimisprogrammiga erakonnal peab olema võimalus osaleda ERR-i programmides kajastavates valimisdebattides, vastasel juhul oleks rikutud poliitiline tasakaal ning EER jäetud ilma võrdsest võimalusest tutvustada lähemalt erakonna ideoloogiat.

3.2 Korra näol on tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

Tulenevalt HMS §-st 3 võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Proportsionaalne on haldusakt, mis üheaegselt on nii avalike huvide realiseerimiseks kohane, vajalik ja temaga isikule tekitatav ebasoovitav tagajärg peab olema mõõdupärane taotletava eesmärgiga. Kaebaja on seisukohal, et korra p 2.3 ei ole kohane, vajalik ega proportsionaalne, kuivõrd sellest tulenev tagajärg on kaebaja suhtes liigselt koormav ning ebavajalik.

Haldusasi nr 3-09-2161

3 HMS § 56 sätestab, et haldusakt peab olema põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakti andmine ei saa seega toimuda meelevaldselt, vaid peab olema kooskõlas diskretsiooni piiride ning eesmärgiga. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul on ERR rikkunud omapoolset kohustust haldusakti andmisel seda põhjendada, samuti on ERR teinud kaalutlusvea diskretsiooniõiguse kasutamisel. Oluline on veel rõhutada, et haldusorgani kohustus haldusakti motiveerida on eriti oluline juhul, mil haldusakt on selle adressaadi jaoks negatiivset tagajärge kaasatoova iseloomuga.

3.3 Kaebaja saatis ERR-i nõukogu liikmetele 16.09.2009.a e-kirja, milles juhtis ERR-i nõukogu liikmete tähelepanu asjaolule, et korra p 2.3 ei ole kooskõlas ERHS-ga, ning palus muuta korra p 2.3 selliselt, et number 5 asendataks numbriga 6. Kaebaja selgitas eelnimetatud e-kirjas, et väljapakutud muudatusettepaneku vastuvõtmine on olulise tähtsusega ja võimaldaks samuti EER-l kui tervikprogrammi omaval erakonnal osaleda ERR-i programmides kajastavates valimisdebattides. Vastustaja kinnitas EER-le vastusena eelnimetatud pöördumisele oma 24.09.2009.a e-kirjas, et ERR ei kavatse korda muuta.

3.4 Tuvastamistaotluse esitamisega taotleb kaebaja eelkõige preventiivset eesmärki. Kaebaja soovib välistada ohtu, et ERR-i poolt juba toimepandud õiguserikkumist korratakse tulevikus – s.o järgmiste parlamendi või kohalike omavalitsuste valimiste ERR-i saadetes kajastamise korra kehtestamisel. Antud juhul on ilmne, et kaebajal on põhjendatud huvi nõuda ERR korra p 2.3 alusel tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Õiguskindluse loomine käesoleva vaidluse sisulise lahendamisega teenib muuhulgas avalikku huvi, mida iseloomustavad vaidlusaluse haldusakti ja toimingu õigusvastasuse tuvastamise aluseks olevad asjaolud.

4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

4.1 Antud vaidluse puhul ei ole tegemist kaebuse esitaja põhiõiguste riivega, sest võrdselt peab kohtlema isikuid võrdsetel asjaoludel. Antud juhul ei saanud vastustaja eelistada saatekülaliste valikul erakondi valimisliitudele ja üksikkandidaatidele, kuna see ei oleks olnud õiglane ega proportsionaalne valimisliitude suhtes, samuti on see printsiip selgesõnaliselt sätestatud ka ERHS § 6 lg-s 5, mille kohaselt peavad ERR saated olema poliitiliselt tasakaalustatud. Eriliselt tuleb poliitilise tasakaalustatuse nõuet järgida muu seas kohalike omavalitsuste volikogude valimiste puhul aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Selleks loob ERR kohalike omavalitsuste valimiste puhul, arvestades valimisliitude ja üksikkandidaatide rohkust, võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele jõududele võimalused oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks.

