2-10-33604/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming kohtunik Sirja Tooming kohtunik Sirja Tooming kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa sekretär Annely Eesmaa sekretär Annely Eesmaa sekretär Annely Eesmaa Kohtuotsuse tegemise aeg ja Kohtuotsuse tegemise aeg ja Kohtuotsuse tegemise aeg ja Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht koht koht koht 05.november november november november 2010.a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 2010.a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 2010.a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 2010.a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-10 10-33604 33604 33604 33604 Tsi Tsi Tsi Tsiviilasi viilasi viilasi viilasi E K E K E K E K’i hagi ’i hagi ’i hagi ’i hagi A A A A A A A A’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele. ’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele. ’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele. ’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: Hageja: Hageja: Hageja: E K E K E K E K, isikukood , isikukood , isikukood , isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx, elukoht xxxx , elukoht xxxx , elukoht xxxx , elukoht xxxx. . . . Kostja: Kostja: Kostja: Kostja: A A A A A A A A, isikuko , isikuko , isikuko , isikukood od od od xxxx xxxx xxxx xxxx, elukoh , elukoh , elukoh , elukoht xxxx t xxxx t xxxx t xxxx, esindaja volikirja alusel Maarika Kutser, asukoht Koidula 1, esindaja volikirja alusel Maarika Kutser, asukoht Koidula 1, esindaja volikirja alusel Maarika Kutser, asukoht Koidula 1, esindaja volikirja alusel Maarika Kutser, asukoht Koidula 1, Rakvere linn 44308, Lääne Rakvere linn 44308, Lääne Rakvere linn 44308, Lääne Rakvere linn 44308, Lääne-Virumaa. Virumaa. Virumaa. Virumaa. Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg 01.1 .1 .1 .11.2010.a. .2010.a. .2010.a. .2010.a. Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid Pooled ja Pooled ja Pooled ja Pooled ja kostja esindaja kostja esindaja kostja esindaja kostja esindaja

RESOL RESOL RESOL RESOLUTSIOON UTSIOON UTSIOON UTSIOON

rahuldada ahuldada ahuldada ahuldada E K E K E K E K’i hagi ’i hagi ’i hagi ’i hagi A A A A A A A A’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele ’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele ’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele ’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista A A A A A A A A’ilt ’ilt ’ilt ’ilt ( ( ( (isikukood isikukood isikukood isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) E K E K E K E K’i ’i ’i ’i (isikukood isikukood isikukood isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) kasuks elatis nende lapse kasuks elatis nende lapse kasuks elatis nende lapse kasuks elatis nende lapse M A M A M A M A’i’i’i’i, , , , sündinud sündinud sündinud sündinud xxxx xxx xxx xxx, ülalpidamiseks alates , ülalpidamiseks alates , ülalpidamiseks alates , ülalpidamiseks alates 13.07.2010.a. 13.07.2010.a. 13.07.2010.a. 13.07.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana elatusrahana elatusrahana elatusrahana 1 0

1 0

1 0

1 000 (

00 (

00 (

00 (üks tuhat üks tuhat üks tuhat üks tuhat) krooni. ) krooni. ) krooni. ) krooni.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avaliku Kohtuotsus tehakse avaliku Kohtuotsus tehakse avaliku Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu lt teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu lt teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu lt teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 05 05.1 .1 .1 .11.2010.a. .2010.a. .2010.a. .2010.a. ja toimetatakse kätte menetlusosalistele. ja toimetatakse kätte menetlusosalistele. ja toimetatakse kätte menetlusosalistele. ja toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoim jooksul kohtuotsuse kättetoim jooksul kohtuotsuse kättetoim jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. etamisele järgnevast päevast arvates. etamisele järgnevast päevast arvates. etamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud, hageja nõue, kostja kirjalik vastus.

I. Asjaolud, hageja nõue, kostja kirjalik vastus.

I. Asjaolud, hageja nõue, kostja kirjalik vastus.

I. Asjaolud, hageja nõue, kostja kirjalik vastus. Hagiavaldus on kohtule saabunud 13.07.2010.a. Hagiavalduse kohaselt pooltel on on xxxx sündinud poeg M A, kes elab hageja juures. Alates 2007.a. septembrist on lapse isa andnud raha

200 krooni kuus ja mõnel kuul pole midagi maksnud, väites kord, et on töötu, siis jällegi, et käib tööl. Hageja palub vastavalt PKS §-le 60 lg. 1 ja 61 kostjalt elatis välja mõista igakuise elatusrahana maksma 2 175 krooni kuus. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, kuid palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtule kirjalikult hagile ei vasta. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kohus 15.07.2010.a. määrusega võttis E K’i hagiavalduse hagis A A’i vastu elatise nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 40-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostja kohtule 04.10.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses hagile võtab hagi õigeks osaliselt, on nõus maksma elatist 1 000 krooni, kuna saadav töötasu enamat ei võimalda ja kostjal on ülal pidada ka teine laps. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja on seisukohal, et asi on võimalik lahendada kompromissiga.

II IIII

II. Asja kohtulik arutelu. Asja kohtulik arutelu. Asja kohtulik arutelu. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt elatis välja mõista igakuiselt 2 175 krooni, sest hageja sissetulek üksi ei võimalda last ülal pidada ja lapse isa peab aitama last ülal pidada. Hageja selgitab, et kostja pole aastaid lapsele elatist maksnud, hageja on praegu tööta ja kodus, et tegelda lapsega. Laps õpib, mängib käsija jalgpalli, kasvab kiiresti, mistõttu on vajalik osta uusi riideid ja jalanõusid. Hageja vähema summaga kui 2 175 krooni nõus ei ole. Kostja selgitab, et on nõus maksma elatist igakuiselt 1 000 krooni, sest enamat sissetulek ei võimalda. Kostja töötasu on 5 500 krooni, millest tuleb maksta maksud ja ülal pidada ka teist last. Kostja töötab xxxx ja nädalavahetustel elab oma elukaaslase juures xxxx. Muud vara kui sõiduauto, kostjal pole. Peale ülalpeetavate on kostjal rahalisi kohustusi, millest osa on täitmisel kohtutäituri juures, pea 94 tuhande krooni ulatuses ning elada on ka endal vaja. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt, vähendada nõutavat elatusraha alla seadusega sätestatud miinimummäära ja välja mõista elatis 1 000 krooni kuus.

III. III. III.

III. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, vaadanud läbi esitatud kirjalikud avalduse, vastuse, dokumentaalsed tõendid, tuvastas, et vaidlust pole selles, et kostjal lapse isana on kohustus oma alaealist last ülal pidada. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

Kostja on hagi õigeks võtnud elatise väljamõistmise nõudes ja osaliselt elatise nõudes 1 000 krooni kuus. TsMS § 440 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on hagi osaliselt õigeksvõttu väljendanud kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile. Seega vaidlus on vaid igakuise elatusraha suuruses. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised on lapse vajadused. PKS § 101 lg. 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis asja arutamise ajal on 4 350 krooni. Hageja nõuabki elatusraha seadusega sätestatud miinimummääras. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale ei pea hageja, kes soovib elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, tõendama seda, et see summa on lapse vajadusi arvestades põhjendatud.

Samuti ei ole kujunenud kohtupraktika kohaselt elatise miinimumsumma nõude esitamisel vajalik, et hageja tõendaks selles summas kulutuste tegemist. Seega tuleb lugeda hageja nõue tõendatuks. Kostja ei ole hageja poolt nõutava elatusraha summaga tervikuna nõus. Järelikult tuleb täiendavalt hinnata kostja esitatud vastuväiteid, poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. Kostja soovib nõutavat summat vähendada 1 000 kroonini, kuna tema varaline seis ei võimalda kokkulepitud määras elatist maksta ja tal on ülal pidada veel teinegi alaealine laps.

PKS § 102 lg. 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lg. 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike

1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on ülal pidada veel teinegi alaealine laps. Riigikohus on oma lahendis 2-2-1-65-07 selgitanud, et elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et vanemal tuleb elatist nõudva lapse kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kohus, hinnanud tuvastatud asjaolusid, leidis, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta nõutavat elatusraha. Kostjal puudub vara, mille arvelt rahalisi kohustusi katta, sõiduk on vajalik tööl käimiseks, tal on pea 94 tuhande kroonine võlgnevus, kättesaadav töötasu on aga

4 500 krooni, mille arvelt tuleb lisaks enda eluks vajalikele kulutustele ja hageja juures elava lapse ülalpidamiseks ülal pidada veel teistki last. Samas on hagejal tema enda selgituste kohaselt olnud võimalik töölt omal soovil lahkuda, et olla kodus ja hoolitseda oma lapse eest. Hageja selgituste kohaselt ta töötas ja töötasu oli umbes 16 000 krooni kuus. Hagejal on kanda eluasemekulud ja pangalaen. Praegu aga soovib ta olla kodus, et hoolitseda poja eest. Sellest järeldub, et hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid, et mitte töötada, kanda oma rahalised kohustused ja ka last ülal pidada. Hageja kinnitab, et kostja kantud lapse taskuraha ta ära ei võta. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Lapse vanemad ei ole mingis muus ülalpidamise viisis kokku leppinud, mistõttu on põhjendatud välja mõista elatis igakuise maksena. Kohus leidis, et arvestades kostja varalist olukorda ja tema muid kohustusi, on hageja taotlus põhjendatud rahuldada osaliselt, et kostja teine laps ei jääks vähem kindlustatuks, kui poolte ühine laps. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista 1 000 krooni kuus. Vastavalt PKS §-le 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega tuleb elatis välja mõista alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 13.07.2010.a. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 101-102 ning TsMS §-de 164, 173, 441-442, 632 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 14. detsem

14. detsem

14. detsem

14. detsembril 2010. a. bril 2010. a. bril 2010. a. bril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne