2-10-34081/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHageja esitas 15. juulil 2010.a kohtusse hagi kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxx. sündinud poeg P.V.. Kohtla- Järve Linnakohtu 25.07.2003.a. otsusega on kostjalt välja mõistetud elatist 1000 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus ühele lapsele.
Legislator headnote
AI generated2-10-34081/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel
Resolutsioon
1. M.I hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.
2. Välja mõista I.V.`ilt elatis igakuise elatusrahana M.I kasuks poeg P.V.`i (IK xxx, sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 01.10.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja P.V.i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord
Kohtuasja number 2-10-34081 Otsuse tegemise aeg ja koht
01. november 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi M.I jahi I.V.`i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
M.I (IK xxx, elukoht; xxx)
I.V. ( IK xxx, elukoht; xxx)
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1. Hageja esitas 15. juulil 2010.a kohtusse hagi kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxx. sündinud poeg P.V.. Kohtla- Järve Linnakohtu 25.07.2003.a. otsusega on kostjalt välja mõistetud elatist 1000 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus ühele lapsele.
KOHTUISTUNG
2. 26. oktoobril 2010 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja võttis istungil hagi õigeks ja oli nõus maksma elatist 2175 krooni kuus alates 01.10.2010a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
Kostja 26. oktoobril 2010 kohtuistungil nõustus hagiga ja oli nõus tasuma elatist lapsele 2175 krooni kuus.
4. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
5. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise poja P.V. ( sündinud xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuni poja P.V.i täisealiseks saamiseni s.o kuni 22.12.2020.a.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.
7. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.
8. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
9. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 3) nähtub, et hageja M.I on alaealise lapse P.V.i ema, seega, seaduslik esindaja. I.V. on lapse P.V.`i isa.
10. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).
11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)
Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, nõustudes hagiga täielikult.
12. Hageja palub elatise suurendamist alates 01.10.2010.a, seega kohus mõistab elatise välja alates 01.10.2010.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
14. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
15. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
Marge Tamme Kohtunik