2-09-54846/47 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.november 2010. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-09-54846 Kohtunik Helgi Vinni Tsiviilasi

Hagi hind

S. K. hagi V. K.i vastu abielu lahutuse ja laste elukoha määramise nõudes.

25 000 krooni Kohtuistungi toimumise aeg

20. oktoober 2010. a Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S. K. ( IK xxx, elukoht; xxx) Kostja : V. K. ( IK xxx, elukoht; xxx)

Eestkosteasutus: Kohtla- Järve Linnavalitsus esindaja: Maarika Tarum, maarika.tarum@kjlv.ee

Alaealiste esindajad: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Anda laste A. K. (IK xxx) ja A. K. (IK xxx) hooldusõiguse täielikult üle S. K.`le.

3. Määrata A. K.i (IK xxx) ja A. K. (IKxxx) elukohaks hageja S. K. igakordne elukoht.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi V. K.i vastu abielu lahutuse ja laste elukoha kindlaksmääramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 18.06.1999.a Ida- Viru Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud 12.08.1997 a poeg A. ja 16.12.1999.a poeg A.. Abielu kostjaga on muutunud võimatuks, kuna kostja tarvitab alkoholi ja joob pere sissetuleku maha. Hageja elab lastega oma ema korteris. Hageja palub lahutada poolte abielu ja määrata laste A. K.i ja A. K.i elukohaks hageja elukoht. Koos hagiavaldusega esitas hageja seoses raske majandusliku olukorraga menetlusabi taotluse.

27.11.2009 Viru Maakohtu määrusega rahuldati hageja taotlus ja vabastati ta täielikult riigilõivukulude kandmisest.

22.09.2010 määras kohus alaealistele lastele A. K.ile ja A. K.ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

30.09.2010 Viru Maakohtu otsusega rahuldas kohus hagi abielu lahutamise osas osaotsusega.

Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt selgitasid lastekaitsetöötajad 29.09.2010 vestlusest lastega välja, et poisid olid äsja kohtunud isaga. Vestlusest selgus, et lastel olid järgmise päeva õppetööd veel tegemata. Noorem poistest avaldab arvamust ja tegutseb vanema venna käitumise ja ütluste järgi. S. K. elab koos poegadega kahetoalises munitsipaalkorteris, kus on kõik vajalik elamiseks ja laste arenguks olemas. S. K. pakkus oma poolt välja laste isaga kohtumiseks, et lapsed viibivad isa juures üle nädala reede õhtust laupäeva õhtuni ning teistel päevadel vanemate vahelisel eelneval kokkuleppel. Laste isa V. K. elab kahetoalises üürikorteris, kus on olemas kõik tingimused laste viibimiseks. Eestkosteasutus on arvamusel, et

S. K. poolt pakutud isa V. K. lastega kohtumise ettepanek on käesoleval ajal põhjendatud. Eestkosteasutus teeb ettepaneku määrata laste A. ja A. K.i elukohaks ema S. K. elukoht, arvestades senist laste elukorraldust ning seda, et lapsed vajavad arenguks stabiilset elukeskkonda.

S. K. esitas 15.10.2010 hagiavalduse täiendamise. Avalduse kohaselt palub hageja anda laste

A. K.i ja A. K.i hooldusõigus täielikult üle laste emale S. K.le.

Alaealise A. K.i esindaja esitas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt selgus vestlusest A.iga (ema juuresolekuta), et A. soovib elada emaga ja käia isa juures külas. Tal on mõlema vanemaga head suhted. Vestlusel V. K.iga kinnitas viimane, et soovib, et lapsed elaksid temaga. Lapsed käivad iga päev isa juures ning isa toidab neid ja ostab neile asju. Ta leiab, et sel moel täidab ta laste ülalpidamiskohustust. V. K.il olid laste emale pretensioonid, et laste ema on arvel psühhiaatriadispanseris, tarvitab alkoholi ja on elukaaslase poolt mõjutatav. V. K. ei soovi maksta elatist, et ülal pidada S. elukaaslast. Lapsed kaebavad isale, et ema elukaaslane peksab neid. V. selgitas, et tema ei tarvita alkoholi.

Alaealise A. K. esindaja leiab, et kuna poolte vahelised suhted on pingelised, ei ole otstarbekas jätta hooldusõigust mõlemale vanemale. Antud juhul võivad vanemate vahel tekkida lahkhelid, mis mõjuvad negatiivselt lastele. Lapsed avaldasid soovi elada koos emaga. Esindaja leiab, et antud juhul tuleb arvestada laste soove, kuna juba enam kui aasta aega elavad lapsed koos emaga, kes hoolitseb laste eest ning laste eluviisi ei ole alust muuta. Vanemate selgitustest nähtub, et neil on teineteisele pretensioone, mis ei ole tõenditega kinnitatud. Laste suhtes ainuhooldusõiguse üleandmine S. K.le ei ole vastuolus alaealise A. K.i huvidega. S. K. ei takista lastel isaga kohtuda, sellest rääkisid esindajale lapsed, samuti kinnitas seda V. K.. S. K. ettepanek laste kohtumiste kohta isaga, mis on märgitud eestkoste asutuse arvamuses, on mõistlik.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja toetas avaldust. V. K. soovis, et vanem poeg elaks temaga.

Eestkosteasutuse esindaja toetas hagi ja palus määrata laste elukohaks laste ema elukoht.

A. K.i esindaja Margus Kiir on arvamusel, et lapsi ei tohi eraldada. Margus Kiir toetas hageja, eestkosteasutuse ja A. K.i esindaja seisukohti. M. Kiir leiab, et lapsed peaksid elama emaga ja laiem otsustusõigus peaks olema hagejal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kehtiva perekonnaseaduse rakendussätete § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlus lapse elukoha üle ning menetlus seoses esitatud nõudega toimus enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Juba viidatud rakendussätete § 214 lg 3 järgi, kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Lähtuvalt eeltoodust kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.2009.a. kehtinud perekonnaseadust (PKS) ning alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid.

PKS § 51 lg 2 kuni 01.07.2010.a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid.

PKS § 58 juba viidatud redaktsiooni kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

TsMS § 5521 lg 1 alusel kuulab kohus last puudutatavas asjas vähemalt 10 aastase lapse isiklikult, kui seadus ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse.

Kohus kuulas 20.10.2010.a mõlemad lapsed ära. Lapsed selgitasid, et nad tahavad ema juures elada ning isal külas käia. Ema elukaaslasega on neil suhted head. Ema ei tee takistusi isaga suhtlemisel. Ema otsustab, mida neile on vaja osta.

Kohus, võttes arvesse, et käesolevas perekonnaasjas tuleb eelkõige lähtuda laste huvidest, lähtub sellest, et lapsed soovivad elada ema juures ja käia isal külas.

Eestkosteasutuse esindaja ning alaealiste esindajad olid seisukohal, et laste elukoht peaks olema ema elukoht. Laste kasvatamisel on oluline stabiilsus, mille üheks osaks on laste kodu. Lastel peab olema üks kodu, kus nad tunneb ennast turvaliselt ja laste elu peab olema korraldatud selliselt, et nad saavad võrdselt suhelda mõlema vanemaga. Eelnimetatu on laste turvalisuse ja heaolu huvides ning selle on lapse ema lastele taganud (PkS § 49, § 51, § 58). Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit ega kohus pole ka ise tuvastanud, et hageja oleks käitunud laste huvisid eirates või pole laste kasvatamisel taganud neile nõuetekohast hoolitsust. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja alaealiste laste ja nende esindajate seisukohad, lähtudes asjaolust, et lapsed elavad käesoleval ajal ema juures, kus nende heaolu ja turvalisus on tagatud, leiab, et laste huvides ja soove arvestades on põhjendatud jätta nad elama ema juurde. Hageja esitas 15.10.2010 täiendava nõude, milles palub anda laste A. K.i ja A. K.i hooldusõigus täielikult üle hagejale. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 116 lg1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS §

118 lg1 kohaselt vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § lg kohaselt

avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Eestkosteasutuse esindaja ning alaealiste esindajad toetasid hagi ning nõustusid laste hooldusõiguse täieliku üleandmisega laste emale S. K.le. Kohtuistungil leidis tõendamist, et alaealiste A. K.i ja A. K.i vanemad (pooled) elavad alaliselt lahus ja peamiselt on laste eest hoolitsemisega tegelnud S. K., kellel on olemas kõik võimalused laste kasvatamiseks ja hooldamiseks.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja alaealiste laste ja nende esindajate seisukohad, leiab lähtudes asjaolust, et poolte vahelised suhted on pingelised, lapsed elavad käesoleval ajal ema juures, kes siiani on peamiselt tegelnud laste eest hoolitsemisega ning otsustanud lastega seonduvaid küsimusi, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on laste huvides. Alaealise A. K.i ja A. K.i hooldusõigus kuulub täielikult üleandmisele S. K.le. Pooltel ei ole vaidlust selles, et lapsed viibivad isa juures üle nädala reede õhtust laupäeva õhtuni, teistel päevadel lepivad vanemad eelnevalt kokku. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus isiklikult lapsega suhelda ja teise vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga (PKS § 143 lg1 ja lg 2).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

Viru Maakohtu 27.11.2009.a määrusega oli hagejale menetluskulude kandmisel antud riigipoolset menetlusabi ja vabastatud ta täielikult riigilõivu tasumisest.

Kuna TsMS §164 lg 1 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud nende endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik