2-09-59451/17 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-59451

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

09. november 2010.a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-59451 Tsiviilasi K P hagi A P vastu kaasomandi lõpetamiseks ja A P vastuhagi K P vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastukostja K M (P) (esindaja Katrina Juhkam (Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada 27, 44310 Rakvere, e-post: kyllike.namm@namm.ee)

Kostja/vastuhageja A P Esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja /vastuhagis kostja K M esindaja Katrina Juhkam ja kostja /vastuhageja A P vahel 04. novembril 2010 sõlmitud kompromissileping järgmistel tingimustel: 1.1.Pooled on kokku leppinud, et kinnistu, Me K vald Saaremaa, kinnistusregistri number XXXXXX, müüakse kuue kuu jooksul, arvates käesoleva kompromisslepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest, poolte poolt valitud, tunnustatud, kinnisvarabüroo kaudu, maksimaalse hinnaga, kuid mitte vähema kui 1 500 000 ( üks miljon viissada tuhat) krooni (95 867,50 EUR) suuruse summaga. Selleks annavad pooled viivitamatult poolte poolt valitud kinnisvarabüroole volitused müügi teostamiseks. 1.2.Müügitulemist võetakse maha p.-s 5 toodud müügikulud ning ülejäänud summa jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. 1.3.Juhul kui kokkulepitud 6.kuu jooksul ei õnnestu kinnistut müüa p.-s 1 toodud hinnaga, pikeneb müügiperiood automaatselt 6.kuu võrra. 1.4.Pooled on kokku leppinud, et K M väljamakstavast osast võetakse maha laenulepingu nr. 08-0723307-EV kompromisslepingu sõlmimise aja seisuga tasumata jäägist 30 046,84 EUR pool s.o.15 023,42 EUR ehk 235 065 krooni, missuguse K.M tasub A.Ple kolme pangapäeva jooksul, arvates müügiosa laekumisest. Juhul kui K. M ei täida viimast kohustust tähtaegselt on A. Pl õigus nõuda viivist 0,05 % päevas tasumata

2-09-59451

summalt. 1.5.Lisaks võetakse müügisummast maha kinnisvarabüroo komisjonitasu ja muud võõrandamiseks vajalikud maksed. 1.6.Laen jääb tasuda A Ple. 1.7.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-09-59451.

3. Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega vabastada K M (P) poole määratud riigilõivu tasumisest summas 10 000 krooni. Tasumata riigilõivu 8330 krooni on K M kohustatud tasuma Rahandusministeeriumi kontole AS-is SEB Pank arvelduskonto nr 10220034796011 või AS-is Swedbank arvelduskonto nr 221023778606, viitenumber 2900072369 hiljemalt 18. 07. 2011. Tagastada vastuhagejale A P arvelduskontole nr. 221003121477 SWEDbankis pool tasutud riigilõivust summas 11 250 (üksteist tuhat kakssada viiskümmend) krooni (makstud 05. 07. 2010 summas 22 500 krooni Rahandusministeeriumi kontole viitenumber 2900072369) Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele ja peale jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise tähtaega lühendanud kokkuleppel kolme päevani.

Asjaolud 12.11.2009.a. esitas K P maakohtule hagi A P vastu kaasomandi lõpetamiseks asjaõigusseaduse § 76 lg 1, § 77 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel. K P (edaspidi hageja) ja A P (edaspidi kostja) kaasomandis on kinnistu asukohaga K vald, V küla, Me, millise kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonnas registriosa numbriga XXXXXX (lisa 1). Kostja omandas ½ mõttelise osa 28.05.2008.a. isikliku kasutusõiguse kustutamise avalduse, kinnistu mõttelise osa müügilepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga, mille koostas ja tõestas Kuressaare notar Marika Leis ning mis on kantud notari ametitoimingute raamatu registri number 2233 alla (lisa 2). Pooled elasid koos nimetatud kinnistul asuvas elamus kuni 2008.a. juuni alguseni, mil hageja oli kostja survel sunnitud kodust koos kahe alaealise lapsega lahkuma. Sellest ajast alates kasutab kostja nimetatud kinnistut ainuisikuliselt. Hageja palub:

1. rahuldada K P hagi A P vastu kaasomandi lõpetamise nõudes;

2. lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga K vald, V küla, Me, millise kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonnas registriosa numbriga XXXXXX selliselt, et kinnistu jääb K P ainuomandisse ja K P kohustub tasuma A P’le tema osa rahas summas 570,000.00 (viissada seitsekümmend tuhat) krooni;

3. alternatiivselt lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga K vald, V küla, Me, millise kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonnas registriosa numbriga XXXXXX selliselt, et kinnistu jääb A P ainuomandisse ja A P kohustub tasuma K P’le tema osa rahas summas 800,000.00 (kaheksasada tuhat) krooni;

4. jätta menetluskulud A P kanda. Kostja leiab, et asja oleks saanud lahendada kokkuleppel ja teeb omapoolse ettepaneku ühisvara jagamiseks. Kostja on nõus hagejale hüvitama 257 153.50 krooni /t.l 48, 65-66/.

2-09-59451

19.03.2010.a. esitas kostja A P kohtule vastuhagi K P vastu ühisvara jagamiseks, milles palub: 1) liita see käesoleva tsiviilasjaga; 2) jagada ühisvara, sõiduauto A registreerimisnumber XXXXXX väärtusega 230 297.80 krooni, tunnistades auto K P omandiks, välja mõista K Plt A P kasuks rahaline kompensatsioon poole ühisvara väärtuses 115 148.90 krooni; 3) määrata K P varaliseks kohustuseks ühisvara soetamiseks võetud laenukohustus summas

372 403.95 krooni tagasimaksmiseks Arvi Ple ja laenukohustus elamu ehitamiseks summas

57 904 krooni tagasimaksmiseks A Ple ning laenukohustus rindade suurendamiseks summas

48 000 krooni tagasimaksmiseks A Ple; 4) määrata A P varaliseks kohustuseks ühisvara soetamiseks võetud laenukohustus summas

372 403.95 krooni tagasimaksmiseks Arvi Ple.

Kompromissi tingimused, poolte taotlused

04. novembril 2010 sõlmisid pooled kompromissilepingu järgmistel tingimustel:

1. Pooled on kokku leppinud, et kinnistu, Me K vald Saaremaa kinnistusregistri number XXXXXX, müüakse kuue kuu jooksul, arvates käesoleva kompromisslepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest, poolte poolt valitud, tunnustatud, kinnisvarabüroo kaudu, maksimaalse hinnaga, kuid mitte vähema kui 1 500 000 ( üks miljon viissada tuhat) krooni (95 867,50 EUR) suuruse summaga. Selleks annavad pooled viivitamatult poolte poolt valitud kinnisvarabüroole volitused müügi teostamiseks.

2. Müügitulemist võetakse maha p.-s 5 toodud müügikulud ning ülejäänud summa jagatakse poolte vahel võrdsetes osades.

3. Juhul kui kokkulepitud 6.kuu jooksul ei õnnestu kinnistut müüa p.-s 1 toodud hinnaga, pikeneb müügiperiood automaatselt 6.kuu võrra.

4. Pooled on kokku leppinud, et K M väljamakstavast osast võetakse maha laenulepingu nr. kompromisslepingu sõlmimise aja seisuga tasumata jäägist 30 046,84 EUR pool s.o.15 023,42 EUR ehk 235 065 krooni, missuguse K.M tasub A.Ple kolme pangapäeva jooksul arvates müügiosa laekumisest. Juhul kui K. M ei täida viimast kohustust tähtaegselt on A.Pl õigus nõuda viivist 0,05 % päevas tasumata summalt.

5. Lisaks võetakse müügisummast maha kinnisvarabüroo komisjonitasu ja muud võõrandamiseks vajalikud maksed.

6. Laen jääb tasuda A Ple.

7. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled avaldasid kohtule, et:

8. soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt ning tsiviilasja nr. 2-09-59451 menetluse lõpetamist seoses sõlmitud kompromissiga.

9. soovivad, et nende poolt tasutud riigilõivudest kohus tagastab poole nagu seaduses ette nähtud vastavalt K M a/a nr. ja A P nr.

10. on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning on sellega nõus.

11. on kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtaega lühendatakse kolme kalendripäevale.

Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

2-09-59451

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg. 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja ei riku olulist avalikku huvi. Kompromiss on täidetav. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 168 lg. 3 järgi, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 150 lg. 2 järgi tasutud riigilõivust tagastatakse pool, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on 06. jaanuari 2010.a. määrusega määranud hageja poolt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 20 000 krooni, tasumisega aasta jooksul, võrdsetes osades. Hageja on sellest maksnud 1670 krooni. Seoses kompromissi sõlmimisega vabastab kohus hageja poole määratud riigilõivu tasumisest summas 10 000 krooni. Riigilõivust summas 10 000 krooni tasumata osa , 8330 krooni, on hageja K M kohustatud tasuma riigieelarvesse.

Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub vastuhagejale A Ple tagastamisele pool tasutud riigilõivust summas 11 250 (makstud 22 500).

TsMS § 661 lg. 4 järgi poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokkuleppel lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS §

430 lg. 8).

Külli Mõlder kohtunik