Korra p 2.3 kolmanda lause kohaselt osalevad saates 5 kandidaati tervikprogrammi omavatest erakondadest ja valimisliitudest, kelle kandidaatide nimekiri vastavas regioonis on kõige pikem. Hinnates, kas erakonna või valimisliidu nimekirja pikkus saatesse pääsemise aluseks võtmisel oli mõistlik ja õiguspärane, võib tuua paralleeli ka Riigikogus esindatud erakondade rahastamise põhimõttega riigieelarvest: vastavalt erakonnaseaduse § 125 lg-le 1 on Riigikogus esindatud erakonnal õigus eraldistele riigieelarvest. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimisel saadud kohtade arvuga. Sama paragrahvi lg 2 sätestab: Riigikogu valimistel osalenud erakond, mis ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus vähemalt: 1) ühe protsendi häältest, saab riigieelarvest eraldist 150 000 krooni aastas; 2) neli protsenti häältest, saab riigieelarvest eraldist 250 000 krooni aastas. Seega kõige suuremat rahastust riigieelarvest saavad Riigikogus kõige rohkemate kohtade arvuga erakonnad. Erakonnad, mis valimiskünnist ei ületanud, kuid said vähemalt eeltoodud protsendi häältest, saavad eraldist fikseeritud summas. Seni pole keegi selle printsiibi õiguspärasust vaidlustanud.

Haldusasi nr 3-09-2161

4 Kui lähtuda kaebaja loogikast, et korra p 2.3 on tema põhiõigusi ebaproportsionaalselt riivav, siis jõuame absurdse olukorrani: võimatu on kehtestada korda, mille alusel oleks võimalik anda sõna ning tutvustada kõiki valimistel osalenud 15 337 kandidaati ning sellega arvestades on sõnastatud ka ERHS § 6 lg 5 3. lause just sõnadega - “arvestades valimisliitude ja üksikkandidaatide rohkust, loob võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele jõududele võimalused oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks” /…/. Seega kui käesolev kaebus rahuldataks, tekiks olukord, kus kõik kandidaadid, kes ei saanud oma valimisplatvormi vastustaja eetris tutvustada, võiksid esitada vastustaja suhtes kaebuse ja kahju hüvitamise nõude. Ei ole võimalik kehtestada sellist korda, mis tagaks absoluutselt võrdsed võimalused kõigile kandidaatidele, sest enam kui viieteistkümne tuhande kandidaadi võrdne tutvustamine ERR programmides on võimatu.

Seega on vastustaja kord optimaalne, arvestades, et igasse valimissaatesse oli maksimaalselt võimalik kutsuda 10 kandidaati. Tagantjärele toimunud aruteludel on valimissaadete ajakirjanikud olnud seisukohal, et 10 saatekülalist oli isegi liiga palju, sest diskussiooni oli raske tekitada ja hoida ning 90-minutilise saate jooksul said kõik kandidaadid sõna vaid paar kuni seitse-kaheksa minutit. Kord on mõistlik, kuna ta on koostatud lähtudes vaatajate (valijate) parima informeerimise vajadusest ja arvestades, et osades Eestimaa regioonides on valimisliidud palju olulisemat poliitilist mõju omavad poliitilised ühendused kui erakonnad. Kord on proportsionaalne, kuna osaliselt oli vajalik lähtuda pikima nimekirja kriteeriumist, sest arvestades kohalikel valimistel osalenud kandidaatide koguarvu, oleks kõiki 10 saatekülalist loosides võinud tekkida olukord, kus kõigis saadetes oleksid osalenud kõik täiesti tundmatud, poliitiliste kogemusteta ja vähese eneseväljendusoskusega kandidaadid, kes poleks suutnud oma valimisplatvormi arusaadavalt tutvustada või kes poleks laiapõhjalist valimisplatvormi omanudki. Selle tulemusena oleks vastustajal jäänud täitmata avalik ülesanne anda võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele jõududele võimalused oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks (ERHS § 6 lg 5).

4.2 Tuginedes eeltoodule on kord õiguspärane, kuna ta on proportsionaalne, põhjendatud ja selle koostamisel on lähtutud legitiimsest eesmärgist ning ei kahjusta ebaproportsionaalselt kellegi õigusi. Kuna kord on õiguspärane ja kooskõlas PS-ga, ei ole võimalik tunnistada ka korra punkti 2.3 alusel tehtud toiminguid õigusvastaseks.

4.3 Seoses kaebuse täienduses märgitud preventiivse eesmärgiga rõhutab vastustaja, et antud haldusasjas vaidlustatav kord on kehtestatud vaid 2009.a kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamiseks ERR-s, antud kord sai vastustaja nõukogus kinnitatud ka EER-i esindava nõukogu liikme Maret Merisaare poolt ning järgmisteks valimisteks koostatakse ja kinnitatakse uus valimiskampaania kajastamise kord, mille kinnitamisel saab jätkuvalt osaleda ka EER-i esindaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

5.1 Kaebaja on esitanud käesolevas asjas kolm taotlust: 1) tühistada ERR nõukogu 31.08.2009.a otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ p 2.3; 2) kohustada ERR-t võtma vastu otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ p 2.3, millega tagataks EER-le võimalus osaleda valimisdebattides ERR televisiooniprogrammis; 3) tunnistada ERR nõukogu 31.08.2009.a otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ p 2.3

Haldusasi nr 3-09-2161

5 alusel tehtud toimingud õigusvastaseks (alternatiivne taotlus tühistamistaotlusele). Nimetatud toimingute all peab kaebaja silmas ERR nõukogu 31.08.2009.a otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ alusel korraldatud viies valimisdebatis (16.09.2009, 23.09.2009.a, 30.09.2009.a, 07.10.2009.a ja 17.10.2009.a) vastustaja poolt temal osalemise mittevõimaldamist (tl 48p).

