2-10-16269/23 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Määruse tegemise aeg ja koht 03.november 2010.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-16269 Tsiviilasi

L. T. hagi S. L. vastu elatise nõudes.

S. L. vastuhagi lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse täieliku hooldusõiguse määramiseks S. L.

Hagihind

23 685.75 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) L. T. isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Priit Tartu, Advokaadibüroo Priit Tartu OÜ, Esplanaadi 10-302 Pärnu Kostja (vastuhagis hageja) S. L., isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Kostja

(vastuhagis hageja) nõustaja A. P., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx

Mille kohta määrus tehakse Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-16269 menetlus. 2.Kinnitada hageja L T ja kostja S Li vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt: 2.1.S L loobub esitatud vastuhagist. 2.2.S L maksab L T iga kuu 2632.00 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära, elatist alaealise poja P L (sündinud xxxxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.10.2010 kuni poeg P L täisealiseks saamiseni. 2.3.S L maksab punktis 2.2 nimetatud elatusraha kahes võrdses osas, 1316.00 krooni, iga kuu 15- ndaks ja 30-ndaks kuupäevaks L T arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas. 2.4.Poolte kantud menetluskulud jäävad nende enda kanda. 2.5.L T ja S L on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega sama kostja vastu samadel asjaoludel. 2.6.S L on teadlik, et kompromissi rikkumise korral on L T õigus pöörduda täitemenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri poole võlgnetava elatise sundkorras sissenõudmiseks. 2.7.L T ja S L paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja nr 2-10-16269 menetlus lõpetada.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Poolte kantud menetluskulud jäävad nende enda kanda. Riigi poolt kantud menetluskulu L T riigi õigusabi osutamiseks kannab S L täies ulatuses.

MENETLUSE KÄIK L Tesitas 08.04.2010.a kohtule hagiavalduse S L vastu lapsele elatise nõudes. Menetluse käigus esitas kostja S L vastuhagi, milles nõuab vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse hooldusõiguse määramist lapse isale, s.t. S L. L T esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, sest tal puuduvad õigusalased teadmised enda kaitsmiseks seoses esitatud vastuhagiga. Oma majandusliku seisundi tõttu ei ole ta aga võimeline tasuma asjatundliku õigusabi eest. Kohus rahuldas L T taotluse ning Eesti Advokatuur nimetas riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Priit Tartu. 27.10.2010.a. esitasid pooled kohtule kompromisslepingu taotlusega kompromissleping kinnitada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT TsMS § 206 lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. TsMS § 432 sätestatu kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. S L kompromissi käigus oma vastuhagist loobus ning L T vajadus riigipoolse õigusabi saamiseks tekkis just seoses vastuhagi esitamisega. Menetluse käigus ei selgunud, et vastuhagis esitatud asjaolud oleksid olnud põhjendatud, mistõttu leiab kohus, et S L peab riigile hüvitama täies ulatuses riigi poolt kantud kulud L T osutatud õigusabi tasu ja õigusabi kulude osas. Ka määras kohus TsMS § 219 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel poolte ühisele alaealisele lapsele riigi õigusabi Riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 sätestatud viisil, s.o. kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud ning nimetatud tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Kohus lahendab riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulude riigile hüvitamise eraldi määrusega.

Ingrid Niinemägi Kohtunik