2-09-64833/25 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

2-09-64833

Tallinna Ringkonnakohus

Tiit Kollom (eesistuja), Ele Liiv ja Mare Merimaa

05.11.2010 Tallinnas

A. K. hagi AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tööle

ennistamiseks ja kahju hüvitamiseks

332 737,20 krooni

Harju Maakohtu 28.06.2010 otsus

AS

Lääne-

Tallinna

apellatsioonkaebus

12.10.2010, avalik kohtuistung

Keskhaigla

Hageja A. K. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXX

XX

XXXXX

XXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider

Kostja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (RK

10822269, asukoht Paldiski mnt 68, 10614

Tallinn), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 28.06.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-64833 muuta (osaliselt tühistada),

sõnastades maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt.

Rahuldada A. K. hagi Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu osaliselt.

Lugeda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 A. K.le esitatud töölepingu

ülesütlemine tühiseks ja tööleping ülesütlemisega mittelõppenuks.

Välja mõista AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla (reg.kood 10822269, asuk. Tallinn, Paldiski

mnt. 68) A. K. (i.k. XXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXXX, XXXXXX XX) kasuks

saamata jäänud töötasu perioodi eest 24.11.2009 kuni 28.06.2009 kokku 265 723,25 kr.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende esindajad

Jätta poolte menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes 80% ulatuses kostja ja 20%

ulatuses hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Asjaolud

03.12.2009 esitatud hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.05.2006

töölepingu hageja töötamiseks kostja juures kliiniku juhatajana. Kostjal on mitmeid

kliinikuid; hageja juhatas kirurgiakliinikut, mille struktuuris oli kuni 01.01.2009 ka

operatsioonikeskus.

08.06.2009 võttis kostja juhatus vastu otsuse, millega kinnitati struktuurimuudatus, mille

kohaselt moodustati kirurgia- ja intensiivravi kliinik (kirurgiakliinik, anestesioloogia- ja

intensiivravikeskus ja operatsioonikeskus ühendati). 15.06.2009 võttis kostja juhatus vastu

otsuse, millega suleti alates 01.07.2009 kirurgiakliiniku juhataja ametikoht. 16.06.2009

esitas kostja hagejale koondamisteate, töölepingu lõpetamise päev oleks olnud 06.07.2009.

Alates 01.07.2009 ei võimaldatud hagejal sisulist kliiniku juhataja tööd teha, kuigi töötasu

maksti. 18.06.2009 esitas kostja hagejale korduva teate, milles teatati, et muudetakse

16.06.2009 teadet seoses sellega, et hageja on kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistel

EAL delegatsiooni koosseisus ja tööandja on esitanud tööinspektsioonile taotluse töötaja

koondamiseks kooskõlastuse saamiseks. 19.06.2009 kuulutas kostja välja konkursi

kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja ametikohale, konkursi tähtaeg oli 30.06.2009.

Hageja esitas 29.06.2009 esimese avalduse kostjale, milles kinnitas valmisolekut kliiniku

juhatajana asuda täitma kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja tööülesandeid ja oli

valmis võtma endale täiendavaid tööülesandeid. Konkursile ei laekunud ühtegi avaldust.

02.07.2009 toimus kostja nõukogu esimehe M. M. juures nõupidamine, milles osalesid

kostja nõukogu liige V. K., juhatuse liige B. K., juhatuse liige V. P., EAL peasekretär K.

R. ja hageja. Nõupidamisel jõuti M. M. ettepanekul seisukohale, et kuna kirurgia- ja

intensiivravi kliiniku juhataja ametikohale korraldatud konkursile ei laekunud ühtegi

avaldust ja samas hageja on avaldanud 29.06.2009 kirjas soovi sellel ametikohal töötada,

alustatakse temaga läbirääkimisi kirurgia-ja intensiivravi kliiniku juhataja kohale

asumiseks. Vaatamata sellele määrati 06.07.2009 kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja

kohusetäitjaks kuni kliinikujuhi leidmiseni J. T., kes senini oli töötanud anestesioloogia- ja

intensiivravikeskuse juhatajana. Kostja sulges tähtajaliselt kuni kirurgia- ja intensiivravi

kliiniku juhataja tööleasumiseni J. T. senise ametikoha.

08.07.2009 tegi Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon otsuse, millega keeldus nõusoleku

andmisest töölepingu lõpetamiseks hagejaga TLS § 86 p 3 alusel, kuna leidis, et tema

koondamine omab seost töötaja tegevusega töötajate esindajana. Kostja esitas

eelpoolnimetatud otsuse peale vaide. 10.08.2009.a. tegi Tööinspektsiooni Põhja

inspektsioon vaideotsuse, millega jättis kostja vaide 08.07.2009 otsuse peale rahuldamata.

Vaideotsuses on tööinspektsioon tuvastanud, et tööandjal oli varjatud soov töötaja

tööleping lõpetada koondamise tõttu tingituna töötaja seaduslikust tegevusest töötajate

huvide esindamisest. Vaideotsusele kaebust esitatud ei ole.

2(15)

24.08.2009 tegi kostja hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Hageja

ei võtnud pakkumist vastu ja teatas, et soovib jätkata töötamist kostja juures ja soovib

asuda täitma kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja ülesandeid (töötaja kolmas avaldus

sooviga töötamiseks uue kliiniku juhatajana). 04.09.2009 esitas hageja järjekordse

avalduse kostja juhatuse esimehele, milles märkis, et temaga on sõlmitud tööleping

kliiniku juhataja ametikohal töötamiseks ja kuna kostjal on vaba kliiniku juhataja koht, siis

soovib ta töötada kirurgia-ja intensiivravi kliiniku juhatajana. Samas teatas ta, et kui

tööandja soovib seoses sellega muuta töölepingu tingimusi, siis palub ta teatada, kas ja

milliseid punkte tuleks muuta.

09.09.2009 küsis kostja EAL-lt arvamust töölepingu ülesütlemiseks koondamise tõttu

hagejaga kui töötajate esindajaga. 09.09.2009 kuulutas kostja teistkordselt välja konkursi

kirurgia-ja intensiivravi kliiniku juhi kohale, tähtaeg 30.10.2009. EAL esitas 15.09.2009

arvamuse töötajate esindaja A. K. töölepingu ülesütlemise kohta, milles leidis, et

töölepingu ülesütlemiseks puudub õiguslik alus, kuna töötaja töö ei lõpe ja koondamise

situatsiooni ei esine ning tegelikuks töölepingu ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et

hageja esindab seaduses sätestatud alustel teisi töötajaid. 07.10.2009 saatis hageja

kõikidele kostja juhatuse liikmetele ja nõukogu liikmetele e-kirja, milles kirjeldas

situatsiooni ja esitas kostjale nõude töölepingujärgse kohustuse täitmiseks ja hageja tööga

kindlustamiseks.

Kirjas

avaldati

töötaja

valmisolekut

ka

lepingu

muutmise

läbirääkimisteks, kui tööandja sooviks hageja määramisel kirurgia- ja intensiivravi kliiniku

juhatajaks tema töölepingu tingimusi muuta ja juhiti tähelepanu ka TLS § 107 lg 3 mõttele,

mille kohaselt on hagejal kui isikul, kes on valitud töötajate esindajaks, koondamise

vaidlustamisel töövaidlusorganis õigus nõuda tööle ennistamist, mis seab ebakindlasse

olukorda töötaja, kes on võetud peale hagejaga töölepingu ülesütlemist kliiniku juhatajana

tööle. 16.10.2009 teatas kostja juhatuse liige G. T. hagejale, et esitavad oma seisukoha

hiljemalt 09.11.2009, kuid juhatus ei ole seda teinud. 30.10.2009 esitas hageja viienda

avalduse kostjale. Avalduses kinnitas hageja veelkord, et kuna kostjal on vaba kliiniku

juhataja koht, siis ta soovib sellel töötada ja juhul, kui tööandja soovib selleks muuta

kehtiva töölepingu tingimusi, palub teatada, kas ja milliseid punkte tuleks muuta.

30.10.2009 lõppenud konkursiga sobivat töötajat ei leitud ja 09.11.2009 määras kostja

kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhatajaks J. T., kes oli määratud alates 06.07.2009

kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja kohusetäitjaks kuni kliinikujuhi leidmiseni ja

kelle endine ametikoht on tähtajaliselt suletud kuni kirurgia- ja intensiivravi kliiniku

juhataja tööle asumiseni. J. T. konkursil ei osalenud, seega täideti ametikoht

konkursiväliselt.

16.11.2009 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 87 ja § 89 lg 1

alusel majanduslikel põhjustel (koondamine) ja saatis EAL-le selgituse viimase arvamuse

mittearvestamise kohta.

Hagejaga töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna on seadusest tuleneva aluseta ja ei vasta

seaduse nõuetele. Ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega ja on tühine ka seetõttu,

et oli esitatud tingimuslikuna. Hagejale ei ole esitatud ühtegi põhjendust, mis ei oleks

võimaldanud tal jätkata töölepingut kliiniku juhataja ametikohal. Kostja soovis enne tema

koondamist leida uue kliiniku juhataja ametikohale uue isiku ja alles seejärel hagejaga

tööleping üles öelda, et sel moel jätta näiline mulje koondamise situatsiooni olemasolust.

Tööandja ei ole ametiühingu arvamusega arvestanud. Võttes arvesse koondamisprotsessi

kogu oma järjepidevuses alates 15.06.2009, ei ole tööandja tõendanud koondamise

3(15)

situatsiooni ja seetõttu tuleb lugeda, et tööandja ütles töölepingu üles põhjusel, et töötaja

esindab teisi töötajaid. Kostja juhatuses esineb ametiühingutesse ja kollektiivlepingutesse

negatiivset suhtumist ja sellest tulenevalt hageja koondamise tegelikuks põhjuseks on tema

seaduslik tegevus töötajate huvide esindamisel.

Hagejale sai 18.05.2010 teatavaks, et kirurgiakliiniku baasil 01.07.2009 moodustatud

kirurgia-ja intensiivravikliinik, kuhu tööle ennistamist hageja taotles, on 04.01.2010 ümber

nimetatud kirurgia- ja anestesioloogia kliinikuks.

Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt tuvastada, et AS

Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 A. K. esitatud töölepingu ülesütlemine on

tühine, lugeda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja A. K. vaheline tööleping mittelõppenuks

ja kohustada AS Lääne-Tallinna Keskhaiglat A. K. sõlmitud kliiniku (kirurgia-ja

anestesioloogiakliinik) juhataja töölepingut edasi täitma viivitamata ning välja mõista

kostjalt saamata jäänud töötasu alates 24.11.2009 kuni tööle ennistamise päevani.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on hageja koondamise

viinud läbi seaduslikult ning on töölepingu hagejaga lõpetatud koondamise tõttu seaduse

nõudeid täpselt järgides. Kostja on hagejaga lõpetanud töölepingu majanduslikel põhjustel.

Kostja töölepingu ülesütlemise põhjuseks olid muudatused kostja struktuuris, mistõttu

lõppes hageja töö. Tulenevalt töö efektiivsuse tõstmise vajadusest otsustas kostja oma

senise struktuuri ümber kujundada selliselt, et ühendati 3 struktuuriüksust (kirurgiakliinik,

anestesioloogia- ja intensiivravikeskus, operatsioonikeskus). Need muutusid uue kirurgia-

ja intensiivravi kliiniku (nüüd kirurgia- ja anestesioloogiakliinik) osaks. Kuivõrd

kirurgiakliinik, mida hageja senini juhtis, selle muudatuse käigus iseseisva üksusena

kaotati, siis likvideeriti kirurgiakliiniku juhataja ametikoht. Struktuurimuudatuse

eesmärgiks oli efektiivsuse tõstmine ning patsientide jaoks võimalikud mugava

ravikeskkonna tagamine ja patsiendile turvalisema ja pideva raviahela tagamine. Samuti oli

vajalik suurendada haldussuutlikust ja korrastada juhtimisahelat. Loodud kirurgia- ja

intensiivravikliiniku näol oli tegemist täiesti uue kliinikuga kostja struktuuris, mis

moodustati

varasemate

struktuuriüksuste

(kirurgiakliinik,

anestesioloogia-

ja

intensiivravikeskus, operatsioonikeskus) põhjal, kuid mis ei olnud varasemate kliinikute

järglane. Varasema kirurgiakliiniku, mida hageja juhtis, peamiseks funktsiooniks oli

kirurgiateenuste pakkumine. Loodud kirurgia- ja intensiivravikliiniku peamiseks

funktsiooniks on tagada kirurgiline, uroloogiline, ortopeediline, erakorralise meditsiini,

anestesioloogiline, intensiivravialane teenus, tagada ka kvaliteetne operatsiooniteenus ja

sterilisatsiooni teenus. Uue kirurgia- ja intensiivravikliiniku tegevusvaldkond on

märkimisväärselt laiem, mis eeldab ka seda, et kliiniku juht oleks pädev spetsialist mitte

ainult ühe allasutuse töös, vaid kliiniku juht peab olema pädev spetsialist võimalikult

paljudes allosakondade valdkondades.

Uues moodustatud kliinikus töötas 31.12.2009 seisuga 324 töötajat. Kirurgiakliinikus

töötas enne selle reorganiseerimist 158 töötajat, anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus

töötas 138 töötajat. Pärast struktuurimuudatuse rakendamist on uus kliinik töötajate arvu

poolest ligi kaks korda suurem endisest kirurgiakliinikust, mida hageja juhtis. Seega ei ole

tegemist võrreldavate struktuuriüksustega. Uus kirurgia- ja intensiivravikliinik moodustus

täiesti uuel alusel kolme varem eraldiseisnud struktuuriüksuse ühinemisel. Selle

tulemusena oli kostjal vajadus pakkuda kliinikute senistele töötajatele nende senist tööd

(kui see jätkub ja uues struktuuris on sellised ametikohad olemas) või leida võimalus

4(15)

nendega töölepingute ülesütlemiseks, kui nende töö on lõppenud. Struktuuri muutumise

rakendamisega hageja töö kostja juures lõppes. Väide, et sisulist struktuurimuudatust

kostja juures ei toimunud, mida tõendavat hageja väitel asjaolu, et ühendkliinikut ei peetud

vajalikuks kostja koduleheküljel kajastada, on ebaõige ja eksitav. Igasugune

struktuurimuudatuse rakendamine ja elluviimine võtab teatud aja aega. Esmatähtis on uue

kliiniku faktiline töösse rakendamine ja seejärel alles sellest teavitamine. Kostja jaoks oli

oluline, et muudatus rakenduks võimalikult kiiresti patsientide jaoks ja haigla sisesuhetes.

Muudatusest väljapoole teavitamine ei olnud esmatähtis. Struktuurimuudatuse elluviimise

kohalt ei oma tähtsust kas vastav info on olemas kostja koduleheküljel või mitte.