5.2 Kaebaja leiab ekslikult, et ERR nõukogu 31.08.2009.a otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ näol on tegemist haldusaktiga. Kaebust täiendavatest kirjalikest seisukohtadest nähtuvalt on kaebaja sellisel seisukohal peamiselt põhjusel, et tema arvates on nimetatud otsusel peamiselt haldusvälised adressaadid (tl 39, 96p). Kohus ei nõustu kaebaja sellise seisukohaga järgmistel põhjustel: 1) otsusest ei nähtu, et see oleks suunatud haldusvälistele isikutele (otsuse vormiline külg); 2) otsusest nähtuvalt reguleerib see üksnes vastustaja organisatsioonisisest tegevust saadete ja programmide koostamisel ja edastamisel (otsuse sisuline külg). Kohus on seisukohal, et nimetatud otsus (kord) on haldusesisene akt (halduseeskiri), mis on suunatud haldusele enesele ega oma õigusjõudu haldusest väljapoole. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena (vt RKHKo nr 3-3-1-81-07, 16.01.2008.a, p 13).

Kuna pole tegemist haldusaktiga, siis pole võimalik taotleda kohtult ka selle osalist tühistamist. Tühistamistaotlus on võimalik esitada üksnes haldusakti või selle osa suhtes (vt HKMS § 6 lõike 2 punkt 1). Kuivõrd kohtu 30.12.2009.a selgitustele vaatamata jäi kaebaja tühistamistaotluse juurde (tl 42), jääb nimetatud taotlus eeltoodud põhjendusel rahuldamata.

5.3 Kuivõrd taotlus ERR nõukogu 31.08.2009.a otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ p 2.3 tühistamiseks jääb rahuldamata, käsitleb kohus järgnevalt kaebuse alternatiivset taotlust nimetatud punkti alusel tehtud toimingute (16.09.2009, 23.09.2009.a, 30.09.2009.a, 07.10.2009.a ja 17.10.2009.a toimunud valmisdebattides osalemise mittevõimaldamine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohtu hinnagul on kaebajal põhjendatud huvi tuvastamistaotluse esitamiseks 30.09.2010.a esitatud kaebust täiendavates kirjalikes seisukohtades kirjeldatud preventiivse eesmärgi (välistada oht, et kaebajal ei võimaldata osaleda järgmise valimiskampaania kajastamiseks vastustaja poolt korraldatavates valmisdebattides, tl 99) näol olemas. Kirjeldatud põhjendatud huvi ei välista vastustaja poolt esiletoodud mittevaieldav asjaolu, et kaevatavate toimingute aluseks olnud ERR nõukogu 31.08.2009.a otsuse vastuvõtmisel osales ja selle vastuvõtmise poolt hääletas ka kaebaja esindaja. Samuti asjaolu, et kaebaja esindaja saab jätkuvalt osaleda ka järgmise valimiskampaania kajastamise korra vastuvõtmisel. Kuivõrd tegemist on kollegiaalse organi otsusega, siis ei ole võimalik välistada kaebaja kirjeldatud ohtu isegi siis, kui tema esindaja järgmisel otsustamisel osaledes kaebaja tahet ka adekvaatselt esindaks. Kohus ei nõustu kaebajaga aga selles nagu võiks käesoleva kaebusega kohtusse pöördumine olla õigustatav avaliku huviga.

Põhjendatud huvi olemasolu tuvastamistaotluse esitamiseks ei tähenda veel, et tuvastamistaotlus on ka sisuliselt põhjendatud. Kohus leiab, et kaevatavad toimingud on õiguspärased; 16.09.2009, 23.09.2009.a, 30.09.2009.a, 07.10.2009.a ja 17.10.2009.a toimunud saated on viidud läbi kooskõlas ERR-le seatud eesmärkidega (ERHS § 4) ning ERR-gu programmidele nii seaduses (ERHS § 6), kui ka erialakirjanduses esitatud nõuetega (erapooletus, objektiivsus ja tasakaalustatus – vt nt Kübar, Urmo; Lepik, Liina; Rammo, Alari. Avalik-õigusliku ringhäälingu mõiste tõlgendamine Eesti praktikute hulgas – Avalik-õiguslik ringhääling Eestis. Koost E. Ehand ja M. Lõhmus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001, lk 53-55; Šein, Hagi. Eesti telemaastik 1991- 2001. Uurimused. Diskussioon. Teabekogud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002, lk 96, 98).

