2-09-49974/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

01. november 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-49974

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind I K hagi S K vastu abikaasade ühisvara jagamise ja töövõimetu abikaasa ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes

151 500 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Alla Taraskina (XXX)

Kostja S K (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 22.09.2010.a.

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 01.11.2010.a. Vastavalt TsMS § 633

2 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

02.10.2009.a esitas I K (hageja) kohtule hagi S K (kostja) vastu välja mõista kostjalt hageja kasuks ühisvara jagamise tulemusel pool summast, mis oli abikaasade poolt ühiselt tasutud auto liisingu eest, 130 000 krooni ulatuses; välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuiselt 3500 krooni alates hagiavalduse esitamisest. Pooled on abielus alates 19. maist 1993.a. 1998.aastal teatas kostja hagejale, et abieluvälisest suhtest I M sündis tal tütar J M. Kohtuotsusega tuvastati kostja isadus ja kostjalt mõisteti välja elatis. Kostja elas hageja elamispinnal aadressil XXX, Narvas poolte kooselu algusest kuni 2009.a. märtsini, mil kostja asus elama I M ja tütre juurde.

Sellest ajast kostja hagejat materiaalselt ei abista. Hageja elas kostja petmist ning abieluvälise lapse sündi raskelt üle. Peale kohtuistungit Kingissepa linnas sattus hageja auto alla ning sai tervisehäired ja invaliidsuse. Hagejal on töövõimetus 60 %. Hageja töövõimetuspension alates 01.04.2009.a. on 2299 krooni. Hageja töötab Paemurru spordikoolis ja tema töötasu on 70 % miinimumpalgast, so keskmiselt 2385 krooni kuus. Hageja kulutused, mis on tingitud elulistest vajadustest, ületavad ilmselgelt tulusid. Hagiavalduse esitamise ajal korteriüür korteri ülalpidamiseks, kus ta elab koos oma eakate vanematega ja mis on hageja omandis, moodustab keskmiselt 2200 krooni kuus.

Hageja tasub sellest 800 krooni. Toidule kulub ligikaudu 4000 krooni kuus, mis on umbes 130-150 krooni päevas. Hageja vajab saadud traumade taastusraviks kallihinnalisi raviprotseduure, massaaži ja ravimeid, summas 1500-1800 krooni kuus. Ravi katkestamisel hageja seisund halveneb. Minimaalselt vajalikele riietele ja hügieenivahenditele kulub 800 krooni kuus; mobiiltelefon 150 krooni ja kaabeltelevisioon 130 krooni kuus. Hageja elatusmiinimumi kogusumma on 6880 krooni kuus. Kostja töötab füüsilisest isikust ettevõtjana massööri-luude paika panijana Narvas, Jõhvis ja Tallinnas, saades igakuist tulu vähemalt 35 000 krooni, mõnikord kuni 50 000 krooni.

Kostja ei aita hagejat alates 2009.a. veebruarist, selgitades seda tütre abistamise vajadusega. Kostja tulude kinnitamiseks võib tuua fakti, et hagejaga 8-aastase kooselu vältel omandas kostja 5 autot, millest ainult kaks olid kasutatud, kolm oli soetatud liisingusse, mis nõudis igakuiseid väljamakseid keskmiselt 8200 krooni. Kooselu jooksul paigutas hageja perekonda kõik oma säästud. Hageja võttis laenu 25 000 krooni korteri remondiks, kus pooled elasid, kuhu kostja oli FIE-na registreeritud ning 9 aasta jooksul võttis vastu kliente. Laenu maksis hageja.

Hageja tasus korduvalt ruumide rente Jõhvis ja Tallinnas. 2006.a. omandasid abikaasad liisingusse sõiduauto TOYOTA-RAV 4 maksumusega 365 000 krooni. Esimese sissemakse summas 34576,27 krooni tasus hageja. Kolme aasta jooksul tasusid abikaasad ühiselt auto liisingut vastavalt maksegraafikule. Jääk tänase päeva seisuga on ligikaudu 100 000 krooni. Seega on abikaasade poolt auto liisingu eest ühiselt tasutud summa ligikaudu 200 000 krooni. Kostja kasutab ainuisikuliselt autot, mis on samuti tema jaoks tulu saamise vahendiks, kuna sellel sõidab ta oma klientide vastuvõtukohta, st kasutab tööks, samuti isiklikul eesmärgil.

Hageja palub põhjendatult talle tagastada ühiselt soetatud autole kulutatud raha summas 130 000 krooni. Kooselu vältel osales hageja abikaasade ühisvara omandamises, vaatamata invaliidsusele kogu aeg töötas, tasus abikaasa kontorite renti, samuti tegi kõiki

3 kodutöid, st on käitunud väärilise abikaasana. Hageja mitterahuldav materiaalne ja tervislik seisund on tingitud kostja amoraalsest käitumisest.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnista. Poolte abielu lahutati Viru Maakohtu 29.01.2010.a. kohtuotsusega (õigeksvõtuotsusega). Tegelikult lõppesid poolte abielusuhted ja ühist majapidamist pooltel ei ole alates 2008.a. keskpaigast. 2009.a. veebruarist elavad pooled lahus. Alates 2009.a. maist elab kostja koos XXX. sündinud alaealise tütre J K. Hageja nõudest ei ole arusaadav, millist autot hageja loeb poolte ühisvaraks. Hageja poolt hagile lisatud auto Toyota registreerimistunnistusest nähtub, et nimetatud auto omanik on AS Sampo Pank. Järelikult nimetatud auto ei ole poolte ühisvara.

Kostja palub jätta nõude temalt hageja kasuks 130 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Vaatamata 60%-le töövõimekaotusele hageja töötab ja saab palka keskmiselt 2385 krooni kuus, lisaks pensioni 2299 krooni kuus. Vastavalt perearsti tõendile vajab hageja aastas taastusravi 2 korda. Hageja ei esitanud mingeid andmeid ravi iseloomu ega maksumuse kohta. Hageja ei ole tõendanud kulutusi taastusravile 1500-1800 krooni kuus. Kostja leiab, et hagimaterjalide põhjal ei ole aluseid teha järeldust, et hageja on abivajav töövõimetu isik.

Kostja on 61-aastane, Eesti keerulises majanduslikus olukorras töötab FIE-na. Kostja keskmine sissetulek ettevõtjana ei ole rohkem kui 4500 krooni kuus. Hageja andmed hagis kostja sissetulekute kohta on paljasõnalised, ei vasta tegelikkusele ning ei ole tõendatud. Liisingus oleva Toyota ülalpidamine kuulub kostja ettevõtlusega seotud kulutuste hulka. Kostja peab autot ülal mitte oma palga eest vaid FIE tulude arvel. Seetõttu FIE S K kulutusi ei saa vaadata kui kostja puhastulu. Need väljaminekud on seotud ettevõtlusega. 2008.a. tulemuste põhjal oli kostja palk 4500 krooni kuus. 2009.a. tulemuste põhjal on oodata mõningast halvenemist.

Kostja on kohustatud ülal pidama oma alaealist tütart. Kohtuotsuse järgi on kostja kohustatud maksma tütre ülalpidamiseks igakuiselt vähemalt ¼ kuu sissetulekust. Hagejal on 32-aastane poeg, kes töötab kaugsõiduautojuhina ja kes vajadusel saab ja on kohustatud oma ema aitama. Hagejal on korteriomand, millele kulutused on suunatud muuhulgas ka kinnisvara maksumuse suurendamiseks või hoidmiseks. Seetõttu on hageja nimetatud kulutused teatud määras ka investeering. Hageja saab oma korteri igal ajal müüa ja saada kulutused tagasi, kostjal kinnisvara ei ole ning elades korteris, kannab ta tagastamatuid kulutusi.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna auto Toyota ei ole poolte ühisvara, kostja varaline seisund hageja ülalpidamist ei võimalda.

