2-10-19394/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-19394

1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

04. november 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-19394 Tsiviilasi O S hagi A S vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja A S (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev

15. oktoober 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O S hagi A S vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada O S (isikukood XXX) ja A S (isikukood XXX) vahel 25.10.2006.a Ida-Virumaa Perekonnaseisukonnas sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr 408.

3. Välja mõista A S O S kasuks lapse N S (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.05.2009.a kuni N S täisealiseks saamiseni XXX

4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Riigilõivu väljamõistmine

5. Välja mõista A S riigituludesse riigilõiv 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2900072583. Selgitusse märkida: A S, asi nr 2-10-19394, riigilõiv. Riigilõivu täies ulatuses tähtaegselt tasumata jätmisel suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest.

Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

2-10-19394

2 / 3

Asjaolud ja menetluse käik

27.04.2010.a esitas O S kohtule hagi A S vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes.

Kohtuistungil jäi hageja haginõuete juurde. Selgitas, et pooled ei ela koos alates 2007.a. Palub mõista tütre ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 01.05.2009.a, alates sellest ajast ei täitnud ülalpidamiskohustust.

Kostja võttis abielulahutuse nõude õigeks, nõustus maksma elatist alates 01.05.2009.a ning tasuma riigilõivu.

Pooled avaldasid, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude õigeks võtnud. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pooled elavad eraldi alates 2007. aastat. Seega on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, mistõttu abielu tuleb lahutada.

Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole varem kantud perekonnanime taastamist taotlenud.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud PKS, kuid asjaoludele ja toimingutele – kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

2-10-19394

3 / 3

kasvatamise kulutusi. PKS § 108 kohaselt Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hageja nõuab lapsele elatist summas 2 175 krooni tagasiulatuvalt alates 01.05.2009.a. Kostja on nõude õigeks võtnud.

Kohus leiab, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus abielulahutuse ning lapsele elatise nõudes tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada.

Menetluskulud

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Viru Maakohus 20.05.2010.a määrusega rahuldas O S menetlusabi taotluse ning vabastas ta täielikult riigilõivu 5000 krooni tasumisest.

Vastavalt TsMS § 190 lg 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 139 lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. TsMS § 132 lähtudes loetakse abielulahutuse hagi mittevaraliseks, mille punul eeldatakse, et hagihind on 25000 krooni, millest tulnuks hagejal tasuda riigilõivu summas 5000 krooni (riigilõivuseadus § 56 lg 1 p 1 ja lisa 1). Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis TsMS § 150 lg 22 p 3 kohaselt kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, so 2 500 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 2 500 krooni riigituludesse.

Vastavalt TsMS § 179 lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab kostjale riigilõivu tasumiseks 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.

Geete Lahi Kohtunik