Haldusasi nr 3-09-2161

6 Käesoleva vaidluse seisukohalt omab keskset tähendust ERHS § 6 lg-s 5 sätestatud nõue, et ERR saated peavad olema poliitiliselt tasakaalustatud, kusjuures poliitilise tasakaalustatuse nõuet tuleb eriliselt järgida muuhulgas kohalike omavalitsuste volikogude valimiste puhul aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Sama lõike 3. lause kohaselt tuleb ERR-l kohalike omavalitsuste valimiste korral, arvestades valimisliitude ja üksikkandidaatide rohkust, luua võimalused oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele jõududele. Kuivõrd ERR saated peavad olema poliitiliselt tasakaalustatud, siis nõustub kohus vastustajaga, et kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamisel ei saanud erakondi eelistada valimisliitudele ja üksikkandidaatidele ega teha parlamendis esindatud erakondadele erandeid võrreldes teiste erakondadega.

Kuivõrd kõnealustel kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osales kokku 15 337 kandidaati, sh 159 üksikkandidaati, kusjuures ülejäänud jagunesid 955 nimekirja vahel, on ilmselge, et kõigi nende sisuline tutvustamine ERR programmides olnuks võimatu. Puudub vaidlus, et vaatajale jälgitavat diskussioonsaadet on võimalik tulemuslikult korraldada kõige rohkem kümne inimese osavõtul, mistõttu saates osalejate piirarvu seadmine oli möödapääsmatu ja suure osa kandidaatide saatesse mittepääsemine seega paratamatu. Seetõttu oli osalejate osaline väljaselgitamine loosi teel kohtu arvates käesoleval juhul põhjendatud. Kõnealusest viiest saatest nelja saate puhul (16.09.2009, 23.09.2009.a, 30.09.2009.a ja 07.10.2009.a) toimus nendes osalejate osaline (10-st osalejast iga saate kohta 5) väljaselgitamine loosi teel arvestusega 4 kohta erakondadele ja valimisliitudele ning 1 koht üksikkandidaatidele (vt http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=97527). Võrdse kohtlemise põhimõtet pole kohtu arvates rikutud ka ülejäänud osalejate saatesse kutsumisel. Nimelt kutsuti igasse sellisesse saatesse 5 kandidaati tervikprogrammi omavatest erakondadest ja valimisliitudest, kelle kandidaatide nimekirjad olid vastavas regioonis kõige pikemad. Puudub vaidlus, et selliselt said saadetes esinemisõiguse kõige rohkearvulisemalt esindatud erakonnad ja valimisliidud. Kohus nõustub vastustajaga, et kõiki saadetes osalejaid loosi teel välja selgitades poleks tagatud olnud saadete poliitiline tasakaalustatus ja võimalus oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele jõududele (vt ERHS § 6 lg 5). Kohus märgib, et vastustaja on avalikuks diskussiooniks foorumi loomisega, milles sai väljendada võimalikult laia arvamuste ja vaadete spektrit, järginud ka rahvusvahelisi soovitusi (vt https://wcd.coe.int/com.instranet.InstraServlet?command=com.Instra net.CmdBlobGet&InstranetImage=411463&SecMode=1&DocId=517420&Usage=2). Puudub vaidlus, et viiendas saates (17.10.2009.a), mille eesmärgiks oli tutvustada erakondade ja valimisliitude Tallinna linnapeakandidaate, oli kaebaja vastava kandidaadi osalemine tagatud.

5.4 Kohtul pole võimalik rahuldata ka kaebaja taotlust kohustada ERR-t võtma vastu otsuse „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2009.aastal“ p 2.3, millega tagataks EER-le võimalus osaleda valimisdebattides ERR televisiooniprogrammis. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt õiguskaitsevajadus, kuivõrd juba möödunud valimiskampaania kajastamist käsitleva korra muutmine ei omaks kaebaja õiguslikule olukorrale mingisugust mõju.

6. Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud (tl 102-107) tema enda kanda. Vastustaja koosseisulisest töötajast lepingulise esindaja töötasu ei moodusta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 p-s 1 märgitud kohtuväliseid kulusid, mistõttu vastustaja taotlus nimetatud kulude väljamõistmiseks kaebajalt (tl 110-112) jääb rahuldamata.

Indrek Paukštys Kohtunik

Haldusasi nr 3-09-2161

7