2-10-18872/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-18872

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

09. november 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-18872 Tsiviilasi T S hagi D O vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T S (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: D O (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T S hagi D O vastu põlvnemise tuvastamise nõude osas õigeksvõtuotsusega.

2. Lugeda õigeksvõtuga tuvastatuks, et laps E S (isikukood: XXX) põlvneb kostjalt D O (isikukood: XXX).

3. Tunnistada õigeksvõtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu) summas 5 000 (viis tuhat) krooni riigituludesse tasumise kohustusest.

6. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on T S hagi D O vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Kostja esitas 26. oktoobril 2010 Viru Maakohtule vastuse hagiavaldusele, millega põlvnemise tuvastamise nõude osas võtab hagi õigeks.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab et hagi lapse põlvnemise tuvastamise nõude osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas ülalnimetatud haginõuet.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse ning kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg-ga 2 ja §-ga 95. Antud asjas esitas kostja vastuse hagiavaldusele ning võttis sellega hagi õigeks, seega leidis kohus, et asja lahendamine on võimalik kohtuistungit pidamata ning kohus loeb õigeksvõtuga tuvastatuks, et laps põlvneb kostjast.

Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Antud tsiviilasjas taotles hageja riigilõivu tasumisest vabastamist. Hageja taotlus oli 20. mai 2010 määrusega rahuldatud ning hageja oli vabastatud riigilõivu summas 5000 krooni tasumisest.

TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. See tähendab, et hagejalt tuleks välja mõista riigi kasuks riigilõiv 5000 krooni.

TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades tsiviilasja materjalide ja hageja majandusliku seisundiga, leidis kohus, et hageja tuleb vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

Fred Fisker Kohtunik