2-09-56081/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-56081

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-09-56081 Määruse tegemise aeg ja koht 03. november 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi J. K. avaldus hagita menetluses nõudega tuvastada alaealise, S. K., põlvnemine isikust, R. O.`ist, pärast isiku surma. Menetlustoiming Põlvnemise tuvastamine Kohtuistungi toimumise aeg 25. oktoober 2010.a Menetlusosalised Avaldaja: J. K. (IK xxx, elukoht: xxx) Avaldaja esindaja: S. R. (volikirja alusel) Puudutatud isik: J. O.a (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: D. O. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: S. K. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: Kiviõli Linnavalitsus (RK 75005162, asukoht: Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli). Puudutatud isiku esindaja: A. R.l (volikirja alusel) RESOLUTSIOON 1. J. K. avaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et alaealine S. K. (isikukood xxx) põlvneb isast R. O.’ist (isikukood xxx, surnud xxx.a).

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Riigi menetlusabi korras kantud avaldaja menetluskulud (ekspertiisitasu) jätta Eesti Vabariigi kanda.

5. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

6. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis

2 toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

J. K. esitas kohtule avalduse hagita menetluses nõudega tuvastada alaealise, S. K., põlvnemine isikust, R. O.`ist pärast isiku surma põhjusel, et, avalduse kohaselt, elasid J. K. ja surnud R. O. alates 2002.a. faktilistes abielulistes suhetes, millest sündis alaealine laps, S. K.. Pooled abielu ei registreerinud. Alaealise, S. K. (isikukood xxx, sündinud: xxx.a. Kohtla – Järve linnas), sünnitunnistuse nr CL 0251212 29. septembrist 2003.a. (tl.6) kohaselt, registreeriti alaealise sünd Kiviõli Linnavalitsuses, kui vallaslapse sünd. Andmed S. K. isa kohta sünniaktis puuduvad täielikult. Alaealise emaks on J. K.. R. O. (isikukood: xxx, surmaakti nr. xxx 21. augusti 2009.a. kohaselt, sündis 04. juunil 1981.a. ning suri 20. augustil 2009.a. Kiviõli linnas. R. O.`i viimaseks elukohaks oli xxx). Surnud R. O.`i ema ja isa elavad aadressil xxx. Avaldaja, J. K., palus avaldus rahuldada.

Puudutatud isikud, surnud isiku R. O.`i vanemad, J. O.a ja D. O. esitasid 01. veebruaril 2010 kohtule vastuse, milles teatavad, et alaealine laps S. K. on nende poja R. O.`i laps (tl. 24).

Puudutatud isiku Kiviõli Linnavalitsuse esindaja esitas 03. veebruaril 2010 kohtule vastuse, mille kohaselt on tõenäoline, et surnud isik R. O. on alaealise lapse S. K. isa. Avaldaja teatel elas avaldaja J. K. aastatel 2002-2006 koos R. O.`iga aadressil xxx, neil oli ühine majapidamine, ühised tulud ja kulud ja nad kasvatasid koos 2003.a. sündinud tütart. (tl. 25).

Viru Maakohtu 23.03.2010 kirjaga kohustati avaldajat tasuma ekspertiisitasu ja esitama küsimused eksperdile. 05.04.2010 esitas avaldaja kohtule taotluse seoses raske majandusliku olukorraga ekspertiisitasust vabastamiseks.

Viru Maakohtu 19. mai 2010 määrusega rahuldati avaldaja riigi menetlusabi taotlus ja avaldaja vabastati täielikult menetluskulude (ekspertiisitasu) kandmisest.

Viru Maakohtu 14. juuni 2010 määrusega määrati tsiviilasjas DNA analüüs põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks surnud isikust peale tema surma. Määrusega kohustati J. K.`t, alaealist S. K.`t, J. O.a`t ja D. O.`i ilmuma üheaegselt koos isikut tõendavate dokumentidega võrdlusmaterjali võtmiseks eksperdi juurde aadressil: Pärnu mnt. 328, Tallinna linnas (Nõmme keskus), leppides eelnevalt kokku vastuvõtu aja telefoni teel. Eksperdile esitati järgmised küsimused: - Kas surnud R. O. oli alaealise S. K. bioloogiline isa ja kui oli, siis millise tõenäosusega?; - Kas surnud R. O. on sattunud testimisele juhusliku meesisikuna ja kui on, siis kui suure tõenäosusega?

KOHTUISTUNG

25. oktoobril 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Tema seletuste kohaselt elasid nad koos R. O.`iga enne avaldaja rasedust aadressil xxx. Laps jäi isa nimele registreerimata seoses pooltevaheliste suhete halvenemisega. Hiljem kolis avaldaja Tallinna elama. Avaldaja on

3 veendunud selles, et R. O., kellega avaldaja elas vabaabielus, on lapse S. K. isa. Avaldaja palus avaldus rahuldada.

Avaldaja esindaja ütluste kohaselt on kohtuistungile ilmunud R. O.`i vanemad, samuti on viidud läbi DNA ekspertiis, mis suure tõenäolisusega kinnitab, et R. O. on lapse isa. Esindaja palus avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud riigi kanda.

