2-09-63730/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-63730

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-63730

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 03. november 2010.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi V.V.`i hagi V.I.`i vastu lapse isast põlvnemise tuvastamise ja lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.

Hagihind 25 000 krooni ja 14 400 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev 21. oktoober 2010.a

Istungil osalenud isikud Hageja V.V. Kostja V.I. ja tema lepinguline esindaja Aleksei Naumkin.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada K.V.`i (endine nimi V.V., isikukood xxx) põlvnemine isast V.I.`ist (isikukood xxx).

3. Välja mõista kostjalt V.I.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) tütre K.V.`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks elatis hageja V.V.`i (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks summas 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni kuus, alates 30.11.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Jätta kummagi poole põlvnemise tuvastamise hagiga seotud menetluskulud tema enda kanda.

6. Jätta kõik elatise väljamõistmise hagiga seotud menetluskulud kostja V.I.’i kanda.

2-09-63730

2 (5)

7. Jätta asjas määratud ekspertiisi kulud 2 700 (kas tuhat seitsesada) krooni Eesti Vabariigi kanda.

8. Saata kohtuotsuse ärakiri hageja, kostjale, kostja esindajale esindajatele ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile teadmiseks.

9. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. V.V. esitas Viru Maakohtule hagi V.I.`i vastu lapse isast põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. 30. novembril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte lühiajalisest kooselust on 05.01.2009.a sündinud tütar K.V. (endine nimi V.). Kostja oli teadlik hageja rasedusest ja toetas hagejat raseduse ajal materiaalselt. Esialgselt kostja nõustus ennast registreerima lapse isana, pärast aga keeldus sellest. Hageja palus tuvastada alaealise lapse Katrina põlvnemine kostjast.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi andmiseks. Hageja taotleb vabastada teda riigilõivu tasumisest nii hagi esitamisel kui võimaliku DNA-ekspertiisi kulude kandmisel. Taotluse kohaselt ei võimalda hageja materiaalne seisund maksta riigilõivu, kuna ta on töötu.

3. Viru Maakohtu 26.01.2010.a kohtumäärusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult menetluskulude (nii riigilõivu kui ekpertiisiatasu) kandmisest.

KOSTJA VASTUS 4. 19. veebruaril 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostja on abielus alates 1993.a. Sellest ajast alates on ta elanud koos oma abikaasaga, tema perekonnas on 2 last. Kostja ei eita suhteid hagejaga, kuid hageja ei ole kunagi teinud kostjale ettepanekut tunnistada ennast lapse isaks, samuti ei ole kostja kunagi elanud koos hagejaga. Kostja palus jätta hagi täielikult rahuldamata.

MENETLUSE KÄIK 5. 15. märtsil 2010.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja väidetega. Hageja palus viia läbi DNA ekspertiis isaduse tuvastamiseks. 6. 09.04.2010.a ja 19.04.2010.a esitatud teadetes nõustusid pooled ekspertiisi läbiviimisega Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisi osakonnas Kohtla-Järvel.

2-09-63730

3 (5) 7. Viru Maakohtu 06.05.2010.a kohtumäärusega määrati K.V.`i kostjast põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ning kohustati pooli koos lapsega ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonda.

8. 21. juuni 2010.a esitas hageja taotluse kostja politsei abiga võrdlusmaterjali andmiseks kohale toomiseks, kuna kostja ei ole kokkulepitud aegadel ilmunud ekspertiisi tegemise kohta. 02. juulil 2010.a teatas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonna juhataja M. J. kohtule, et võrdlusmaterjali andmiseks kohustatud isikud ei ole ekspertiisiasutusse ilmunud.

KOHTUISTUNGID 9. 21. septembril 2010.a toimunud kohtuistungil nõustus kostja ilmuma ekspertiisiasutusse võrdlusmaterjali andmiseks.

10. 21. oktoobril 2010.a toimunud kohtuistungil esitas hageja avalduse elatise nõude vähendamiseks, paludes kostjalt välja mõista elatis summas 1 600 krooni kuus alates hagi esitamisest.

11. Kostja esindaja palus arvestada asjaoluga, et kostjal on kaks last ja kostja palga suurus on 6 000 krooni. Kostja võttis hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks ja nõustus hagiga elatise maksmise osas summas 1 600 krooni kuus alates hagi esitamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 12. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja kostja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Põlvnemise tuvastamise nõue 13. Pooled ei ole abielus olnud. Sünnitunnistuse järgi lapse V.V.`i emaks on hageja. Sünnitunnistuses ei ole kannet isa kohta (t.lk. 3). Regionaalministri 28.10.2009.a käskkirjaga nr 87 muudeti lapse Veesnimi K.vastu (t. lk. 4). Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt on lapse isaks kostja.

14. Hageja nõudeks on lapse kostjast põlvnemise tuvastamine. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 alusel asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse esitamise ajal reguleeris põlvnemise tuvastamise kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 42, mille lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kuigi oma vastuses hagile kostja vaidles hagile vastu, siiski kohtuistungil kostja on võtnud hagi põlvemise osas õigeks. 15. TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi K. T.’e poolt 05.10.2010.a koostatud DNA ekspertiisiaktiga nr. GE-0558-10/1593 on tuvastatud, et tõenäosus, et kostja on lapse Katrina isa, on võrdne 99.99998%. Kohtuistungil kostjal enam ei olnud vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Ta võttis hagi põlvemise tuvastamise osas õigeks.

2-09-63730

4 (5)

16. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna hagi on tõendatud kostja õigeksvõtu ja ekspertiisi aktiga, siis alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 94 lg 2 alusel tuleb hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldada.

Lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõue 17. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kostjal ei ole vaidlust lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle, kuid kostja leiab, et ülapidamiskohustuse peab ta täitma vaid summas 1 600 krooni kuus, sest kostja ülapidamisel on veel kaks alaealist last ja kostja sisetulekust ei jätku hageja poolt esialgses hagis nõutud ulatuses elatise maksmiseks.

18. Hagi esitamise ajal vanemate õigused ja kohustused olid sätestatud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) peatükis 8. Vastavalt PKS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama seaduse § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 70 lg 1 tulenevalt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuna kostja pole alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis ka hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud.

19. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Hageja on vähendanud haginõuet elatise osas summas 1 600 kroon. Kostja tööandja, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, 03.09.2010.a tõendi järgi kostja netosissetulekuks on 6 438 krooni kuus (t. lk. 84). Hagejal ei ole vaidlus selle üle, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Kuna kostja sisetulek jagatuna kolmele lapsele ja kostjale moodustab 1 609 krooni kuus (4 438 : 4), siis hageja poolt elatise määra alla seadusega kehtestatud minimaalmäära vähendamine on põhjendatud.

20. Kostja on võtnud hagi elatise osas õigeks hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast. TsMS § 440 lg 1 aluse kohus rahuldab hagi ka elatise osas õigeksvõtuotsusega ja mõistab kostjalt lapse Katrina ülapidamiseks hageja kasuks välja elatis summas 1 600 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni poolte varalise seisundi muutumiseni.

Menetluskulud 21. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise Viru Maakohtu 26.01.2010.a kohtumäärusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kummagi poole põlvnemise tuvastamise nõude menetluskulud tema enda kanda.

2-09-63730

5 (5)

22. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt elatisehagi rahuldamisel ei kuulu riigilõiv väljamõistmisele kostjalt. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuistungil teatas hageja, et tal pole menetluses kulusid tekkinud (t. lk. 103). Kuna hagi elatise osas rahuldatakse, tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik elatise hagiga seotud menetluskulud kostja kanda.

23. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud.. EKEI 05.10.2010.a õiendi järgi moodustasid asjas määratud ekspertiisi kulud 2 700 krooni. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 alusel DNA ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 900 krooni. Kuna Viru Maakohtu 06.05.2010.a kohtumäärusega kohustati hageja, kostja ja nende laps ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks, siis ekspertiisi kulude suurus on kooskõlas seadusega kehtestatud määraga.

24. TsMS § 153 lg 1 kohaselt eksperdile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. TsMS § 160 lg 1 kohaselt eksperdile makstakse tasu üksnes nõudmisel. Ekspertiisiasutus on esitanud õiendi tasu suuruse kohta, mida tuleb käsitleda tasu nõudmisena. Hageja ei ole ekspertiisi kulusid ette tasunud. Kuna Viru Maakohtu 26.01.2010.a kohtumäärusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult ka ekspertiisi kulude kandmisest ja TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis jätab kohus ekspertiisitasu 2 700 krooni Eesti Vabariigi kanda.

25. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 2, § 468 lg 3, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik