2-10-39684/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-39684

1 / 2

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

04. november 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-39684 Tsiviilasi L Š hagi P Š vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L Š (isikukood XXX, elukoht XXX Kostja P Š (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev

15. oktoober 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L Š hagi P Š vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada L Š (isikukood XXX) ja P Š (isikukood XXX) vahel 26. jaanuaril 1991.a Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 60.

3. Välja mõista P Š L Š kasuks lapse M Š (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 17.08.2010.a kuni M Š täisealiseks saamiseni XXX

4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord

Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest.

Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjatele.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on L Š hagi P Š vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes.

Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Palub lahutada poolte abielu. Leiab, et abielusuhete taastamine on võimatu. Samuti palub mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks.

Kostja kinnitas, et ta on nõus abielu hagejaga lahutada. Elatise nõudele samuti vastu ei vaidle.

2-10-39684

2 / 2

Pooled avaldasid, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude õigeks võtnud. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pooled elavad eraldi ning poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, mistõttu abielu tuleb lahutada.

Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole varema kantud perekonnanime taastamist taotlenud.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

Hageja nõuab lapsele elatist summas 2175 krooni alates hagi esitamisest kohtule. Kostja on nõuded õigeks võtnud.

Kohus leiab, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus abielulahutuse ning lapsele elatise nõudes tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada.

TsMS § 164 lg 1 ja 168 lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik