2-09-31578/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-31578 Otsuse kuupäev 09.november 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

AS K hagi OÜ F vastu võla ja viiviste nõudes

87 000 krooni

Hageja: AS K (registrikood xxx, xxx); Hageja esindaja: Helen Urb (Õigusbüroo Edisson Law Offices, Akadeemia tee 19, Tallinn 12618, e-post: info@edissonlaw.ee);

Kostja: OÜ F (registrikood xxx, xxx, tegevuskoht: xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev 11.oktoober 2010 Istungil osalenud isikud Hageja esindajad Helen Urb ja Ivar Kalma

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt F AS K kasuks põhivõlg 70 600 EEK (seitsekümmend tuhat kuussada krooni) ja viivis 10 977,06 EEK (kümme tuhat üheksasada seitsekümmend seitse krooni ja 06 senti).

Menetluskulud jätta täielikult kostja OÜ F kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Kostja tellis hagejalt 2008 jaanuaris printeri ja selle tarvikud, kokku väärtuses 92 881,34 krooni. Poolte vaheline praktika lepingu sõlmimiseks põhines telefoni teel tellimuse edastamises, kauba tarnimises ning arve väljastamises tarnitud kauba kohta.

06.02.2008 väljastas hageja kostjale arve-saatelehe nr A1000069274 summas 92 881,34 krooni tellitud kauba eest maksetähtajaga 90 päeva. Kaup anti 08.02.2008 kullerfirma DPD AS poolt saatelehe POD nr xxx alusel kostjale üle. Kostja ettenähtud tähtajal arvet ei tasunud. Nimetatud arve tasus kostja osaliselt: 02.06.2008 – 2 181,34 krooni, 05.08.2008 – 1 700 krooni, 15.08.2008 – 1 000 krooni, 21.07.2008 – 1 000 krooni. Seega on kostja rikkunud lepingus sätestatud kohustust tasuda viivituseta ning jättes osaliselt tasumata saadud kauba eest. Hagi esitamise seisuga moodustas kostja võlg hageja ees 87 000 krooni ja viivised 10 977,06 krooni, millise summa väljamõistmist hageja hagiavalduses taotles. Asja arutamise käigus on kostja osa nõutavast võlast tasunud ning hageja vähendab põhivõla nõuet

70 600 kroonini. Kohtuväliselt ei ole pooled kokkulepet saavutanud.

Kostja vastuväited Kostja on asja arutamisest teadlik, kohtuistungile ei ilmunud. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja oma kirjalikus vastuses märgib, et püüab leida kompromissi asja lahendamiseks. Kostja kinnitab, et Epsoni printeri on nad hagejalt ostnuid, kuid ei nõustu summadega.

Kohtu järeldused Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohus leiab, et arve-saatelehe (t. lk 27) ja saatelehega (t. lk 28) on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Kostja on kauba kätte saanud, mida ta ka ise kinnitab, pretensioone ei ole esitanud ei kauba kvaliteedi ega selle hinna osas.

Hageja on 06.02.2008 esitanud kostjale arve nr xxx summas 92 881,34 krooni. Kuni asja sisulise arutamiseni on kostja arvest ositi tasunud kokku 22 281,34 krooni. Tasumata on 70 600 krooni. Kostja kirjalik vastus on üldsõnaline. Kostja märgib, et ei nõustu summaga, täpsustamata, mida ta konkreetselt selle all mõtleb. Kostja ja hageja vahel on toimunud e-mailide vahetus, millest nähtub, et hageja on nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist ning kostja tunnistab kohustust hageja ees, kuid põhjendab võla mitte tasumist vähese käibe ja rahaliste vahendite nappusega (t. lk 33-34, 39, 41-42).

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja on arvel märgitud summast tasunud tähtaegselt ainult 2 181,34 krooni. Ülejäänud summast on 20 100 krooni tasutud hilinemisega ning 70 600 krooni on asja arutamiseni tasumata. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud.

Hageja on arvestanud viiviseid (8 % aastas) hagi esitamise seisuga summas 10 977,06 krooni. Kostja ei ole viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud.

Hageja on vahetult enne kohtuistungit esitanud viivisenõude suurendamise taotluse. Kuna hageja taotles asja sisulist arutamist, ei ole võimalik viiviseid välja mõista suuremas summas, kui on esitatud hagis, sest kostja ei ole suurendatud viivisenõudest teadlik. Hagis on märgitud viivis kindlas suuruses, mitte protsendina, millest oleks kostja võinud järeldada, et viiviseid nõutakse kuni võlgnevuse täitmiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Koidula Laurisaar kohtunik