2-10-16088/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-16088 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 25.oktoober 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind M. R.´i hagi P. R.´i vastu elatise nõudes

19 575 krooni Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

M. R. (IK xxx; elukoht:xxx)

Vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk

P. R. (IK xxx; postiaadress: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2 Välja mõista P. R.´ilt M. R.´a kasuks elatis alaealise poja S. M. R.´i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 01.03.2010 kuni S. M. R.´i täisealisuseni, so kuni 28.juulini 2019. a, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

2 3. Kohtuotsuse täitmisel arvestada P. R.i poolt alates 01.03.2010 elatisena M. R.´ile makstud summasid.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Asjaolud ja hagiavaldus

S. M. R. on sündinud xxx.a. Lapse isana on sünnitunnistusele märgitud P. R. ja emana M. R..

M. R. esitas 07.04.2010. a Viru Maakohtule hagi P. R.`i vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt katkesid poolte abielulised suhted 6 aastat tagasi ning enam kui aasta tagasi lahkus kostja perekonna juurest. Kostja poja ülalpidamisest osa ei võta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis poja ülalpidamiseks ½ miinimumpalga ulatuses, s.o. 2175 krooni kuus alates 06.04.2009. a.

II Kostja vastus

Kostja esitas 31.12.2009. a kohtule vastuse (tl 15-16), milles ta ei tunnista hagi, kuna hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 06.04.2009.a. Kostja märkis, et ta on elatise maksmise kohustust täitnud. Hageja väide, et kostja lahkus perekonna juurest, on õige, kuid ta on last igakuiselt toetanud, kandes raha hageja pangaarvele. Ajavahemikus 06.04.2009 kuni 06.04.2010 on kostja maksnud 36 342 krooni. Samuti laekus alates 28.11.2005 kuni 05.07.2009 kostja töövõimetuspension Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt hageja

3 pangaarvele. Kuna kostja on ülalpidamiskohustust täitnud, tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja on nõus jätkuvalt maksma poja ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus.

III Kohtuistung

Hageja esindaja taotles elatise väljamõistmist alates 01.03.2010 summas 2 175 krooni. Esindaja selgitas, et hagi oli esitatud põhjusel, et kostja ei täitnud pooltevahelist kokkulepet maksta 3000 krooni. Kostja alustas elatise maksmist 2010 juunikuus miinimumi osas. Märtsi, aprilli ja mai eest on elatis tasumata. Kostja poolt tasutud summasid võib kohus arvesse võtta.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on seoses tema viibimisega Soome Vabariigis palunud kohtuistung läbi viia ilma tema kohalolekuta.

IV Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja esindaja seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et poolte abielust 28.juulil 2001.a. sündinud poeg S. M. R..

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni alates 01.03.2010.a.

Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud, kuid ei ole nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt, kuna ta on täitnud oma kohustust, makstes poja ülalpidamiseks igakuiselt elatist.

01.07.2010. a jõustunud perekonnaseaduse PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele on seega 2 175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama.

4 Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et „ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“

Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 17-21) nähtub, et kostja on 02.05.2009 ja ajavahemikus 23.07.2009 kuni 17.02.2010 tasunud lapsele igakuiselt elatusrahana 3000 krooni. Alates märtsist 2010 kuni 10.05.2010 kostja lapse ülalpidamiseks elatist tasunud ei ole. 11.04.2009 on kostja tasunud hagejale 9342 krooni, kuid maksekorralduse selgituses puudub viide sellele, et tegemist oleks lapse elatusrahaga. Hageja esindaja seletuste kohaselt on kostja jätnud elatise 2010 märtsi, aprilli ja maikuu eest tasumata.

Kuna kostja on maksnud lapse ülalpidamiseks elatist ebaregulaarselt (jätnud elatise kolmel järjestikusel kuul maksmata), ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et pooled olid kokku leppinud, et lapsele antaksegi elatist niimoodi (ebaregulaarsete maksetega). Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise alaealise lapse S. M. R.´i ülalpidamiseks alates 01.märtsist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 28.juunlini 2019 igakuine elatusraha 2175 krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada P. R.i poolt alates 01.03.2010 elatisena M. R.´ile makstud summasid.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.

5

Helgi Vinni Kohtunik