2-10-31604/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-31604

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-31604 Tsiviilasi Cxxxxx Oxxx hagi Axxx Lxxxxx vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Cxxxxx Oxxx ( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Axxx Lxxxxx ( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Mõista Axxx Lxxxxxxxxx välja laste Cxxxx Lxxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx, ja Cxxxx Lxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks elatis ja kohustada Axxx Lxxxxxxxx makstma alates 05. juunist 2010 iga kuu elatiseks 4000 (neli tuhat) krooni Cxxxxx Oxxxxxx kontole nr . 1101709872 Swedbank Pangas.

Lapsed Cxxxx ja Cxxxx on õigustatud ülalpidamist saama kuni täisealiseks saamiseni ja täisealiseks saanuna, kui jätkavad põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Axxx Lxxxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg

1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Cxxxxx Oxxx esitas 30.06.2010.a kohtule hagiavalduse Axxx Lxxxxxxvastu lastele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel alaealised lapsed Cxxxx Lxxxxx ja Cxxxx Lxxxxx, kes elavad hageja juures. Hageja on märkinud laste vajadusteks ühes kuus 4450 krooni kuus (kuluartiklid kuus esimesele lapsele: eluasemele 100 krooni, toidule 600 krooni, sidekulud 50 krooni, kulutused tervishoiule 200 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, koolikohustuse täitmiseks 500 krooni, riietele-jalanõudele 500 krooni, muud vältimatud püsikulutused 300 krooni, kokku lapsele 2300 krooni; kulutused teisele lapsele: eluasemele 100 krooni, toidule 600 krooni, sidekulud

50 krooni, kulutused tervishoiule 100 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, koolikohustuse täitmisele 500 krooni, riietelejalanõudele 500 krooni, muud vältimatud püsikulutused 200 krooni, kokku 2150 krooni ). Hageja töötab AS Hoolekandeteenused xxxxxxx Hooldekodus alates 02. juulist 2010.a. ning tema töötasu on 6000 krooni kuus (tl 9). Kostja varalise seisundi kohta kirjutab hageja, et kostjale kuulub korter xxxxxx, auto, kaubikbuss, tal on salaärid ja pension. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks laste ülalpidamiseks välja mõista elatis 4000 krooni tagasiulatuvalt 05. juunist 2010.a. Hagejal puudub igasugune kontakt kostjaga ja alates 05.juunist 2010 puudub ka toetus, varem abistas mingil määral toiduga.

Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 18.augustiks 2010.a. Määrus koos hagimaterjalidega on kostjale isiklikult üle antud 28.07.2010.a. ( tl.8). Kostja hagiavaldusele ega ka ühelegi hilisemale kirjale ei vastanud.

Kohus TsMS § 230 lg.5 alusel nõudis andmed kostja varalise seisundi kohta kindlustusandjatelt, maksuja tolliametilt, sotsiaalkindlustusametilt. Neist andmetest nähtub, et kostja maksab kohustuslikke liikluskindlustuse makseid kahe sõiduauto eest (tl.26), omab kehtivat tähtajatut maksevaba liikluskindlustuslepingut (tl 27, 32), kostjale makstakse pensioni 2299 krooni kuus (tl 37). Kohtu käsutuses olevate registrite väljatrükkidest nähtub, et Axxx Lxxxxx omab nelja sõidukit (tl 16-18) ja talle kuulub korteriomand xxxxx linnas xxxxxxxxxx4 (tl 20-21). Hageja teatas enda kohta, et ta töötab alates 02.07.2010 AS Hoolekandeteenusedxxxxxxx Hooldekodus töötasuga 6000 krooni kuus (tl.9). Kohus saatis 27.09.2010.a. pooltele kirja, milles teavitas pooli asja lahendamisest lihtsustatud menetluses ning teavitas pooli võimalusest olla kohtu poolt ära kuulatud. (tl 39) Pooled ei ole ärakuulamiseks soovi avaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada.

Pooltel on ühised alaealised lapsed Cxxxx ja Cxxxx Lxxxxx (sünnitunnistused tl.5,6), kes on ülalpidamist saama õigustatud isikud Perekonnaseaduse § 97 p.1 järgi ja nende isa kui üleneja sugulane on ülalpidamiskohustuslane (PkS § 96). Seega tuleneb AxxxxLxxxxxx kohustus alaealistele lastele ülalpidamist anda seadusest. Perekonnaseaduse § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. § 99 lg.2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 96, 97 järgi on alaealised lapsed Cxxxx Lxxxxx ja Cxxxx Lxxxxx ülalpidamist saama õigustatud isikud ja Axxx Lxxxxxxülalpidamist andma kohustatud isik. PkS § 100 lg.3 järgi vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lase ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Hageja on esitanud nõude, et kostja täidaks temale seadusest tulenevat laste ülalpidamiskohustust ja kostja ei ole seda nõuet vaidlustanud. Ka ei ole kostja esitanud ühtki muud vastuväidet lastele elatise maksmise kohta. Hageja nõue elatisesumma osas on väiksem kui Perekonnaseaduse § 101 lg.1 sätestatud elatise miinimummäär: elatise miinimummäär, olles võrdne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga, on käesoleval ajal 2175 krooni, hageja nõue on saada elatist kummalegi lapsele 2000 krooni kuus. Kohus märgib, et hagiavaldusest nähtuvalt on lastel ka selliseid erivajadusi, mida hageja ei ole rahaliselt kajastanudnäiteks kulud prillidele, ortodontiale jms. Seetõttu leiab kohus, et nõutav elatis 2000 kuus ühele lapsele ei ole liialdatud ja vastab PkS § 99 lg.2 tingimustele. Kuna kostja oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta andmeid kohtule ei esitanud, nõudis kohus need andmed TsMS § 230 lg.4, lg.5 alusel välja. Saadud vastustest nähtub, et kostjal on nii igakuine rahaline sissetulek pensioni näol kui ka arvestataval hulgal ja väärtuses vara: ta maksab igakuiselt kindlustusmakseid erinevate sõidukite eest (mis tähendab, et sõidukid on kasutuses), tal on omandis erinevaid sõidukeid ja talle kuulub kinnisvara xxxxxx linnas. Need andmed kinnitavad hageja poolt hagiavalduses märgitut kostja varalise seisundi kohta. See tähendab, et kostjal on arvestatavad varalised võimalused, mille arvel täita oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust ja elatisenõue tuleb rahuldada.

Ehkki kohus on pooli teavitanud lahendada asi lihtsustatud korras, ei pea kohus võimalikuks jätta pooli ilma edasikaebevõimalusest, kuna tegemist on korduva, tulevikus täitmisele suunatud nõudega (TsMS § 444 lg.3 p.2).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Laste ülalpidamise kulud on juba mitu kuud ainult hageja kanda ja ka kohtumenetluses ei ole kostja andnud teavet oma sissetuleku ja vara kohta, mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lg.2, lg. 3 alusel kostja kanda.

Ülle Raag Kohtunik