Kostja kui kirurgiakliiniku juhi ametijuhendist tulenevad tööülesanded erinesid oluliselt

kirurgia- ja intensiivravikliiniku juhi ametijuhendist tulenevates tööülesannetest. Näiteks

eeldatakse kirurgia- ja intensiivravikliiniku juhilt juhtimisoskust, suhtlemis- ja

läbirääkimisoskust,

mees-konnatöö-

ja

eestvedamisoskust,

ladusat

töökorraldust,

tulemuslikkusele suunatud juhtimist. Hageja varasem töökogemus piirdus kliiniku

igapäevase juhtimisega ning ei olnud seotud suure struktuuriüksuse tegevuse

korraldamisega. See näitab veelkord, et loodud kirurgia- ja intensiiv-ravikliiniku juhataja

ametikoht ei olnud varasema kliiniku /keskuse juhataja ametikohaga võrreldav ametikoht.

Kostja on hageja töölepingu üles öelnud majanduslikel põhjustel koondamise tõttu ning

kostja on hagejale põhjendanud töölepingu ülesütlemist seoses 01.07.2009 asetleidnud

struktuuri muudatustega kostja juures. Kostjal puudus õigus hagejat üle viia ametikohale,

millele ta ei olnud kostjaga töölepingut sõlminud. Hageja on korduvalt kostja poole

pöördunud sooviga, et ta saaks jätkata oma seniste tööülesannete täitmist. Kostja ei saanud

võimaldada hagejal jätkata seniste tööülesannete täitmist, kuna uues struktuuris tema senist

ametikohta ei olnud. Töö lõppemine on oluliseks asjaoluks töölepingu ülesütlemisel

koondamise

alusel.

Kostja

ei

nõudnud

hagejalt

tööülesannete

täitmist

alates

struktuurimuudatuse rakendamisest kuni töölepingu ülesütlemiseni. Samas ei saanud kostja

hagejaga sõlmitud töölepingut üles öelda kohe struktuurimuudatuse jõustamisel, kuna

hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine eeldas nõusoleku saamist töölepingu

lõpetamiseks. Kohe, kui vastavad toimingud töölepingu ülesütlemiseks olid kostja poolt

tehtud, ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles.

Kostja on võtnud arvesse asjaolu, et hageja oli valitud töötajate esindajaks. Kostja

põhjendas EAL-le detailselt neid põhjuseid, mis tingivad hagejaga tööleping üles öelda.

EAL ei ole oma vastuses piisavalt selgitanud, miks ta leiab, et hagejaga töölepingu

ülesütlemine ei ole õigustatud. Kuna kostja arvates ESL seisukoht ei arvestanud tegelikke

asjaolusid, siis ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles arvestamata EAL arvamust.

TLS § 94 lg 2 kohaselt EAL arvamus ei ole kostja jaoks siduv, vaid kostja peab oma otsuse

tegemisel hindama, kas esitatud seisukoht oli objektiivne, põhjendatud ja asjakohane. EAL

ei esitanud omalt poolt ühtegi soovitust ega ettepanekut, kuidas kujunenud olukorda

lahendada. Kostja on teinud endast kõik mõistlikult oleneva selleks, et vältida hagejaga

töösuhte lõpetamist. Töölepingu ülesütlemisavalduses on kostja veelkord toonitanud, et ta

pakub hagejale teist tööd (arendusjuhi ametikoht ja/või kirurgi ametikoht). Hageja ise ei

ole soovinud kostja pakkumisi uuele ametikohale vastu võtta. Kui kostja eesmärk oleks

tõesti olnud vabaneda hagejast, siis ei oleks ta pakkunud hagejale niivõrd olulist

ametikohta. Kostja on järginud täpselt TLS-is toodud regulatsiooni töötajate esindajaga

töölepingu ülesütlemise kohta ja on teinud omalt poolt kõik selleks, et hagejaga saaks

töösuhe jätkuda. Hageja ise ei ole soovinud töösuhte jätkamist. Töölepingu lõpetamise

põhjus ei olnud asjaolu, et hageja esindas teisi töötajaid, vaid põhjused oli majanduslikud.

5(15)

Kostja on pidanud töötajate esindajatega korduvalt läbirääkimisi kollektiivlepingu ja selle

muutmise osas. Hageja ei pidanud kostjaga töölepingu ülesütlemise ajal ning vahetult enne

seda töötajate esindajana läbirääkimisi kollektiivlepingute osas. Kostja ei olnud teadlik, et

selliseid läbirääkimisi plaanitakse ka algatada. Hageja pidas viimati kostjaga töötajate

esindajana läbirääkimisi 2007.a. Nendest läbirääkimistest on möödunud piisavalt pikk aeg

ning viitamine sellele, et hageja oleks töötajate esindaja läbirääkimiste mõttes, ei ole

asjakohane. Juhul, kui kostja oleks kuidagi soovinud mõjutada töötajate esindajate

positsiooni ja saavutada enda jaoks paremaid tingimusi läbirääkimistel, siis oleks kõige

otsesemat mõju avaldanud see, kui ta oleks võtnud ette samme töötajate usaldusisiku vastu.

Kostja ei ole seda teinud, kuna ei suhtu halvasti töötajate esindajatesse. Kostja jaoks ei

muuda kutseliitudega ja töötajate organisatsioonidega läbirääkimiste pidamisel midagi

asjaolu, kas hageja on kostjaga töösuhtes või mitte. Hageja on EAL juhatuse liige. Juba

ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt on hagejal võimalus osaleda töötajate esindajana

läbirääkimistel tööandjatega. Seepärast ei toonud kostja jaoks töölepingu ülesütlemine

hagejaga muudatusi töötajatega ja kutseliitudega peetavates läbirääkimistes. Seega poleks

hageja koondamisel mingit mõtet seoses võimalike läbirääkimistega EAL-ga.

Hageja väide viitega kirurgiakliiniku töötajate kollektiivsele kirjale, et tegemist on kostja

kättemaksuaktsiooniga, ei ole põhjendatud. Kirja puhul on tegemist vaid isikute

subjektiivse arvamusega, mitte faktidel põhineva seisukohaga. Esitatud kirjas ei ole

selgitatud, kuidas selle allkirjastanud isikud on sellisele järeldusele jõudnud ning mis on

sellise seisukoha kujunemise aluseks olnud. Kostjale on ebaselge, mille eest pidanuks ta

hagejale kätte maksma. Kui kirurgiakliiniku töötajad ei nõustu haigla otsusega

struktuurireformide vajalikkusest, ei tähenda see seda, et reforme poleks vaja või neid

tuleks takistada. Väide, et kostja soovis hagejaga töölepingu lõpetada sellel põhjusel, et

hageja esindab teisi töötajaid, on emotsionaalne ja ei põhine faktilistel asjaoludel. Mitte

ühestki hageja poolt nimetatud asjaolust ei saa välja lugeda, et kostjal oleks kuidagi olnud

negatiivne positsioon hageja või ametiühingute suhtes. Hageja on valikuliselt ja kontekstis

välja rebides rõhutanud kostja väidetavat negatiivset suhtumist.

Kostja positiivset suhtumist hagejasse näitab ka see, et kostja on nimetanud hageja Lääne-

Tallinna Keskhaigla auliikmeks ja tunnustanud teda seeläbi kui eestkõnelejat arstide

huvide eest seismisel. Teates on välja toodud kostja seisukoht, et ta tunnustab sellise

hinnanguga hagejat, kui isikut, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud keskhaigla

jätkusuutlikkuse tagamisele ja on haiglat püstitatud eesmärkidele lähemale viinud.

Eeltoodu näitab, et kostja tunnustas hagejat hea töötajana ning läbirääkijana, vastasel korral

ei oleks kostja hagejat selliselt tunnustanud.

Hageja avaldustest nähtub, et ta soovib jätkata töötamist senisel ametikohal või pidada

läbirääkimisi tööle asumiseks uuel ametikohal. Kuna hageja senist ametikohta ei olnud

enam kostja struktuuris, siis ei saanud kostja võimaldada hagejal jätkata tema seniste

tööülesannete täitmist. Hageja oli teadlik sellest, et uue kirurgia- ja intensiivravikliiniku

juhi ametikoha täitmiseks oli välja kuulutatud konkurss ning hagejal oli võimalus avaldada

soovi

sellel

ametikohal

töötamiseks,

esitades

sarnaselt

teiste

kandidaatidega

kandideerimiseks vajalikud dokumendid. Kostja jaoks oli oluliseks tingimuseks saada

hageja nägemus uue kliiniku töö korraldamisest uutes majandustingimustes. Hageja seda ei

esitanud ja konkursil ei kandideerinud. Hageja ei ole tõendanud oma kvalifikatsiooni

vastavust oluliselt suurema ja mitmekülgsemate tegevusaladega üksuse juhtimiseks.

Kostja on hagejale 16.11.2009 esitatud teates töölepingu ülesütlemise kohta pakkunud teist

tööd, pakkudes talle loodavat arendusjuhi ametikohta või kirurgi ametikohta. Hagejale

6(15)

pakutud arendusjuhi ametikoht oli selle olulistes tingimustes samaväärne hageja senise

ametikohaga. Hagejal oleks säilinud võimalus teha ka ravitööd ning seeläbi säilitada oma

oskused ja võimed arstina. Hageja ei soovinud kostja pakutud ametikohti vastu võtta. Kuna

hageja keeldus kostja pakutavaid ametikohti vastu võtmast, siis lõpetas kostja hagejaga

sõlmitud töölepingu. Kostjal ei olnud võimalust pakkuda hagejale töölepingu ülesütlemisel

kliiniku juhi ametikohta, millele ennistamist hageja taotleb. Hageja töö kirurgiakliiniku

juhi ametikohal oli lõppenud. Uuele kirurgia- ja intensiivravikliiniku juhi ametikohale oli

09.11.2009 määratud töötama J. T.. Seega ei olnud see ametikoht hagejaga töölepingu

ülesütlemisel vakantne. Kostja saab pakkuda töölepingu ülesütlemisel ainult sellist

ametikohta, mis on vakantne. Hageja ei saa nõuda ennistamist ametikohale, mida ei ole

olemas. Kui ametikohta ega üksust ei ole olemas, ei saa otsust sellisele kohale

ennistamiseks täita. TLS § 107 lg 3 ei anna võimalust kohtuotsusega määrata isikule uut

või senisest paremat ametikohta. Ainuüksi asjaolu, et hageja töölepingusse oli märgitud

ametikohaks kliiniku juhataja, ei ole eelduseks, et hageja saaks taotleda enda ennistamist

ükskõik millise kliiniku juhataja ametikohale. Ennistamise aluseks ei saa olla töölepingus

nimetatud ametinimetuse grammatiline tõlgendamine, vaid asjaolu, kas faktiliselt see

ametikoht, millele ennistamist hageja taotleb on olemas või mitte. Kuna kostja struktuuris

ametikoht, millele ennistamist hageja võiks taotleda, puudub, ei saa teda tööle ennistada.

Kostjale ei saa panna kohustust kujundada oma struktuur ümber selliselt, et ta peaks looma

uuesti hageja endise ametikoha.

Maakohtu otsus

Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning luges AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt

16.11.2009 A. K. esitatud töölepingu ülesütlemine tühiseks ja kohustas kostjat ennistama

hageja temaga sõlmitud töölepingu alusel kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja

ametikohale ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks alates 24.11.2009 kuni 28.06.2010

saamatajäänud töötasu 332 737,20 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Asjas on pooltevaheliseks põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas hageja koondamise

algatamise kostja 08.06.2009 otsuse nr 78 alusel tingis objektiivsetest majanduslikest

põhjustest tingitud koondamissituatsioon (TLS § 87, 89 lg 1), mille tagajärjel hageja töö

kirurgiakliiniku juhatajana tegelikult lõppes, või säilus hageja töökoht vaatamata struktuuri

muudatustele ka uues struktuuris, mistõttu tema koondamine ja konkursside

väljakuulutamine hageja asemel uue töötaja leidmiseks ei olnud sisuliselt vajalik.

Kostja 08.06.2009 otsust nr 78 alates 01.07.2009 kirurgia- ja intensiivravi kliiniku

moodustamise kohta ei ole vaidlustatud või tühistatud, enne nimetatud otsust sellist

ühendatud struktuuriüksust kostja struktuuris ei eksisteerinud, samuti oli seisuga

31.12.2009 ühendkliiniku koosseisus kaks korda enam töötajaid kui kirurgiakliinikus

(vastavalt 321 ja 154) enne 01.07.2009 struktuurimuudatust. Ka avaldas hageja ise kostjale

korduvalt soovi asuda vabale ühendkliiniku juhataja ametikohale, seega aktsepteeris seda

uue töökohana. Seega faktiliselt ei olnud tegemist kolme senise struktuuriüksuse baasil uue

struktuuriüksuse moodustamisega, mis oleks võinud õigustada hageja kui ühe

likvideeritava struktuuriüksuse juhi koondamist ja ühendkliinikule uue juhi leidmise

vajadust konkursi teel, vaid seni iseseisvalt tegutsenud struktuuriüksuse - anesteesia- ja

intensiivravikeskuse ja operatsioonikeskuse (mis kuulus kuni 01.01.2009 kirurgiakliiniku

koosseisu) - liitmisega kirurgiakliinikule ja kirurgiakliiniku ümbernimetamisega kirurgia-ja

intensiivravi kliinikuks.

7(15)

Lähtudes kostja teesist, et uue ühendkliiniku loomisega moodustati senise kolme iseseisvalt

ravijuhile alluvat struktuuriüksuse asemel täiesti uus iseseisev ravijuhile allutatud

struktuuriüksus, mida hakkab juhtima uue ametikohana loodud ühendatud kliiniku juhataja,

oleks loogiline ja põhjendatud järeldada, et alates 01.07.2009 oleksid olnud suletud

samaaegselt kirurgiakliiniku juhataja ametikohaga ka teiste ühendatavate struktuuriüksuste

juhtide ametikohad. Nagu nähtub kostja juhatuse 03.08.2009 otsusest nr 99, säilus

anestesioloogia ja intensiivravikeskuse juhataja ametikoht automaatselt edasi ka uues

struktuuris ja suleti tähtajaliselt 01.08.2009 kuni kirurgia- ja intensiivravikliiniku juhataja

tööleasumiseni. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja väidet, et uue ühendkliiniku

koosseisus säilus edasi ka operatsioonikeskuse juhataja ametikoht. Võttes arvesse, et

ühendkliiniku koosseisu liideti tervikuna senine kirurgiakliinik, on põhjendatud hageja

väide, et kostja 08.06.2009 otsusega sellist struktuurimuudatust, mille tagajärjel oleks

hageja töö sisuliselt ära kadunud, ei toimunud, kuna kõik kolm ühendavat üksust,

sealhulgas ka kirurgiakliinik, jäid ka ühendkliinikus tegelikult alles ning ka nende juhtide

ametikohad jäid ühendkliinikus alles, ainult anesteesia-ja intensiivravikeskuse ja

operatsioonikeskuse juhatajad allutati nüüd haigla ravijuhi asemel ühendkliiniku juhatajale,

kellele läbi osakonnajuhatajate allub ka kirurgiakliinik.

Kui vaatamata ühendkliiniku moodustamisele alates 01.07.2009 jäid selles peale

01.07.2009 alles nii anestesioloogia ja intensiivravikeskus kui operatsioonikeskus koos

oma juhataja ametikohaga ja ka tervikuna hagejale allunud kirurgiakliinik, siis on küsitav,

miks esimese sammuna struktuurimuudatuste elluviimisel tuli likvideerida just nimelt

kirurgiakliiniku juhataja ametikoht, seda enam, et kirurgiakliiniku puhul oli tegemist

suurima ühendatava struktuuriüksusega, mille koosseisu kuulus kuni 01.01.2009 ka

ühendatav operatsioonikeskus. Sellisel kujul läbiviidud ümberstruktureerimine, so

anestesioloogia- ja intensiivravikeskuse ja operatsioonikeskuse liitmine kirurgiakliiniku

juurde, on tulenevalt hageja ametijuhendi p-st 5.1 hinnatav haigla töökorralduse

muutmisena ega ei nõudnud hageja töökoha kiiret sulgemist ega konkursside

väljakuulutamist kliiniku juhataja ametikohale uue töötaja leidmiseks, mistõttu täiesti

õigustatud olid hageja korduvad pöördumised kostja poole nõudmisega lubada tal kliiniku

juhatajana tööd jätkata ja vajadusel olemasolevat töölepingut kliiniku juhataja ametikoha

kohta täiendada. Kuna kostja hageja sellekohaseid korduvaid pöördumisi ning ka

vastavasisulisi kirurgiakliiniku töökollektiivi ja EAL pöördumisi ignoreeris, on

põhjendatud nii hageja enda kui ka tööinspektsiooni ja EAL seisukohad, et hageja

koondamise algatamise tegelikud põhjused ei olnud majanduslikud, vaid asjaolu, et hageja

on töötajate esindaja, kelle kriitikat ja seisukohti kostja poolt kavandatava kostja ja

töökollektiivi kollektiivlepingu muudatuste suhtes hindasid kostja juhatuse liikmed

kostjapoolse reorganiseerimise pidurdamisena.

Tõendatud ei ole kostja väide, et ühendkliiniku juhataja ametiülesanded erinevad oluliselt

kirurgiakliiniku juhataja ametiülesannetest ja hageja ei ole oma senise töökogemuse baasil

ühendkliiniku

juhtimiseks

pädev.

Hageja

senine

ametijuhend

eeldas

juhi-

ja

organiseerimiskogemusi ja vajadusel tööülesannete ülevaatamist ja korrigeerimist (p 1.1,

2.1; 5.1), samuti puudub hageja isikuomaduste, kvalifikatsiooni, senise töökogemuse ning

ametialase tunnustuse põhjal alus järeldada, et hageja ei saaks ühendkliiniku juhatamisega

edukalt hakkama. Kostja seadusliku esindaja B. K. arvamus, et hagejal ei olnud visiooni

tegutsemiseks kriisi olukorras, on paljasõnaline ja selle põhjendamiseks ei ole esitatud

mingeid tõendeid.

Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja suhtus ametiühingutesse ja kollektiivlepingutesse

negatiivselt. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta ütles hagejaga töölepingu üles ainult

8(15)

majanduslikel põhjustel, mistõttu töölepingu ülesütlemine tuleb lugeda toimunuks

põhjusel, et hageja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid (TLS § 92 lg 1 p 4, lg

3). Sellest tulenevalt on põhjendatud EAL arvamus, et hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemiseks koondamise alusel puudub õiguslik alus, mistõttu kostja ei ole EAL

arvamusega mõistlikul määral arvestanud (TLS § 94 lg 2).

Kostja pidas oma struktuurimuudatuse elluviimisel vajalikuks likvideerida hageja

ametikoht alates 15.06.2009 ega võimaldanud hagejal alates sellest ajast enam kui 4,5 kuu

vältel kuni töölepingu ülesütlemiseni 16.11.2010 oma tööülesandeid täita. Seega soovis

kostja enne hageja koondamist leida ühendkliiniku juhatajale ametikohale uue inimese ja

alles seejärel hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, et sel moel jätta näiline mulje

koondamissituatsiooni olemasolust, mistõttu kostja selline teguviis on hinnatav VÕS § 6 lg

1 alusel hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks.

Võttes arvesse, et ka 30.10.2009 lõppenud konkursiga ühendkliiniku juhataja ametikohale

sobivat töötajat ei leitud, nii kirurgiakliiniku kui ka anestesioloogia ja intensiivravikeskuse

juhatajate ametikohad oli selleks ajaks formaalselt suletud, hageja oli töötajate esindaja,

Eesti Arstide Liit oli andnud 15.09.2010 kostjale arvamuse, millega hageja koondamiseks

TLS § 89 lg 1 alusel nõusolekut ei antud, kostja vastas hageja esindaja 07.10.2009

päringule koondamismenetluse kohta, et esitab oma seisukoha hiljemalt 09.11.20009, oli

kostja peale 30.10.2009 situatsioonis, kus tal tulnuks teha hiljemalt kuni 09.11.2009 valik

hageja ja ühendkliiniku juhataja kt, endise anestesioloogia ning intensiivravikeskuse

juhataja, J. T. vahel ning kuivõrd hageja on töötajate esindaja, tulnuks koondamisel

eelistada hagejat (TLS § 89 lg 5). Sellise olukorra vältimiseks tekitas kostja kunstlikult

olukorra, kus ta sõlmis 09.11.2009 tema poolt eelistatud endise anestesioloogia ning

intensiivravikeskuse juhatajaga töölepingu kirurgia-ja intensiivravi kliiniku juhataja

ametikohale ja alles 16.11.2009 esitas hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse

koondamise alusel. Kostja selline teguviis on ajendatud hea usu põhimõtte vastasest

eesmärgist vältida hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel hageja

võimalikku tööleennistamist põhjendusel, et ametikoht ei ole enam vakantne.

Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejat ei saa tööle ennistada,

kuna ametikohta, millele ennistamist taotletakse, struktuurimuudatuste tõttu enam ei

eksisteeri. Hagejal tulnuks võimaldada hiljemalt 09.11.2009 jätkata oma tööülesannete

täitmist endise kirurgiakliiniku, hilisemalt kirurgia- ja intensiivravikliiniku ja alates

04.01.2010 kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohal temaga 05.05.2006

sõlmitud töölepingu alusel. Kuna kostja seda seadusevastaselt ei teinud, tuleb kostjal seda

teha kohtuotsuse alusel, ennistades hageja kostja kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku

juhataja ametkohale ning viies ebaseaduslikult sellele ametikohale määratud dr T. tagasi

nimetatud kliiniku anestesioloogia ja intensiivravikeskuse juhataja ametikohale.

Võttes arvesse pooltevahelise vaidluse iseloomu, samuti et hageja ei ole andnud täitmise

tagatist (TsMS § 469), puudub alus tunnistada kohtuotsus täidetavaks enne otsuse

jõustumist.

Apellatsioonkaebus

Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi jätta rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

9(15)

Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus küsimuses, kas hageja töökoht kostja juures lõppes või

mitte. Kohtuotsus on siinkohal ebaselge, kuivõrd kohtu seisukohad ei ole otseselt

seostatavad ühegi asjas kogutud tõendiga. Maakohus on otsuses leidnud, et vaatamata

ühendkliiniku moodustamisele alates 01.07.2009 jäid selles peale 01.07.2009 alles nii

anestesioloogia ja intensiivravikeskus kui operatsioonikeskus koos oma juhataja

ametikohaga ja ka tervikuna hagejale allunud kirurgiakliinik, siis on küsitav, miks esimese

sammuna struktuurimuudatuse elluviimisel tuli likvideerida just nimelt kirurgiakliiniku

juhataja ametikoht, seda enam, et kirurgiakliiniku puhul oli tegemist suurima ühendatava

struktuuriüksusega. Seda küsimust kohus kohtuistungil kostjale ei esitanud, kuigi kostja

seaduslik esindaja oli kohtuistungil kohal. Asjaolu, et kohtuotsuse tegemisel tõusetus

kohtul uus küsimus, mida pooltega ei arutatud viitab võimalusele, et asjas on täitmata

eelmenetluse ülesanded. Kohus ei ole pooltega arutanud tõendite ringi küsimuses, milline

oli toimunud struktuurimuudatus sisuliselt ja oma mõjudelt. Kohus ka ise viitab sellele, et

struktuurimuudatuse puhul esineb teatud küsitavusi. Juhul, kui maakohus ei saanud

esitatud tõendite põhjal piisavalt aru kostja struktuurimuudatustest, oleks pidanud ta

vaidlusaluse küsimuse, kui asja seisukohast olulist tähtsust omava küsimuse, esitama

pooltele asja arutamise käigus ning vajadusel tegema pooltele ettepaneku tõendite

esitamiseks, sh oleks vajadusel olnud võimalik teostada muudatuste sisu osas ekspertiis.

Kohtuistungil jäi kostjale arusaam, et kohus aktsepteerib struktuurimuudatuste kohta

juhatuse liikme seisukohti. Sellele viitab ka kohtuotsuse seisukoht, mille kohaselt arvestab

kohus toimiku lisas olevat B. K. koostatud dokumenti kostjapoolse selgitusena

kirurgiakliiniku restruktureerimise asjaolude kohta. Sisuliselt kohus aga esitatud materjali

otsuses ei käsitle, mistõttu on otsus selgelt vastuoluline.

Maakohus on leidnud, et uue struktuuri loomise näol ei olnud tegemist kolme senise

struktuuriüksuse baasil loodud uue struktuuriga, vaid kahe teise seni iseseisvalt tegutsenud

struktuuriüksuse liitmisega kirurgiakliinikule ja kirurgiakliiniku ümbernimetamisega

kirurgia- ja intensiivravikliinikuks. Sellise asjaolu tuvastamist võimaldavad tõendid asjas

puuduvad ning sellist väidet ei esitanud ka tunnistaja. Nimetatud asjaolu tuvastamisel

maakohus mitte ainult ei jätnud tähelepanuta kostja esitatud dokumendid, vaid ei ole ka

viidanud ühelegi tõendile, mis kohtu esitatud järeldust võimaldaks tõendada. Kohtu

järelduse tuvastamist võimaldavad tõendid asjas puuduvad. Niisiis ei ole nimetatud

järeldus kontrollitav.

Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil: „Uuel kohal on tööülesandeid rohkem.

Seda tunnistab ka hageja ise, kes oli nõus uute läbirääkimistega./…/ Tegime analüüsi,

leidsime, et on vaja teha struktuurimuudatusi, et kirurgiakliiniku tööd tõhustada.

Moodustasime kolme senise üksuse baasil täiesti uue struktuuriüksuse, mis vajas uut

juhti.“ Maakohus ei ole neid seisukohti otsuses käsitlenud ning on asunud seisukohale,

millise toetuseks hageja ega kostja menetluses ühtegi tõendit ei esitanud. Sisuliselt on

kohus nõustunud töötaja paljasõnalise väitega organisatsiooni struktuuri osas.

Igasugust

organisatsiooni

struktuuri

ümberkujundamist,

mis

sisaldab

endas

alluvusvahekordade muutmist, horisontaal- ja vertikaalsidemete ümberkorraldamist

käsitletakse struktuurimuudatusena. Struktuurimuudatuse eesmärgid võivad olla ajendatud

töökorralduse parandamisest (nagu kostja on välja toonud oma seisukohtades maakohtule),

väliskeskkonna

või

majandusolukorra

muutumisest,

vastutusvaldkondade

ümberkorraldamisest,

juhtimisstruktuuri

homogeniseerimisest,

juhtimisvaldkondade

ühtlustamisest, jne. Struktuurimuudatusi võib läbi viia üheetapilisena või etappide kaupa

teatud perioodi jooksul. Kostja on viinud struktuurimuudatuse läbi etapiviisiliselt.

10(15)

Muudatused on toimunud järjepidevalt ja ametikohtade mehitamisega seotud protsessid on

olnud etapiviisilised. Kostja struktuurimuudatus sisaldas kahte olulist liitmise tunnust:

erinevate struktuuriüksuste liitmist, mille käigus kolm eraldiseisvat struktuuriüksust

(kirurgiakliinik, anestesioloogia- ja intensiivravikeskus ning operatsioonikeskus) liideti

üheks struktuuriüksuseks ning alluvusvahekorra muutmist, mille käigus kolme vahetult

ravijuhile alluvate struktuuriüksuste asemel allub ravijuhile restruktureerimise tulemusena

üks struktuuriüksus. Niisiis ei põhine kohtuotsuse järeldused reaalsel olukorral. Kostja

struktuuriüksuse

muutmise

vajaduse

tõi

kaasa

muudatused

väliskeskkonnas.

Majandusmuudatustega

seonduvad

struktuurimuudatused

võivad

olla

oluliseks

abivahendiks majanduslanguse ületamisel.

Asjaolu, et kohus ei ole struktuurimuutuste tähendusele pööranud piisavalt tähelepanu

eelmenetluses, tõendab fakt, et kohus refereerib kohtuotsuse motiveerivas osas hageja

vastuväitena seisukohta, mida hageja ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjenduses väidab

kohus, justkui hageja arvates sisulist struktuurimuudatust ei ole toimunud. Kohtuistungi

protokolli kohaselt ütleb hageja selgelt, et ta ei vaidle vastu sellele, et haigla

struktuurimuudatused on tehtud. Struktuurimuudatustega nõustumist tõendab ka fakt, et

hageja pidas vajalikuks nõuda uue töökoha täitmisele asumisele eelnevalt läbirääkimisi

lepingu tingimuste osas. Juhul, kui tegu oleks sisuliselt samaväärse kohaga, puuduks

õigustus selliste eeltingimuste esitamiseks. Seega ei ole loogiline kohtu järeldus, justkui

oleks uue koha näol sisuliselt tegemist töökohaga, kus hageja varem töötas (st mille

alluvusse liideti veel paar osakonda).

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tulenevalt asjaolust, et hageja ise avaldas kostjale

korduvalt soovi asuda vabale ühendkliiniku juhataja ametikohale ja aktsepteeris seeläbi

seda uue töökohana, annab see tunnistust sellest, et tegemist ei olnud kolme senise

struktuuriüksuse baasil loodud uue struktuuriüksusega, vaid kahe seni iseseisvalt

tegutsenud

struktuuriüksuse

liitmisega

kirurgiakliinikule

ja

kirurgiakliiniku

ümbernimetamisega kirurgia- ja intensiivravikliinikuks. Kohtu selline käsitlus on

ebaloogiline. Fakt, et isik ise avaldab soovi saada parem töökoht, ei tähenda, et tegemist ei

oleks parema töökohaga.

Maakohus on asunud seisukohale, et hagejal olid kõik eeldused ja kvalifikatsioon uue

struktuuriüksuse juhataja ametikohal töötamiseks. Kohus ei saa hinnata töötaja tööoskusi,

sh sobivust ametikohale. Kohus jättis tähelepanuta kostja selgituse, mille kohaselt puudus

hagejal uuel kohal töötamiseks vajalik visioon. Kohus on otsuses leidnud, et paljasõnaline

on väide, et hagejal ei olnud visiooni kriisiolukorras tegutsemiseks ning selle

põhjendamiseks ei ole esitatud mingeid tõendeid. Visioon esitatakse kirjalikult või

presenteeritakse juhatusele muul viisil ning visiooni esitamata jätmine tõendab selle

puudumist. Ravijuht G. T. hinnangul oli hageja vastu uuenduste läbiviimisele, mis

omakorda näitab selgelt, et hageja ei evinud visiooni majandusolukorras tõhusate

lahenduste leidmiseks. Kui isikul ei ole usku uude struktuuri ja ta seisab selle vastu, siis

näitab see, et isikul puudub uue struktuuri juhtimiseks visioon. Visiooni puudumisel on

põhjendamatu maakohtu järeldus, justkui oleks hagejal kõik eeldused ja kvalifikatsioon

uue struktuuriüksuse juhataja ametikohal töötamiseks. Kui hagejal oleks isegi olnud

nägemus uue kliiniku tulevikust, ei oleks saanud automaatselt järeldada eelduste ja

kvalifikatsiooni olemasolu hagejal, vaid oleks tulnud hinnata isiku sobivust visiooni

elluviimisel. Kohtu järeldused eelduste ja kvalifikatsiooni olemasolu kohta ei tugine

järjekordselt tõenditele, vaid asjaolule, et kohtu arvates puudusid tõendid, mis annaksid

aluse järeldada, et hageja ei saa kliiniku juhtimisega hakkama. Kohtul pole alust järeldada,

et hageja on ühendkliiniku juhtimiseks piisavate eelduste ja kvalifikatsiooniga.

11(15)

Maakohus on ebaõigesti rakendanud TLS § 92 lg 1 p 4 ja § 94. TLS § 92 lg 1 p-st 4

lähtumine ei ole asjakohane, sest töölepingut ei öeldud üles põhjusel, et töötaja esindab

teisi töötajaid. Ülesütlemise vajaduse tingisid ulatuslikud struktuurimuudatused. Need

muudatused olid vajalikud ja põhjendatud ning keskhaigla senised tulemused kinnitavad, et

läbiviidud struktuurimuudatused on täitnud seatud eesmärke. Kostja selgitused on

piisavaks tõendiks näitamaks et hageja koondamine oli tingitud ainult objektiivsetest

majanduslikest põhjustest ning ei olnud kuidagi seotud hageja olemisega töötajate

esindajaks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud tuvastatud fakti (halva

suhtumise puudumine) tõendina sellest, et hagejaga töölepingu ülesütlemine ei olnud

seotud tema tegevusega töötajate esindajana. Samas küsimuses jättis kohus tähelepanuta ka

tõendid, millega on tõendatud, et hagejale pakuti teist tööd. Ka see asjaolu tõendab, et

töölepingu ülesütlemise põhjus ei olnud hageja tegevus töötajate esindajana. Maakohus ei

arutanud kordagi pooltega küsimust sellest, et pooled peaksid kohtule esitama tõendeid

sellest, kas struktuurimuudatus sellisel kujul ja kaasnev hageja töökoha kaotus oli

majanduslikult põhjendatud või mitte. Selliselt juhtis kohus kostja tähelepanu sellele, et

tuleb esitada tõendeid majanduslike põhjuste kohta, alles kohtuotsuses.

Maakohus jättis hindamata fakti, et hageja keeldus võtmast vastu alternatiivset töökohta.

Kohus ei ole kogumis hinnanud hagejale teise töö pakkumist ning temaga töölepingu

ülesütlemist alles pärast seda, kui hageja oli näidanud oma negatiivset suhtumist uude

pakutavasse töösse ning koostöösse kostjaga. Teise töö pakkumisega on kostja näidanud

oma selget soovi jätkata töösuhet hagejaga, kui ta seda ise soovib. Teise töö pakkumine on

selgeks tõendiks selle kohta, et kostja soov ei olnud mitte vabaneda hagejast kui töötajate

esindajast, vaid viia ellu muudatused kostja struktuuris ning leida hagejale ametikoht uues

struktuuris, kui ta seda ise soovib. Lisaks jättis kohus tähelepanuta fakti, et hageja

tööleping lõpetati 23.11.2009 ning sellel ajal ei olnud hageja poolt nõutav kohta vakantne.

Sellel töötas juba üle 4 kuu J. T..

Hageja ei ole kunagi kostja juures töötanud kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhatajana.

Maakohtu otsusega luuakse sisuliselt olukord, millega antakse hagejale võimalus saada

endisest parem ametikoht, ligi kaks korda rohkem alluvaid, ainult tänu sellele, et ta oli

töötajate esindaja. Sisuliselt saaks kohtuotsuse jõustumisel hageja koha, mis muudaks ta

vana hierarhia mõttes tema endise koha „ülemuseks“. Olemasoleva töölepingu kehtivuse

tuvastamine ei saa võrduda kõrgemal töökohal jätkamise õigusega kohtuotsuse

resolutsioonile tuginedes. Maakohus loob sellise käsitlusega olukorra, kus hageja teeb

tõusu karjääriredelil ainult seetõttu, et ta on töötajate esindaja. Selleks puudub

materiaalõiguslik alus.

Maakohus on ebaõigesti rakendanud ka TLS § 107 lg 3, kuna jättis arvestamata fakti, et

hageja töökohta kirurgiakliiniku juhataja täna enam ei eksisteeri. Kohus jättis tähelepanuta,

et TLS ei näe enam ette uue töölepingu sõlmimise ega tööle ennistamise nõuet. Töölepingu

lõpetamise tühisuse korral tuleb kaaluda lepingu lõpetamist kohtus. Olukorras, kus on fakt,

et senist töökohta enam ei eksisteeri, puudub majanduslik loogika jätta lõpetamata

tööleping, mis annab isikule õiguse töötada kohal, mida enam ei ole ning milles

kokkulepitud tööülesandeid samuti enam ei ole. Vana lepingu alusel ei saa kohus anda

hagejale uut töökohta, millel on teistsugused ülesanded, töötasu jne ning mis ei ole

vakantne. Hageja ennistamine kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohale ei

ole võimalik, isegi kui töölepingu ülesütlemine osutuks tühiseks. Ametikohta, millel hageja

töötas, ei ole ning töösuhte jätkamine temaga on võimatu töö puudumise tõttu.

12(15)

Ainuüksi asjaolu, et hageja endised tööülesanded on osaliselt ka uue kliiniku juhataja

ülesanneteks, ei anna hagejale õigust sellele ametikohale. Hageja ise on kinnitanud, et ta

oli valmis läbi rääkima uued töölepingu tingimused. Veel enam, hageja ei olnud nõus

töötama juhina ilma töölepingu muutmiseta. Sellega võtab ta omaks, et töötamine uuel

ametikohal ei ole tingimusteta üleminek, vaid selle uue ametikohaga seoses on vaja teha

muudatusi. See tõendab, et uue kliinikujuhi ametikoha näol oli tegemist täiesti uue

ametikohaga. Maakohus ei ole sellele faktile hinnangut andnud. Neid tõendeid kohus ei

hinnanud, kuigi nendest nähtus, et vana tööleping uue koha jaoks ei kõlvanud. Isegi, kui

kohus loeb vana töölepingu kehtivaks, ei ole see aluseks töötamisele uues kohas. Hageja

saaks

hagi

rahuldamise

korral

edasi

töötada

oma

senise

töölepingu

alusel

kirurgiakliinikujuhi ametikohal, kuid kohtuotsusega ei saa määrata, et hageja saaks

võrreldes tema senise ametikohaga parema ametikoha (kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku

juhi koha). Juhul, kui kohus tuvastab töölepingu lõppemise tühisuse, tuleb lõpetada hageja

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, hageja töö jätkamine on majanduslikult võimatu töö

puudumise tõttu.

Kohus ei ole otsuses selgitanud, millistele arvudele tuginedes on hagejale kohtuotsuse

resolutsioonis määratud hüvitis arvutatud. Kuna kohtuotsuses puuduvad vastavad

arvutused, siis jääb ebaselgeks, mida kohus hagejale välja on mõistnud ja mida mitte.

Kostja on hagejale juba maksnud koondamise hüvitisena 1 kuu tasu, mistõttu

väljamõistetavat summat tuleks vähendada juba väljamakstud koondamishüvitise võrra.

Hagi rahuldamisel koondamise situatsiooni ei ole ja õigust hüvitisele ka ei ole. Kui kohus

otsustab lõpetada hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt, tuleb TLS § 109 lg 2 teise

lause valguses hagejale määratud hüvitise suurust vähendada, arvestades asjaolu, et kostja

on talle koondamise hüvitisena maksnud juba 159 268 krooni. Kui kohus leiab, et

tööleping ei ole lõppenud ja töösuhe hagejaga jätkub, tuleb hüvitise määramisel kohtu

poolt väljamõistetavat hüvitist vähendada ka kasutamata puhkusepäevade eest makstud

hüvitise võrra, kuna ka sellele ei ole hagejal õigust. Kohtu põhjenduste puudumisel ei ole

võimalik kontrollida resolutsiooni seaduslikkust ega seda kuidas kohus arvestas seadusest

tulenevate summade ja puhkepäevade hüvitust.

Vastus apellatsioonkaebusele

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava

kohtuotsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsust tuleb muuta (osaliselt tühistada). Kostja

apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Maakohus on ekslikult otsuse resolutsioonis teinud otsustuse kostja kohustamiseks

ennistada hageja kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhatajaks, ja ebaõiged on ka

maakohtu põhjendused selles osas. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine toimus pärast 1. juulit

2009, siis kuuluvad kohaldamisele sellest kuupäevast kehtima hakanud töölepinguseaduse

sätted. Kehtiv TLS (ja ITLS) ei sätesta sellist õiguskaitsevahendit nagu tööle ennistamine.

TLS 2. jao 3. jaotise kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamine toimub

töövaidlusorganis. Kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, siis

loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg.1).

Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja töökoht kliiniku juhatajana ei olnud

13(15)

kirurgiakliinikule täiendavate osakondade allutamisega ja kliiniku ümbernimetamisega

lõppenud, mistõttu temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine töökoha koondamise

põhjendusel ei olnud õigustatud ja on TLS §-de 89 lg.1ning 104 lg.1 sätteid silmas pidades

tühine. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.

6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja töölepingu järgi oli tema

tööfunktsioon administratiivne, ja töölepingus ega ametijuhendis ei ole märgitud, millise

konkreetse kliiniku juhatamiseks hageja tööle võetakse. Kostja ei ole tõendanud, et

toimunud ümberkorralduste tulemusena oleks kliiniku juhataja funktsioon niivõrd

kvalitatiivselt muutunud, et saaks tuvastada hageja poolt täidetud töökoha (töö) lõppemist.

Mis puutub maakohtu järeldusse selles, et hagejaga töölepingu ülesütlemise tegelik põhjus

oli see, et ta oli töötajate esindaja (viimases pooled ei vaidle), siis see järeldus tuleneb TLS

§-st 92 lg.2, mille kohaselt kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema

volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, siis loetakse, et tööleping on

üles öelduid käesoleva paragrahvi lg.1 p. 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta

ütles töölepingu üles käesolevas seadusest tuleneval alusel. Kolleegium märgib, et kuivõrd

maakohus tuvastas, et ülesütlemine oli tühine, sest see on tehtud seadusest tuleneva aluseta,

siis järeldus, et töölepingu ülesütlemise põhjus oli asjasolu, et hageja oli töötajate esindaja,

õiguslikku tähendust ülesütlemise tühisuse suhtes ei oma.

Asjaolu, et kostja on vaidlusaluse kliiniku juhatajana töötamiseks sõlminud lepingu teise

töötajaga, ei anna alust lugeda hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine kehtivaks.

Kostja poolt sellele asjaolule tuginemisest oma vastuväidetes ei sa välja lugeda TLS § 107

lg.2 kohast kostja taotlust kohtule lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, koos TLS §-st 109 lg.2 tulenevate järelmitega

ja/või TLS §-st 107 lg.3 tulenevate asjaolude kaalumisega.

Maakohtu otsust kahju väljamõistmise osas tuleb muuta. Kolleegium leiab, et tulenevalt

TLS §-st 108 ja VÕS §-st 127 lg.1 tuleb saamata töötasu määrata kindlaks lähtudes töötaja

keskmisest palgast, mis tal oli enne ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu lõppemise

tähtaega, s.o. keskmisest palgast enne 24.11.2009. Kostja esitatud töötasuõiendi (toimiku

lk. 163) kohaselt oli hageja keskmine töötasu enne 24.11.2009 kuus 42 991 kr. ja keskmine

tööpäevatasu 2030.73 kr. 2009 a. novembrikuu 7 tööpäeva eest tuleb kokku 14 215,11 kr.

töötasu. Detsembrist 2009 kuni mai 2010 (kaasa arvatud) on 5 kuud ja korrutades selle

keskmise kuutöötasuga, saame 214 955 kr. Juunikuus 2010 kuni maakohtu otsuse

kuupäevani on 18 tööpäev ning töötasu selle eest 36 553,14 kr. Seega on tühise

ülesütlemise tagajärjel hagejale kuni maakohtu otsuse kuupäevani tekitatud kahju (saamata

töötasu) suuruseks kokku 265 723,25 kr. Selles osas tühistab kolleegium osaliselt

maakohtu otsuse, mõistes hagejale välja 265 723,25 kr.

Protsessi käigus ei ole kostja esitanud selgesõnalist tasaarvestuse avaldust (tasaarvestus

eeldab muuseas nõude tunnustamist). Samas lubatava tasaarvestava nõude olemasolul võib

kostja tasaarvestuse teostada ka otsuse täitmise käigus.

Arvestades, et kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja et rahalisest nõudest

rahuldatakse ca 80%, muudab kolleegium menetluskulude jaotust selliselt, et poolte

menetluskuludest kannab kostja 80% ja hageja 20%.

14(15)

Tiit Kollom

Ele Liiv

Mare Merimaa

Otsus parandatud 29.11.2010.a. määrusega

15(15)