2-07-28083/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-28083

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-28083

Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi IG’i vastu võlgnevuse

8 825,24 krooni, intressi ja viivise väljamõistmiseks ning kulutuste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

8 825,24 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti; registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039) - hageja lepinguline esindaja: Jevgenia Ž (XXX) - kostja: IG (isikukood XXX; elukoht XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

29. oktoober 2010.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt IG hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks välja võlgnevus (põhinõue) 8 825,24 krooni (kaheksa tuhat kaheksasada kakskümmend viis krooni ja

24 senti), intress 439,37 krooni (nelisada kolmkümmend üheksa krooni ja 37 senti) ning kulude hüvitamiseks 50 (viiskümmend) krooni.

3. Mõista kostjalt IG hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks välja viivis protsendina rahuldatud põhinõuetelt (8 825,24 krooni) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 26. juulist 2007.a, kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Toimetada käesoleva kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte ning saata pärast

2 otsuse jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Mõista kostjalt IG hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 (kuussada viiskümmend) krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 (ükssada) krooni. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal IG tasuda hagejale Swedbank Liising Aktsiaselts käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank Liising Aktsiaseltsile pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist kohtutäituri tasu 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 3. novembril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 1 000 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising Aktsiaselts (edaspidi hageja) esitas 26.07.2007.a Harju Maakohtule hagi IG’i (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 8 825,24 krooni, intressi 439,37 krooni ja viivise väljamõistmiseks ning kulutuste summas 50 krooni hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aktsiaselts K (registrikood XXX edaspidi müüja) ja kostja 08.04.2005.a Ego järelmaksu müügilepingu nr XXX(edaspidi leping), millega müüja müüs kostjale kauba. Kauba üleandmise-vastuvõtu aktist nähtub, et kostja on kauba kätte saanud. Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktidest 2.1. ja 4.5. kohustus kostja tasuma lepingust tulenevad maksed hagejale vastavalt lepingus sätestatud maksegraafikule. Kostja jättis lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasumata. 19.11.2006.a saatis hageja kostjale Ego järelmaksuga ostu-müügi lepingu ülesütlemise teatise ning andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja lõpetas kostjaga ühepoolselt lepingu.

2-07-28083

3 Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte avalikult vastavalt TsMS §-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 10.09.2009.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendid luges kohus kostjale kättetoimetatuks 10.10.2009.a. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. 04.11.2009.a elektronkirjaga teatas kostja oma elukoha aadressi. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kostja poolt antud aadressile XXX ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalide kättesaamist on kostja kinnitanud 23.11.2009.a elektronkirjas. Samas elektronkirjas on kostja palunud vastuse esitamise tähtaega pikendada, mille kohus on võimaldanud ning teatanud kostjale, et põhjendatud vastus hagile tuleb esitada hiljemalt 31.12.2009.a. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

26.10.2010.a esitas hageja kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg

1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (VÕS § 367). VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

4

Asja materjalidest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 650 krooni, kohtutäituri tasust 295 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulust 100 krooni.

Hageja on tasunud 19.08.2008.a (maksekorraldus nr 24025) arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, ette menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni.

Kohus leiab, et ettemaksuna tasutud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kuulub maksjale tagastamisele, kuna menetlustoimingut, mille tegemiseks hageja tasus ettemaksu, ei olnud võimalik teha. Hagejale tuleb tagastada kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 650 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 krooni. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 ja hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Indrek Parrest kohtunik