2-10-36023/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-36023

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 08. november 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-36023 Tsiviilasi, hageja nõue A B hagi I B vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: I B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. 2. Lahutada A B ja I B abielu, mis sõlmiti 08. mail 1987 Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 276. Pärast abielu lahutamist jätta kostjale perekonnanimeks Blinova. 3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-36023 jätta poolte endi kanda. 4. Vabastada hageja A B menetluskulude (riigilõivu) summas 5 000 (viis tuhat) krooni riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on A B hagi I B vastu abielulahutuse nõudes.

Kostja esitas 22. oktoobril 2010 kohtule vastuse, milles võttis hagi abielu lahutamises õigeks ning vastuhagi esitada ei soovi.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi abielu lahutamises kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas vastuses hagile hageja nõuet.

2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude õigeks võtnud.

Perekonnaseaduse (PKS, jõustus 01.07.2010) 210 lg 1 kohaselt laieneb uus PKS perekonnaõiguslikele suhtele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks.

PKS § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud, kuna pooled elavad kaua aega eraldi. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning lahutab poolte abielu.

Menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt otsustas kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Antud tsiviilasjas taotles hageja riigilõivu tasumisest vabastamist. Hageja taotlus oli 31. augusti 2010 määrusega rahuldatud ning oli vabastatud riigilõivu summas 5000 krooni tasumisest.

TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. See tähendab, et hagejalt tuleks välja mõista riigi kasuks riigilõiv 5000 krooni.

TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades tsiviilasja materjalide ja hageja majandusliku seisundiga, leidis kohus, et hageja tuleb vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

Fred Fisker Kohtunik