2-10-14612/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-14612

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2010.a., Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Nele Koitla vastu 86 580.75 krooni

ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

55 033.13 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja: BIGBANK AS (rk 10183757, asukoht Rüütli 23,

Tartu);

esindaja:

Triin

Marran

(Balti

Võlgade

Sissenõudmise

Keskus,

Rüütli

23,

Tartu

51006;

kohus@sissenoudekeskus.ee)

• kostja: Nele Koitla

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Nele Koitla´lt BIGBANK AS kasuks:

2.1. põhivõlg 55 033.13 krooni;

2.2. intress 7178.68 krooni;

2.3. seisuga 26.03.2010.a. sissenõutavaks muutunud viivis 22 118.61 krooni;

2.4. viivis 24.02% tagastamata krediidisummalt aastas alates 27.03.2010.a. kuni

põhisumma täieliku tasumiseni, kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada

põhisummat (55 033.13 krooni).

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud Nele Koitla kanda. Välja mõista Nele Koitla´lt menetluskuluna

9680 krooni AS BIGBANK kasuks.

6. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

7. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või

avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva

jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub

avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100

000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

8. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

9. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

10. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa.

11. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida

järgmist. TsMS §-i 162, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik

menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest

lähtudes tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 9680

krooni järgmiselt:

11.1. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 8680 krooni;

11.2. hageja õigusabikulu 1000 krooni. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu

summas 1500 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu,

et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 1000 krooni (TsMS § 175 lg 1).

12. Võla sissenõudmisega seotud kulu osas märgib kohus järgmist. Hageja on viidanud nõude

alusena panga üldtingimuste punktidele 5.3 ja 6.6 ning seadusele. Kohus aga ei pea võla

sissenõudmisega

seotud

kulu

väljamõistmist

nimetatu

alusel

põhjendatuks.

Krediidilepingute üldtingimusi S saab pidada tüüptingimusteks. VÕS § 35 lõike 1 järgi

loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tarbijakrediidilepingust nähtub,

et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada

krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid.

13. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

VÕS § 42 lõike 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

14. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisteadete tasu ei sisalda

pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema

mõistlikult põhjendatav. Isegi kui nõustuda, et meeldetuletuskirja maksumus on 100

krooni, jääb selgusetuks asjaolu, kuidas muutub lepingust tulenevate ootuste kaitseks

saadetavate kirjade maksumus nende korduval saatmisel kallimaks 100 %, kui kulu

töövahenditele, tööjõule ja tööajale jääb samaks. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas

kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur. Seega on VÕS § 42

lõike 3 punkti 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda

krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist

krediidiandja hinnakirja järgi, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude võla

sissenõudmisega seotud kulu summas 2250.33 krooni väljamõistmiseks.

Kohtunik