2-10-48770/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu

Määruse tegemise aeg ja koht

03. november 2010.a., Pärnu,

Tsiviilasja number 2-10-48770

Tsiviilasi P.-R. K. hagi I. K. vastu lapsele E. K. elatise suurendamiseks ja lastele I. K. ning M.-L. K. elatise väljamõistmiseks.

Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja P.-R.K.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 340¹ lg 1 ja 2, § 661 lg 2

Keelduda P.-R. K. hagi .I. K. vastu lapsele E. K. elatise suurendamiseks ja lastele I. K. ning M.-L. K. elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus selle esitajale.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja P.-R. K. kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2-10-48770

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Kohus jättis P.-.R K. hagiavalduse 13.10.2010.a määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest. Kohus tõi määruses välja hagiavalduses esinevad järgmised puudused:

• Hagiavalduses esitatud nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud ei ole selged tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 ja 2 alusel. Nimelt on kohus tsiviilasjas nt 2-07-41533 juba mõistnud hageja kasuks kostjalt välja lapse E. K. ülalpidamiseks elatise summas 1800 krooni kuus. Seega ei saa E. K.puhul olla tegemist enam elatise väljamõistmise nõudega, vaid elatise suurendamise hagiga (TsMS § 459 lg 1 järgi). Vastavalt sellele tuleb hagejal sõnastada hagiavalduses ka E. K. osas kostja vastu esitatud nõue. Hageja on märkinud avalduse nõude osas elatise väljamõistmise aja üksnes kuu määratlemisega, s.o oktoobrist. Vastav aeg tuleb hagejal märkida aga kuupäeva ja aastaarvu täpsusega, sest kahe lapse puhul, kellele kohtu kaudu elatis veel väljamõistetud ei ole, on hagejal võimalik esitada ka tagasiulatuv ülalpidamisnõue. E. K. osas saab väljamõistetud elatise suurendamist taotleda aga käesoleva hagiavalduse esitamise ajast, s.o 05. oktoobrist 2010.a (TsMS § 459 lg 2).

• Hagiavalduses ei ole märgitud hagihinda (TsMS § 363 lg 1 p 5). TsMS § 129 lg 2 reguleeritult on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna E. K. osas saab hageja nõue olla suunatud üksnes elatise suuruse muutmisele, tuleneb selles osas hagihind kostjalt väljamõistetud elatise ja hageja poolt käesolevas avalduses soovitava elatise vahesummast, arvestatuna 9-kuulisele perioodile. Väljamõistetud elatise summa E. K. on 1800 krooni ning antud juhul soovib hageja elatist summas 2175 krooni, mistõttu on elatise suurendamise nõude hagihinnaks 2175 - 1800 = 375 x 9 = 3375 krooni. Kahe teise lapse puhul moodustub hagihind aga 9 kuu terviksummast, ehk 2175 x 2 x 9 = 39 150 krooni. Kokku on tsiviilasja hagihind 42 525 krooni (39 150 + 3375).

• TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi lisatakse hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Antud juhul on avaldusele lisamata lisade nimekirjas 4. punkti alla märgitud hageja sissetuleku tõend. Samuti tuleb hagejal hagiavalduse juurde lisada ka tsiviilasjas nr 2-07- 41533 elatise väljamõistmise lahend. • Menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitatama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega (TsMS § 340 lg 1). Seega tuleb hagiavaldus ja selle lisad esitada kohtule kahes eksemplaris, millest üks jääb kohtutoimikusse, teise aga edastab kohus kostjale. • Hageja on hagiavalduses märkinud, et igale lapsele kulub kuus 2175.- krooni, kuid kohtule tuleb esitada andmed iga lapse vajaduse kohta kuus. See summa on ilmselt erinev summast, mida on võimalik lapse peale kuus kulutada. • Hagiavalduses ei ole märgitud, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Samuti tuleks hagejal märkida, kas hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole lastele elatise saamiseks ja missugune on olnud kostja vastus sellele.

2-10-48770

Hageja on puuduste kõrvaldamise määruse väljastusteate alusel isiklikult allkirja vastu 15. oktoobril 2010.a kätte saanud. Tänaseks on kohtu poolt määratud tähtaeg möödunud, kuid hageja eeltoodud puuduseid kõrvaldanud ei ole. Kohus on hoiatanud hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. Eeltoodu alusel kohus keeldub P.-R.K. hagi I. K. vastu menetlusse võtmisest.

2. Menetluskulude jaotus. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda

Maili Tartu Kohtunik