3-09-1612/96 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 05.11.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1612 Haldusasi KPA Unicon OY kaebus Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni 20.07.2009 otsusele ning hankija AS Kohtla-Järve Soojus 28.05.2009, 18.06.2009 ja 16.07.2009 otsustele, samuti AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Nordecon International vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Halduskohtumenetluse liik Suuline menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja KPA Unicon OY lepingulised esindajad adv Jaan Lindmäe ja Aivar Raudsik; vastustaja AS Kohtla-Järve Soojus (hankija) volitatud esindaja Robert Sprengk ning kaasatud kolmanda isiku AS Nordecon International lepinguline esindaja adv Neve Uudelt. Resolutsioon

1. Jätta KPA Unicon OY kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.

3. Välja mõista kaebuse esitajalt KPA Unicon OY-lt kolmanda isiku AS Nordecon International kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud summas 53 505,60 krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hankija AS Kohtla-Järve Soojus 30.05.2008 kuulutas välja riigihanke „Ahtme SEJ rekonstrueerimine. Tipukoormuse katlamaja”. Taotluste esitamise tähtaeg oli 15.07.2008 ning pakkumuste avamise aeg 17.10.2008. 17.10.2008 pakkumuste avamise protokolli kohaselt pakkumuse esitasid 3 pakkujat: KPA Unicon OY (edaspidi KPA), MW Power OY ja AS Nordecon International (edaspidi Nordecon). Hankija 08.05.2009 otsusega tunnistati kõigi kolme kvalifitseeritud pakkuja pakkumused vastavaks ning edukaks tunnistati AS Nordecon International pakkumus. 19.05.2009 esitas KPA Unicon OY Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija 08.05. 2009 otsuse peale tunnistada edukaks AS-i Nordecon International pakkumus. Pakkumuste jõusoleku tähtaeg lõppes 31.05.2009. Hankija tegi ettepaneku pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega AS-le Nordecon International. 16.06.2009 Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni otsusega nr 112-09/106487 tunnistati kehtetuks hankija 08.05.2009 otsus AS-i Nordecon International pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 18.06.2009 pakkumuste hindamise protokollilise otsusega otsustati tunnistada vastavalt HD-s esitatud hindamiskriteeriumitele edukaks pakkumuseks AS Nordecon International pakkumus. See oli komisjoniline (kollegiaalne) otsus, millele kirjutasid alla komisjoni esimees Robert Sprengk ning kaks komisjoni liiget- Leo Krafin ja Heli Rätsep. 20.07.2009 otsusega nr 161-09/106478 Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjon jättis läbi vaatamata KPA Unicon OY vaidlustuse AS Kohtla-Järve Soojus riigihankes AS Nordecon International pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes ning tagastas selle vaidlustajale. 22.07.2009 sõlmis hankija AS Kohtla-Järve Soojus AS-ga Nordecon International hankelepingu, millega hankemenetlus loetakse lõppenuks.

Halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni 20.07.2009 otsuse ning hankija AS Kohtla-Järve Soojus 28.05.2009, 18.06.2009 ja 16.07.2009 otsuste tühistamist, samuti AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Nordecon International vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist. Kohtumenetluse käigus kaebaja pool muutis oma esialgseid nõudeid otsuste tühistamise osas, minnes vaidlustatud otsuste tühistamisnõudelt üle nende õigusvastasuse tuvastamise (õigusvastaseks tunnistamise) nõudele. Vastustaja ja kaasatud kolmas isik vaidlesid nõude muutmise vastu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Asjaolud. Hankija AS Kohtla-Järve Soojus kuulutas välja riigihanke „Ahtme SEJ rekonstrueerimine. Tipukoormuse katlamaja”. Pakkumused esitasid KPA Unicon Oy (edaspidi KPA), MW Power Oy ning Nordecon International AS (edaspidi Nordecon). Hankija 08.05.2009 otsusega tunnistati edukaks Nordecon pakkumus. KPA pakkumus oli ülinapilt teinevastavalt 97,57 ja 97,27 ( 0,3 punkti). Hankija 08.05.2009 otsus ei jõustunud, sest VAKO tunnistas selle kehtetuks. Oluline on, et VAKO tuvastas, et hankija rikkus nõuet, mille kohaselt peab hindamissüsteem tagama selle, et pakkumustele omistatavad väärtuspunktid oleksid selged ja läbipaistvad.

Nimelt ei olnud pakkumust esitades teada, et hankija hindab pakkumuse sisu osas, et veetoru katelde pakkumuse eest saab enam punkte kui leektorukatelde eest. Hankija selgitas esmakordselt alles vaidlustusmenetluses (tema 26.05.2009 vastus vaidlustusele), et veetoru katel omab mitmeid olulisi eeliseid võrreldes leektorukatlaga: (a) veetorukatlad on oluliselt töökindlamad, (b) nende eluiga on oluliselt pikem ning (c) neis ei esine plahvatusohtu, mis aga esineb leektorukateldel. Hankija andis leektoru katelde pakkumuse eest 66,7 punkti ja veetorukatelde eest 100 punkti.

Kui kaebuse esitaja oleks seda asjaolu teadnud, oleks ta pakkunud veetorukatelt ning saanud selle eest 100 punkti, millega oleks tema pakkumus olnud parim. Hankija uus otsus 18.06.2009 tunnistas taas edukamaks Nordecon International AS pakkumuse. Oluline, et hankija oli oluliselt seadust rikkudes vahepeal muutnud oluliselt hindamiskriteeriume. Nimelt võrdsustas hankija leektorukatelde ja veetorukatelde pakkumused, hinnates neid erinevaid süsteeme täpselt samaväärsetena. Enam ei omanud hankija jaoks tähtsust veetorukatelde olulised eelised leektorukatelde ees.

Hiljem, 20.07.2009, selgus ka üks põhjustest, miks see teda enam ei huvitanud. Nimelt vaadati siis VAKO-s läbi KPA vaidlustus hankija 18.06.2009 otsuse peale ning selle käigus selgus asjaolu, et hankija oli oluliselt seadust rikkudes kõrvaldanud hankemenetlusest nii KPA Unicon OY kui ka MW Power Oy seeläbi, et ei teinud hankemenetluse ajal viimastele ettepanekut pakkumuste kehtivuse pikendamiseks ning tegi selle üksnes Nordeconile (kelle poolt oli seejuures pakutud leektorukatlal põhinev tehniline lahendus). Kõigi pakkumuste jõusolek lõppes 31.05.2009.

Alles VAKO 20.07.2009 istungil avaldas hankija esmakordselt asjaolu, et otsustas 28.05.2009 teha kolmest pakkujast üksnes ühele- Nordeconileettepaneku pakkumuse jõusoleku pikendamiseks ning seda mitte teha samaväärse pakkumuse teinud KPA-le (ja kolmandale osalejale MW Power Oy-le). RHS § 45 lg.2 kohaselt on hankija kohustatud taolise ettepaneku tegema vähemalt 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu ( 31.05.2009) . Hankija otsustas seadust oluliselt rikkudes teha ettepaneku ainult Nordeconile (28.05.2009). Sel ajal käis hankemenetlus, jõus oli ka KPA pakkumus.

Hankija rikkus seejuures lisaks RHS § 45 lg.2 ka oluliselt RHS § 1 sätestud riigihangete põhiprintsiipi

- isikute võrdset kohtlemist. 22.juulil 2009 sõlmis hankija Nordeconiga hankelepingu. Õiguslik analüüs. Oluliselt on rikutud KPA subjektiivset avalikku õigust osaleda riigihankes, mida peetakse ausalt, läbipaistvalt ning milles koheldakse kõiki isikuid võrdselt. RHS § 1 sätestab riigihangete põhiprintsiibi ja –eesmärgina isikute võrdse kohtlemise tagamise. Hankija on seda oluliselt rikkunud, tehes hankemenetluse lõppfaasis hankes osalenud kolmest pakkujast üksnes ühele - Nordeconile ettepaneku pakkumuse jõusoleku pikendamiseks. Hankija oli teadlik, et kõigi pakkujate pakkumuste jõusoleku tähtaeg lõppes 31.05.2009. RHS § 45 lg 2 kohaselt on hankija kohustatud sel juhul tegema pakkujatele ettepaneku vähemalt 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu. Hankija tegi ettepaneku ainult ja üksnes Nordeconile. Sel ajal käis hankemenetlus ning KPA pakkumus oli jõus. Nordeconi ja KPA pakkumused olid praktiliselt samaväärsed - hindamiskriteeriumiks ei olnud mitte madalam hind, vaid majanduslikult soodsaim pakkumus, mille puhul omab äärmiselt otsustavat ja olulist tähtsust just nimelt hindamiskriteeriumi selgus ja üheselt arusaadavus (RHS § 31 lg 3 ja lg 4 ). Hankija hindamissüsteem ei olnud läbipaistev (VAKO 16.06.2009 otsus ). Oleks KPA teadnud , et hankija hindab kõrgemalt veetorukatlaid, oleks ta seda ka pakkunud ning tema pakkumus oleks olnud parim. Hankija 28.05.2009 otsus /toiming on olulises vastuolus seadusega ning on ilmselgelt õigusvastane. KPA sai esmakordselt teadlikuks hankija 28.05.2009 toimingust VAKO istungil 20.juulil 2009, mil hankija avaldas nimetatud asjaolud vaidlustuskomisjoni istungil kus menetleti KPA vaidlustust hankija 18.06.2009 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 128 lg 1 kohaselt ei tohi hankija sõlmida hankelepingut enne

14 päeva möödumist vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Vaidlustuskomisjoni otsus tehti teatavaks 20.juulil 2009. 22.juulil 2009 sõlmis hankija Nordeconiga hankelepingu.

KPA hinnangul on tegemist tühise tehinguga seoses nii vastuoluga heade kommete ning avaliku korraga kui ka seaduses sätestatud keelu tõttu ( TsÜS §-d 86 ja 87). Oluliselt on rikutud riigihangete korraldamise aluspõhimõtteid. RHS § 3 Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted. Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle eluvõi asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ostja tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne. Hanke läbiviimisel on ostja seotud õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega – RKL 3-3-1-5-

06 (15.03.2006) Kolmas isik võib nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist RKL (3-3-1-7-08). Riigihangete Amet tunnistab enne hankelepingu sõlmimist oma otsusega kehtetuks RHS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud hankija hankemenetluse või teeb § 10 lõike 1 punktides 2–6 või lõikes 3 nimetatud hankijale ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija ei ole hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus esitanud pakkumuse edukuse üle otsustamisel kasutatavaid pakkumuste hindamise kriteeriume või nende suhtelist osakaalu ning on avanud pakkumused. Kui KPA Unicon oleks teadnud, et veekatelde pakkumise puhul saab ta kõrgemad punktid, siis oleks ta seda teinud – hankija kinnitas, et veekatlad on parem pakkumine kui leekkatlad. Kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud otsuseid. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Hankeleping, mis sõlmiti olukorras, kus pakkumismenetlusega ei tohtinud jätkata, on kehtetu

– RKL 3-3-1-7-08 (26.03-2008). Tahtlik segadusse ajamine mittejõus oleva pakkumuse hindamisega. Pakkumiste sisulisel läbivaatamisel ostja võrdleb ja hindab kõiki neid pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud – RKL 3-3-1-79-03 (19.12.2003). Hankija hindas 16.juunil 2009 kõiki kolme pakkumist - üritades seeläbi jätta muljet, et kõik kolm pakkumist on justkui jõusolevad. Sellega üritas hankija jätta paraku üksnes (välist )muljet, et ta kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt, jättes mainimata, et tegelikult on ta teinud ettepaneku pakkumise jõusoleku pikendamiseks üksnes ühele kolmest pakkujast rikkudes seeläbi oluliselt RHS §-s

45 lg. 2 sätestatud kohustust. RHS § 31 lg.4 – majanduslikult soodsama pakkumuse puhul tuleb ära näidata täpselt hindamise kriteeriumid. VAKO 16.06.2010 otsus – hindamise kriteeriumid ei olnud selged – sealt ei nähtunud, et veetoru katelde lahendus annab oluliselt rohkem punkte – näiteks 8.mai 2009 hankija otsuses sai veetorukatelde pakkuja 100 punkti, leektoru pakkuja 66 punkti. Hankija põhjendas üksikasjalikult veetoru katelde eeliseid leektoru katelde ees – töökindlamad, oluliselt pikem eluiga, leektorukateldel on plahvatusoht, mida ei ole veetorukateldel. Järgnevalt aga hindas hankija mõlemat katlasüsteemi absoluutselt võrdsena – 100 p. Järeldus - oleks KPA seda teadnud, oleks ta pakkunud veetorukatla – ja tema pakkumine oleks olnud parim. RHS § 31 lg.4 - pakkujad peavad olema pakkumuse tegemisel teadlikud hindamise kriteeriumitest. Seega pidanuks sel hetkel andma hankija pakkujatele võimaluse oma pakkumust korrigeerida – toetab riigihangete üldprintsiibid – aus, läbipaistev, võrdne kohtlemine.

Arvestades ajalist faktorit ning asjaolu, et vaidlusalune riigihange on käesolevaks ajaks olulises osas täidetud, täpsustas KPA kaebuse esemeid piirdudes vaidlusaluste toimingute ja aktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetega (HKMS § 6 lg.3 p.1). Põhjendatud huviks haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemisel on kaebuse esitaja soov esitada kahju hüvitamise nõue, mis on tänaseks päevaks esitatud VAKO-sse. Lisaks käib kriminaalmenetlus riigihangete seaduse olulise rikkumise uurimise faktides ( kriminaalasi nr 0974000206). Eeltoodule tuginedes palub kaebuse esitaja:

1. Tuvastada hankija poolt riigihanke “Ahtme SEJ rekonstrueerimine. Tipukoormuse katlamaja” (viitenumber 106487) menetlemisel tehtud toimingute ja tegevusetuse õigusvastasus, mis seisnes selles, et hankija ei teinud hankemenetluse ajal KPA UNICON OY-le ettepanekut pakkumuse jõusoleku pikendamiseks vaid tegi taolise ettepaneku 28.05.2009 ja 16.07.2009 üksnes Nordecon International AS-le.

2. Tuvastada hankija 18.06.2009 otsuse, millega tunnistati edukaks Nordecon International AS (reg. kood 10099962) poolt esitatud pakkumus, õigusvastasus.

3. Tuvastada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 20.07.2009 otsuse õigusvastasus.

4. Tuvastada 22.juulil 2009 AS Kohtla-Järve Soojus ja Nordecon International AS vahel sõlmitud hankelepingu tühisus. Mõista AS-lt Kohtla-Järve Soojus välja kaebuse esitaja kasuks kõik kantud menetluskulud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Hankija AS Kohtla-Järve Soojus vaidleb kaebuse vastu ning leiab, et see on põhjendamatu järgnevatel asjaoludel: Hankeleping on kehtiv. RHS § 128 lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist RHS § 126 lg 1 punktis 4 või 5 nimetatud otsuse tegemisest. Käesolevas asjas ei ole Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon teinud RHS § 126 lg 1 punktis

4 või 5 nimetatud otsust. Vaidlustuskomisjon on 20.07.2009 teinud otsuse vaidlustuse läbivaatamata jätmise kohta. Seega ei pidanud AS Kohtla-Järve Soojus juhinduma Nordecon International AS-ga hankelepingu sõlmimisel RHS § 128 lg 1 ette nähtud keeldu. RHS § 128 lg 2 kohaselt võib vaidlustuse läbivaatamata jätmisel anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks pärast vastava otsuse teatavaks tegemist. Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon tegi oma 20.07.2009 otsuse teatavaks 20.07.2009. Seega võis AS Kohtla- Järve Soojus anda sellest ajast arvates nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks. AS Kohtla- Järve Soojus ja Nordecon International AS vahel sõlmiti hankeleping 22.07.2009. Kuna see on sõlmitud järgides RHS § 128 lg sätteid, on nimetatud hankeleping kehtiv ja selle tühisuse tuvastamine pole võimalik. RHS § 129 lg 4 kohaselt, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus RHS § 117 lg 2 nimetatud otsuseid. Vaatamata sellele, et käesolevas asjas puudub RHS § 117 lg 2 nimetatud otsus, ei saa tulenevalt RHS § 129 lg 4 tulenevalt pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist tühistada ka ühtegi hankija poolt hankemenetluses tehtud otsust. AS Kohtla-Järve Soojus ja Nordecon International AS vahel 22.07.2009 sõlmitud hankeleping on kehtiv, sellest tulenevalt ei saa enam ka tühistada ühtegi AS Kohtla-Järve Soojus otsust, mis on tehtud nimetatud hanke käigus. AS Kohtla-Järve Soojus 18.06.2009 otsus on õiguspärane ja kehtiv. Kuna kaebuse esitaja ei ole kaebuses põhjendanud AS Kohtla-Järve Soojus 18.06.2009 otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet ega esitanud sellekohaseid asjaolusid, vaid on viidanud ainult varasemale vaidlustusele, vaidleb ka AS Kohtla-Järve Soojus sellele vastu viitega AS Kohtla-

Järve Soojus vastusele, mis on esitatud kaebuse esitaja varasemale vaidlustusele. AS Kohtla- Järve Soojus on seisukohal, et 18.06.2009 otsus on õiguspärane ja kehtiv. Muud põhjendused. Kaebuse esitaja on kaebust põhjendanud muuhulgas väitega, et Nordecon Intenational AS pakkumus on tunnistatud kehtetuks (tsitaat kaebusest: Hankija tegi taolised ettepanekud ainult ja üksnes Nordecon International AS-le 28.05.2009 ning 16.07.2009. Sel ajal käis hankemenetlus ning seejuures oli kehtetuks tunnistatud eelnevalt edukaks tunnistatud Nordecon International AS pakkumus). AS Kohtla-Järve Soojus ei tea ühtegi otsust, millega oleks kehtetuks tunnistatud Nordecon International AS pakkumus. AS Kohtla-Järve Soojus vaidleb nimetatud väitele vastu ja peab seda valeks. Kaebuse esitaja on põhjendanud kaebust väitega, et vaidlustuskomisjon oleks pidanud peatama vaidlustusmenetluse. RHS-s ei esine aluseid, mis annaks Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile pädevuse peatada hankemenetlust omal algatusel. RHS § 123 lg 3 kohaselt võib vaidlustuskomisjon hankemenetluse peatada vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel. Sellist taotlust ei ole kaebuse esitaja aga esitanud. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kaebuse esitaja ei saa nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (HKMS § 7 lõige 1 esimene lause). Seega on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Hankija ja kolmas isik on sõlminud hankelepingu, mille väidetava tühisuse tuvastamist kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses taotleb. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitaja ei ole õigustatud nõudma hankelepingu tühisuse tuvastamist, sest kaebuse esitaja pole hankelepingu pooleks ning tema õigusi ei saa olla hankelepinguga rikutud.

Hankelepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle osalistele – hankijale ja kolmandale isikule. Hankeleping ei mõjuta kaebuse esitaja suhteid ei hankijaga ega kolmanda isikuga. Haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on reeglina üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (HKMS § 7 lõige 1). Kaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas hankelepingu väidetava tühisuse tuvastamine oleks kaebuse esitajale kasulik ehk aitaks koheselt või edaspidi kaasa kaebuse esitaja õiguste teostamisele või kaitsmisele (HKMS § 10 lõige 3).

Hankelepingu väidetav tühisuse kindlakstegemine ei parandaks kuidagi kaebuse esitaja olukorda, sest kaebuse esitaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödunud (31. mail 2009) ning kaebuse esitajal puudub võimalus hankemenetluses osaleda isegi juhul, kui hankemenetlus kestaks (hankemenetlus on hankelepingu sõlmimisega lõppenud). Pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumine ei ole kõrvaldatav, sest ajahetke, mil hankija saaks teha ettepanekut pakkumuse jõusoleku pikendamiseks, ei saa taastada. Samal põhjusel ei saa kohus lahendada ka kaebuse esitaja nõuet hankija 28. mai 2009 ja 16. juuli 2009 toimingute tühistamiseks.

Kaebuse esitajal pole sellist kaitstavat õigust, mis võiks hüpoteetiliselt anda talle õiguse nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist ja sellele oma õiguste kaitsmisel toetuda. Kaebuse esitaja nõuet hankelepingu tühisuse tuvastamiseks ei saa seetõttu kohtumenetluses käsitleda. Samal põhjusel ei saa halduskohus ka hankelepingu kehtivust hinnata (hankeleping on kehtiv). Halduskohus ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsust tühistada – vaidlustuskomisjon jättis kaebuse esitaja vaidlustuse läbi vaatamata ega hinnanud otsuse õiguspärasust.

Kaebuse esitaja on kaebuses muuhulgas taotlenud hankija 18. juuni 2009 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamist. Vaidlustuskomisjoni 20. juuli 2009 otsusega jäeti kaebuse esitaja vaidlustus, millega taotleti nimetatud hankija otsuse tühistamist, läbi vaatamata (vt kaebuse lisad 4 ja 7). Kuivõrd vaidlustuskomisjon ei hinnanud hankija 18. juuni 2009 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasust, ei saaks halduskohus hankija nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ka teoreetiliselt tühistadaotsuse tühistamine eeldaks selle sisulist hindamist.

Sellega piirataks aga ebaseaduslikult vaidlustuskomisjoni RHS-i järgset pädevust. Sisuliselt on taolise nõude halduskohtusse esitamise näol tegemist uue vaidlustuse esitamisega, vaidlustus tuleb aga esitada vaidlustuskomisjonile (RHS § 117 lõige 1). Hankeleping on kehtiv – kohustuslikku ooteperioodi hankelepingu sõlmimiseks ei olnud. Hankelepingu sõlmimine oli ühemõtteliselt lubatav RHS § 128 lõike 2 järgi. Kohustuslikku 14-päevast ooteperioodi hankelepingu sõlmimiseks RHS § 128 lõike 1 järgi ei eksisteerinud. Olukorras, kus kaebuse esitaja vaidlustus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse esitaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödunud, on ainuvõimalik järeldada, et takistusi hankelepingu sõlmimiseks olla ei saa ning hankelepingu sõlmimine on lubatav.

Kaebuse esitaja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 86 ja 87 toodud tehingu tühisuse alustele on asjassepuutumatud. Hankelepingu tühisuse alused saavad tuleneda vaid RHS-st (RHS § 4 lõige 2). Lisaks märgib kolmas isik, et ebaõige on kaebuse esitaja väide nagu oleks hankija teinud kolmandale isikule ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks ajal, mil hankija 8. mai 2009 pakkumuse edukaks tunnistamise otsus oli kehtetuks tunnistatud. Hankija nimetatud otsus tunnistati kehtetuks pärast kolmandale isikule pakkumuse jõusoleku pikendamise ettepaneku tegemist, s.o 16. juunil 2009.

Ajal, mil hankija nimetatud ettepaneku kolmandale isikule tegi oli kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus jõus ja kehtiv ning hankijal tuli sellest juhinduda.

16. juulil 2009 ei saanud hankija objektiivselt teha kaebuse esitajale ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, sest pakkumuse jõusoleku tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Hankija ei ole rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, s.h isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Alusetu on vaidlustuskomisjonile ette heita 20. juuli 2009 vaidlustuskomisjoni istungil hankemenetluse peatamata jätmist. Pärast pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumist puudus alus ja võimalus tähtaja pikendamiseks. Kolmanda isiku esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning välja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks viimase poolt kantud menetluskulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja ning kolmanda isiku kirjalike seisukohtadega, kuulanud kaebaja, vastustaja ja kaasatud kolmanda isiku esindajate suulisi selgitusi ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 7 kohaselt halduskohus vaatab asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Sama sätte lõige 8 ütleb, et kaebuses või protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Vastustaja ja kolmas isik vaidlesid kaebaja poole nõude muutmisele vastu.

Piiratud kontrolliga valdkonnas, milleks muuhulgas on riigihankes tehtavad otsused, on kohtuliku kontrolli ulatus üsnagi piiratud. Käesoleval juhul on tegemist hinnanguliste otsustustega, s.o hankija diskretsiooniõiguse teostamisega, millesse sekkumiseks kohtul pädevus puudub. Kohtule ei ole antud pädevust sekkuda isiku seadusega reserveeritud diskretsiooni sisulisse teostamisse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 6 kohaselt kohus kontrollib, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohus märgib, et mida ulatuslikum on otsustamisel isiku spetsiifiline kompetents, seda kitsam on kohtuliku kontrolli ulatus. Kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas (RK lahend asjas nr 3-3-1-18-08). Kohus siinkohal rõhutab, et kohtul puudub pädevus otsuste otstarbekuse kontrollimiseks, samuti ei saa kohus asendada halduse diskretsiooni omapoolse kaalutlusotsusega. Kohus on küll pädev kontrollima ka faktiliste asjaolude õigsust, kuid samas peab kontrolli teostades jääma n-ö mõistlikkuse piiridesse. Hinnanguliste otsustuste korral ei ole motiivid sisuliselt alati kontrollitavad (RK lahend asjas nr 3-3-1-18-08), kuna otsus võib kujuneda nii mõõdetavate tulemuste kui ka hinnanguliste näitajate põhjal. Käesoleval juhul hankija, hinnates esitatud pakkumusi, tegi oma valiku ning kolmest pakkujast valis välja hankija hinnangul kõige sobivama. Kohus ei saa sisuliselt ümber hinnata hankija valikut, mis tähendaks hankija rolli astumist, selleks aga kohtul pädevus puudub.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et pakkujaid ei koheldud võrdselt ning et rikuti KPA Unicon OY õigust osaleda riigihankes. Kõik kolm kvalifitseeritud pakkujat esitasid oma pakkumused. Hankija tunnistas kõigi kolme kvalifitseeritud pakkuja pakkumused vastavaks ning hinnates esitatud pakkumusi otsustas tunnistada vastavalt hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumitele edukaks pakkumuseks AS-i Nordecon International pakkumuse. Hankija otsustas teha ettepaneku pakkumuse jõusoleku pikendamiseks AS-le Nordecon International. Riigihangete seaduse (RHS) § 45 sätestab pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise, mille lõike 1 kohaselt pakkuja võib pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. Hankija on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud. Pakkuja teavitab hankijat pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest viie tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates (lõige 2). Eelnimetatud sätte kontekstist ei loe üheselt välja, et hankija peaks eranditult kõigile hankemenetluses osalevatele pakkujatele tegema ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Kohus leiab, et hankijale on antud diskretsioon otsustamaks kellele teha vastav ettepanek.

Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni 16.06.2009 otsusega nr 112-09/106487 tunnistati kehtetuks hankija otsus AS-i Nordecon International pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Otsuse sisust nähtuvalt oli põhjuseks menetlusnormide rikkumine. Vaidlustuskomisjon leidis, et hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta oli motiveerimata, selle õiguspärasus ei olnud kontrollitav, mistõttu tunnistati see kehtetuks. Vaidlustuskomisjoni otsust täites hankija tegi uue otsuse 18.06.2009, millega tunnistas AS-i Nordecon International pakkumuse edukaks ning mis jäi jõusse.

Hankija AS Kohtla-Järve Soojus sõlmis 22.07.2009 AS-ga Nordecon International hankelepingu, millega hankemenetlus lõppes ning AS Nordecon International alustas tööde teostamist. Hankeleping sõlmiti ajal, mil kehtis 18.06.2009 hankija otsus AS-i Nordecon International pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Nimetatud otsust ei ole hankemenetluse käigus tühistatud (kehtetuks tunnistatud), samuti ei ole keegi hankemenetluses osalejatest taotlenud hankemenetluse peatamist. RHS § 123 sätestab hankemenetluse peatamise alused, mille lõike 3 kohaselt vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada.

Hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Lõige 32 ütleb, et vaidlustuskomisjon võib hankija põhjendatud taotluse alusel, juhul kui vaidlustatakse hankija otsust pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta, kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustuse esitaja õiguste võimaliku kahjustamise.

Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Sellest nähtub, et hankemenetluses on vaidlustajal võimalus efektiivselt kaitsta oma õigusi ja huve muuhulgas ka hankemenetluse peatamise kaudu. Kohus märgib, et hankemenetluses mängib olulist rolli ajafaktor. RHS §-s 29 on öeldud, et hankemenetlus algab hanketeate avaldamisega registris ning lõpeb hankelepingu (või raamlepingu) sõlmimisega (lg 3 p 1). Selles ajavahemikus on isikul võimalus vajadusel vaidlustada hankemenetluse käigus tehtavaid otsuseid ning enda jaoks efektiivse tulemuse saavutamise eesmärgil taotleda vaidlustuskomisjonilt hankemenetluse peatamist enne selle lõppemist, s.o enne hankelepingu sõlmimist.

RHS ei võimalda vaidlustuskomisjonil vaidlustuse läbivaatamise käigus omal algatusel hankemenetlust peatada. Kaebus halduskohtule esitati ajal, mil hankemenetlus oli juba lõppenud ja hankeleping sõlmitud. Kohus leiab, et kaebaja ise ei ole kasutanud kõiki seadusega antud võimalusi oma õiguste ja huvide kaitseks parimal võimalikul viisil.

Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et kaevatavad vaidlustuskomisjoni ja hankija otsused ei ole õigusvastased ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Samuti puudub kohtu hinnangul alus hankija ja hanke võitja vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. RHS §-s 69 lg 11 on loetletud hankelepingu tühisuse alused, mille kohaselt hankeleping on tühine, kui: 1) hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud; 2) hankija ei ole hanketeates märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Ühenduse Väljaannete Talitusele vastavalt käesoleva seaduse § 106 lõikele 1, kui hanketeate edastamine oli vastavalt käesolevale seadusele nõutav; 3) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral ei ole hankija pärast hankelepingu sõlmimist tähtaegselt esitanud registrile riigihanke aruannet koos põhjendustega nimetatud hankemenetluse kasutamise kohta või ei ole informeerinud pakkujaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest ja esitanud igale pakkujale tema nõudel eduka pakkumuse võrdluse tema poolt esitatud pakkumusega vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 2 punktis 3 sätestatule. Hankelepingu tühisuse aluste loetelu on ammendav. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine ühtegi eelloetletud alustest hankelepingu tühisuse tuvastamiseks.

Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Vastustaja poolel kaasatud kolmas isik on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse summas 53 505,60 krooni (õgusabikulud). HKMS § 92 lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kohus rahuldab kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotluse, mis on põhjendatud, ning mõistab kaebajalt välja kolmanda isiku kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud summas 53 505,60 krooni.

Elle Kask Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 09.02.2011 OTSUSE RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-09-1612 osas, millega jäeti rahuldamata KPA Unicon OY kaebus nõuetes tuvastada AS Kohtla-Järve Soojus toimingute ja tegevusetuse õigusvastasus, mis seisnes selles, et hankija ei teinud kaebajale ettepanekut pakkumuste jõusoleku pikendamiseks, vaid tegi sellise ettepaneku üksnes Nordecon AS-le, ja AS Kohtla-Järve Soojus 18. juuni 2009. a otsuse Nordecon AS pakkumuse edukaks tunnistamiseks õigusvastasus ning tuvastada AS Kohtla-Järve Soojus ja Nordecon AS vahel 22. juulil 2009. a sõlmitud hankelepingu tühisus.

2. Lõpetada asjas menetlus nõude osas tuvastada AS Kohtla-Järve Soojus ja Nordecon AS vahel 22. juulil 2009. a sõlmitud hankelepingu tühisus.

3. Jätta kaebus läbi vaatamata nõuete osas tuvastada AS Kohtla-Järve Soojus toimingute ja tegevusetuse õigusvastasus, mis seisnes selles, et hankija ei teinud kaebajale ettepanekut pakkumuste jõusoleku pikendamiseks, vaid tegi sellise ettepaneku üksnes Nordecon AS-le, ja AS Kohtla-Järve Soojus 18. juuni 2009. a Nordecon AS pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasus.

4. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-09-1612 muutmata.

5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja KPA Unicon OY taotlus menetluskulude väljamõistmiseks AS-lt Kohtla-Järve Soojus rahuldamata. Mõista KPA Unicon OY-lt Nordecon AS kasuks välja menetluskulud summas 1159,62 €.