3-10-1695/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-1695 Otsuse kuupäev 08.11.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Boriss Saarepuu kaebus Tartu Vangla toimingute, mis seisnes Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797 alusel eeluuritavate eluhoone 10. osakonna kambrite uste lukustamises perioodil 30.05.2010.a kuni 03.06.2010.a - õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 19.10.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Boriss Saarepuu ilmumata; Vastustaja Tartu Vangla esindaja ilmumata. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797 alusel lukustati eeluuritavate eluhoone 10. osakonna kambrid alates 30.05.2010.a kell 10:15 julgeolekukaalutlustel. Kambrite lukustamise põhjustas see, et eeluuritavate eluhoone 10. osakonnas toimus kinnipeetavate vahel füüsiline konflikt. Käskkirjas märgitakse, et tuvastamaks täpsemaid konflikti põhjuseid, kaaskinnipeetavate seotust sündmuste toimumisega ning hoidmaks ära võimalikke jätkuvaid füüsilisi konflikte on vajalik lukustada eeluuritavate eluhoone 10. osakonna kambrite uksed, kuni asjaolude väljaselgitamiseni ning nende äralangemiseni.

Tartu Vangla 03.06.2010.a käskkirjaga nr 1-4/822 tunnistati kehtetuks Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkiri nr 1-4/797 seoses asjaolude äralangemisega. Käskkirja kohaselt avati eeluuritavate eluhoone kümnes osakond päevakava järgselt 03.06.2010.a alates kella 15:00.

01.07.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Boriss Saarepuu kaebus Tartu Vangla toimingute, mis seisnes Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797 alusel eeluuritavate eluhoone 10. osakonna kambrite uste lukustamises perioodil 30.05.2010.a kuni 03.06.2010.a - õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt ei avatud 30.05.2010.a Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797 alusel E-10 sektoris alates kella 10.15 kambreid. Kaebuse esitaja kirjeldab, et seoses sellega ei saanud ta viibida nelja tunni jooksul vabas ruumis (10.30 – 12.30 ja 15.00 – 17.00). perioodil 30.05.2010.a kuni 03.06.2010.a ei saanud ta kasutada elektripliiti ega keeta vett. Ta ei saanud vaadata üldiseks kasutamiseks mõeldud televiisorist uudiseid ega jalutada koridoris. 02.06.2010.a ei võimaldatud B. Saarepuule spordisaali külastamist ajavahemikul 9.45 – 10.45.

B. Saarepuu kirjutas vangla direktorile kaebuse vangla õigusvastaste toimingute kohta ning sai 28.06.2010.a vastuse viitega käskkirjale nr 1-4/797.

Kaebaja leiab, et kuna ta pole toime pannud õigusrikkumisi, siis on eelnimetatud vangla toimingud tema suhtes õigusvastased.

Kaebuse esitaja märgib, et tema põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse tuvastamisel seisneb selles, et siis on võimalik, et tulevikus vangla enam tema suhtes analoogseid toiminguid ei luba ning märgib, et soovib edaspidi esitada avalduse kompensatsiooni määramiseks või kompromissi saavutamiseks. Samuti annab see edaspidi võimaluse taotleda ametnike vastutusele võtmist ja õigusvastasuse tuvastamine annab kaebajale tõe tuvastamise.

Boriss Saarepuu palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, mis seisnesid Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797 alusel eeluuritavate eluhoone 10. osakonna kambrite uste lukustamises perioodil 30.05.2010.a kuni 03.06.2010.a.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla on seisukohal, et Boriss Saarepuu kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797 kohaselt suleti alates 30.05.2010.a kella 10.15 eeluuritavate eluhoone 10 osakonna kambrite uksed põhjusel, et Tartu Vangla julgeolekuosakonna ametnike poolt leidis tuvastamist asjaolu, et eeluuritavate 10. osakonnas on toimunud kinnipeetavate omavaheline füüsiline konflikt ning vajadusega selgitada välja juhtunu täpsed asjaolud, tuvastada konflikti põhjused, selles osalenud kõik kinnipeetavad, samuti hoidmaks ära võimalikke edasisi füüsilisi konflikte. Osakonna kambrite lukustamine lõpetati 03.06.2010.a käskkirja nr 1-4/822 alusel alates 03.06.2010.a kella 15.00, kuna kambrite uste lukustamist tinginud asjaolud olid äralangenud, st konflikti osapooled olid selgunud ning paigutatud osakonnast ümber. Kokku oli osakond lukustatud 4 ja pool päeva.

Kaebaja ei ole vaidlustanud kumbagi käskkirja ega vaidle ka kohtule esitatud kaebuses vastu käskkirjas toodud põhjendustele, mis tingisid eeluuritavate kümnenda osakonna lukustamise. Kaebaja leiab, et kuna tema ei ole vanglas õigusrikkumisi toime pannud, siis ei olnud vanglal õigust piirata tema õigusi liikuda vabalt neli tundi oma osakonna piires, spordisaalis, kasutada elektripliit jne.

Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada VangS § 8 lg 1 ettenähtud ajast erinevalt. VangS § 41 lg 2 sätestab, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõtetele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

Kaebaja vabadus, liikuda oma osakonna piires vabalt ringi, oli piiratud VangS § 8 lg 2 tulenevast volitusnormist antud Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797 alusel, seega toimus kaebaja õiguste piiramine õiguslikul alusel.

Vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust nõuda vanglalt elektripliidi kasutamist. Nimetatud võimaluse andmine on vangla kaalutlusõigus ning seega ei saa selle võimaluse kasutamise piiramine rikkuda isiku õigusi.

Arusaamatu on kaebaja viide, et ta ei saanud 02.06.2010.a kasutada spordisaali, kuna nimetatud päeval spordisaali graafiku kohaselt eeluuritavate eluhoone 10. osakonnal spordisaali külastamise aega ei olnud.

Samas selgitame, et VangS § 55 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale tagada võimalus tegeleda kehakultuuriga. Nimetatud sättest ei tulene aga kinnipeetavale õigust nõuda, et kehakultuuriga tegelemine toimuks spordisaalis.

Kuna osakond, kus kaebaja viibis oli lukustatud põhjusel, et osakonnas viibivate kinnipeetavate vahel oli toimunud omavaheline füüsiline konflikt ning kõik selles osalenud kinnipeetavad ei olnud vanglale algselt teada, siis vältimaks võimalikke edasisi omavahelisi konflikte on iseenesest mõistetav, et sellest tulenevalt ei saa osakonnas viibivaid kinnipeetavaid lubada spordisaali enne, kui asjaolud on lõplikult selgunud.

Samas näeb VangS § 55 lõige 2 ette, et kinnipeetavale tuleb võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks keelatud jalutuskäike, seega oli kaebajal võimalus tegeleda kehakultuuriga ka värskes õhus viibimise ajal.

Kambrite lukustamine kestis ainult 4 päeva. Selle aja jooksul viidi konkreetse osakonna peale määratud julgeolekuosakonna ametniku poolt läbi üle 30 vestluse kinnipeetavatega ning vaadati läbi viimase paari nädala allesolevad videosalvestused, et tuvastada füüsilises konfliktis osalenud, võimalikud algatajad ning konkreetsed tegevused. Samuti tuli leida osakonnast ümberpaigutamist vajavatele kinnipeetavatele sobilikud kambrid koos kambrikaaslastega mõnes muus osakonnas. Vastustaja on seisukohal, et tegi kõik endast oleneva, et lahendada võimalikult kiiresti ning kinnipeetavate jaoks võimalikult minimaalsete tagajärgedega tekkinud olukord ning kaebaja õigusi rikutud ei ole

Vangla on kohustatud võtma tarvitusele kõik abiõud tagamaks vanglas viibivate kinnipeetavate ning muude isikute julgeolek ning kinnipeetavad on kohustatud taluma teatud piiranguid, mis kaasnevad paratamatult vangistuses viibimisega.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Boriss Saarepuu kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Toimiku materjalidega on tuvastatud, et Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797 VangS § 8 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirja § 12 (õiguslik alus) alusel oli lukustatud alates 30.05.2010.a kella 10.15 eeluuritavate eluhoone 10. osakonna kambrite uksed julgeolekukaalutlustel seoses sellega, et Tartu Vangla julgeolekuosakonna poolt oli tuvastatud, et nimetatud osakonnas toimus kinnipeetavate vahel füüsiline konflikt. Tuvastamaks täpsemaid konflikti põhjuseid, kaaskinnipeetavate seost sündmuse toimumisega ning hoidmaks ära võimalikke jätkuvaid füüsilisi konflikte, leiti, et on vajalik lukustada eeluuritavate eluhoone 10. osakonna kambrite uksed kuni asjaolude väljaselgitamiseni ning nende äralangemiseni.

VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

Vangla sisekorraeeskirja § 12 kohaselt direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse“ § 8 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 28 lõike 3, § 29 lõike 3, § 38 lõike 21, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3, § 46 lõike 2 ja § 93 lõike 7 alusel.

VangS § 41 lg 2 kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

VangS § 8 lg 2 juhindudes lukustatakse kaalutlusõiguse alusel põhjendatud vajaduse korral kambrid, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks.

Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Kohus leiab, et VangS § 8 lg 2 kohaldamisel ei saa lähtuda otstarbekuse kriteeriumist, s.t kas kambrite lukustamine oli otstarbekas või mitte. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas kaalumisvead esinesid või mitte.

Vastustaja poolt VangS § 8 lg 2 kasutamine oli suunatud mitte tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele ( vajadusele välja selgitada konflikti põhjuseid, et oleks võimalik võtta tarvitusele abinõud võimalike jätkuvate konfliktide ära hoidmiseks).

Ennetava meetme kohaldamiseks ei ole tarvis oodata, kuna kinnipeetavad hakkavad kasutama füüsilist jõudu. Tähtsust omavad ainult need tuvastatud asjaolud, mis esinesid siis, kui kambrite uksed lukustati.

Toimiku materjalidega on tuvastatud ja seda ei vaidlusta ka kaebaja, et 30.05.2010.a 10. osakonnas toimus kinnipeetavate vahel füüsiline konflikt (kaklus) ja uue sarnase intsidendi ärahoidmiseks ja ennetamiseks oli valitud ülalnimetatud abinõu.

Kohtu arvates teostas vastustaja julgeolekuriskide maandamiseks kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, võttes arvesse olulisi asjaolusid ja oli kaalutud põhjendatud huvi – vangla julgeolek ja kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimine.

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja vabadust võrreldes tavapärasega, oli piiratud õigustatult, lähtudes põhjendatud huvist vangla julgeoleku tagamisel.

Käesoleval juhul tuleb tähelepanuta jätta kaebaja väide, et ta ei ole midagi rikkunud ega pea vastutama teiste kinnipeetavate rikkumiste eest. Kambrite uste kinnipanemise eesmärk ei olnud kaebaja vabaduse täiendav piiramine, vaid ennetavalt õigushüve kahjustuse ära hoidmine ning õiguserikkumiste takistamine. Vastustajale ei olnud teada, kas 30.05.2010.a toimunud rikkumine lõppes või kasvab üldiseks allumatuseks.

Kohus ei ole tuvastanud, et kambriuste lukustamisega oleks rikutud kaebaja õigusi kehakultuuriga tegelemisel (vastustajal ei olnud kohustust lubada selleks kasutada spordisaali, kaebajal oli võimalus tegeleda kehakultuuriga jalutamise ajal väljas). Samuti ei saanud kaebaja 02.06.2010.a kasutada spordisaali põhjusel, et sellel päeval ei olnud tal graafiku järgi õigust külastada spordisaali. Elektripliidi ja televiisori kinnipeetavale kasutamiseks andmine ei ole vanglale kohustuslik ning selle kasutamise mittevõimaldamist ei saa lugeda kaebaja õigusi rikkuvaks. Koridoris jalutamine ei olnud nelja päeva vältel tõesti võimalik, kuid see piirang oli õigustatud VangS § 8 lg 2 tulenevast volitusnormist 31.05.2010.a käskkirja nr 1- 4/797 alusel.

Kohus leiab, et kaebaja suhtes kehtinud piirangud vastasid täideviimise eesmärkidele ja olid vajalikud ning nendega ei ole rikutud kaebaja inimväärikust ega tema õigusi.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Tamara Hristoforova kohtunik