Puudutatud isiku, Kiviõli Linnavalitsuse esindaja jäi varem esitatud seisukoha juurde ja palus avaldus rahuldada, kuna on kindlaks tehtud, et R. on lapse S. isa. Esindaja palus jätta menetluskulud riigi kanda, kuna avaldaja on töötu, sissetulekud puuduvad.

Puudutatud isik J. O.a nõutus avaldusega, leides, et avaldus tuleb tingimata rahuldada. Puudutatud isikul ei ole vähimatki kahtlust selles, et S. on tema lapselaps. Avaldaja ja tema poeg elasid koos umbes 2 aastat, isegi pärast poolte lahkuminekut võttis isa alati last enda juurde.

Puudutatud isik D. O. kinnitas, et tema poeg R. on lapse S. isa ja palus avaldus rahuldada.

Puudutatud isik, alaealine laps S. K. teatas, et mäletab oma isa, kelle nimi oli R..

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud avalduse ja asjast puudutatud isikute seisukohtadega, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Avaldaja ja R. O.`i vahel ei olnud abielu registreeritud. Avalduse järgi elas avaldaja koos R. O.`iga vabaabielu alates 2002. aastast kuni avaldaja lahkumiseni Kiviõlist 2006. aastal. Surmatunnistuse järgi suri R. O. 20.08.2009.a (t .lk. 7). Sünnitunnistuse järgi on lapse S. K. emaks avaldaja (t. lk. 6). Kannet isa kohta sünnitunnistusel ei ole.

Avaldaja nõudeks on lapse S. isast R. O.`ist põlvnemise tuvastamine. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PKS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust.

PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 84 lg 1, kohaselt, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kuna R. O. on surnud, siis oli välistatud lapse põlvnemise kindlakstegemine PKS § 84 lg 1, p 1, 2 sätestatud korras. Sellepärast on avaldajal õigus põlvnemise tuvastamise nõudmiseks ja kohus on pädev asja lahendama.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 3 tulenevalt põlvnemise tuvastamise avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 94 lg 2 alusel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

TsMS § 581 alusel, vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta.

4 Viru Maakohtu 14. juuni 2010 määrusega määrati tsiviilasjas DNA analüüs põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks surnud isikust peale tema surma. Määrusega kohustati J. K.`t, alaealist S. K.`t, J. O.a`t ja D. O.`i ilmuma üheaegselt koos isikut tõendavate dokumentidega võrdlusmaterjali võtmiseks eksperdi juurde.

22. juuli 2010 ekspertiisiakti nr. GE-0710-10/2068 kohaselt võeti võrdlusmaterjali neljalt isikult: J. K.`lt, alaealiselt S. K.`lt, J. O.a`lt ja D. O.`ilt (surnud isiku R. O.`i vanematelt). Vastavalt ekspertiisiaktile, tõepära suhte alusel leitud tõenäosus, et S. K. on J. O.a ja D. O.`i bioloogiline lapselaps, on 99,99996%.(tl. 105-107).

Seega, lähtudes 22.07.2010 ekspertiisiaktist nr GE-0710-10/2068, mis tuvastas, et S. K. on J. O.a ja D. O.`i bioloogiline lapselaps, teeb kohus järelduse, et S. K. on J. O.a ja D. O.`i poja R. O.`i laps (PKS § 80 lg 1).

PKS § 80 lg 1 kohaselt, kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.

TsMS § 559 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel.

Alaealine laps S. K. on sündinud 22. septembril 2003. aastal, seega kuulas kohus lapse ära. Alaealine S. K. avaldas kohtuistungil, et mäletab oma isa, isa nimi oli R..

Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 84 lg 1 tulenevalt, laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PKS § 82 alusel, vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Lapse sündimisele eelnenud avaldaja ja R. O.`i kooselu kestus ning R. O.`i ja tema vanemate käitumine lapse suhtes, samuti 22.07.2010 ekspertiisiaktis väljendatud eksperdiarvamus annavad kohtule aluse eeldada, et laps S. K. põlvneb isast R. O.`ist. Et esinevad muud asjaolud, mis seaks kahtluse alla lapse R. O.`ist põlvnemise, ei ole menetlusosalised kohtule teatanud. Kohus, hinnanud menetlusosaliste seletusi ja tsiviilasja materjale, rahuldab avalduse.

TsMS § 582 lg 4 alusel saadab kohus kohtumääruse Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti.

MENETLUSKULUD

Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 esimese lause alusel, avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 200 krooni (t. lk.10).

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

5 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Viru Maakohtu 19. mai 2010 määrusega anti avaldajale riigipoolne menetlusabi ja avaldaja vabastati täielikult menetluskulude (ekspertiisitasu) kandmisest.

Ülaltoodust lähtudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigi menetlusabi korras kantud avaldaja menetluskulud (ekspertiisitasu) jätab kohus Eesti Vabariigi kanda.

Johannes Külaots Kohtunik