MENETLUSE KÄIK

08.03.2010.a. kohtule esitatud seisukohas selgitab hageja, et hageja tasus 2008.a. jooksul panga kaudu kostja tütrele elatist, samuti kostja kontori renti Jõhvis, mis tõendab abikaasade ühiseid majanduslikke suhteid kuni 2009.a. jaanuarikuu lõpuni. Ühine puhkusereis Egiptusesse 17.10.- 31.10.2008 on samuti vastuolus kostja väitega abieluliste suhete puudumise kohta 2008.aastal. Paljasõnalised on kostja väited, et igakuine tulu moodustab 4500 krooni. Ainult tasu sõiduauto maksegraafiku põhjal moodustab igakuiselt üle 4839 krooni ning koos kohustusliku KASKO kindlustusmaksega üle 6000 krooni. Igakuine elatis tütrele vastavalt pangaväljavõttele keskmiselt 1100 krooni. Jõhvis on ruumide rent keskmiselt 1700 krooni kuus, peale selle tasub kostja Tallinnas ja Narvas asuvate kontorite renti. Loetletud kostja kulud ei ole ammendavad. Kostja kulud ületavad suures osas kostja poolt deklareeritud tulusid. 2008.a. deklaratsioonist nähtub, et kogu FIE S K aasta tulu sai ta töötasuna summas 54000 krooni (so 4500 krooni kuus). Seega ei saanud ta kuidagi FIE-na sõiduautot ülal pidada. Kallihinnaline sõiduauto ei ole kostja jaoks esmatarbevahendiks, samuti tema massöörina tegevuse esmavajalikuks esemeks. Hageja pensioni väike suurenemine ei mõjuta oluliselt hageja materiaalset seisundit. Hageja korter ei ole investeeringute esemeks, samuti müügiks, kuna korter on hageja ja tema eakate vanemate ainsaks elukohaks. Hageja ei pretendeeri sõiduauto kui poolte ühisvara osa sissenõudmisele.

4 Hageja palub kostjalt välja mõista poole summast, mille pooled olid ühiselt tasunud sõiduauto Toyota RAF 4 liisingu eest, mille nad soetasid koos abielus olles ühiseks kasutamiseks ning mis praegu on kostja ainukasutuses ning peale liisingujäägi tasumist läheb kostja omandisse. Vastavalt maksegraafikule (Kapitalirendileping nr 2160517KS) poolte kooselu ajal, st kuni 29.01.2010.a. oli ühiselt tasutud 239 285,58 krooni. Nõude summasse 130 000 krooni lisas hageja ka pool krediiti 25 000 kroonist, mille hageja tasus oma pensionist. Antud krediidi vajadus oli tingitud hageja korteri remondist, mida kostja kasutas klientide vastuvõtmiseks. Hageja leiab et kostja materiaalne seisund lubab tal osutada materiaalset abi endisele töövõimetule abikaasale, kes sai invaliidsuse kostjaga abielu olles.

Hageja vähendas 10.06.2010.a. kohtule esitatud avalduses sõiduauto hüvitise nõutavat summat 120 000 kroonile, kuna hetkel, kui abikaasad enam koos ei elanud (15.02.2009.a. seisuga) ning pooltel ei olnud ühist majapidamist, samuti puudus hagejal sõiduauto kasutamise võimalus, siis vastavalt liisingulepingu maksete tasumisele graafikule moodustas saldo 209 196 krooni, mis tõenäoliselt ongi sõiduauto jääkväärtus (tl 132).

Kohtuistungil vähendas hageja hüvitist abielu kestel soetatud auto eest 80 000 kroonile, kuna auto maksumus vähenes ja hageja palub välja mõista reaalse summa. Elatise nõude osas palus hageja kostjalt välja mõista 3500 krooni kuus alates 02.10.2009.a. (tl 163).

Kostja palus kohtuistungil jätta hagi rahuldamata. Hageja haigus ei ole seotud kostja tegevusega. Kostjal puuduvad rahalised vahendid hageja ülalpidamiseks. Kostja maksab korteri eest 1700 krooni kuus, toidule kulub 2500 krooni kuus. Kulud toidule ja korteri eest on kostja kulud, teised kulud on FIE all. Samuti vajab ülalpidamist kostja tütar, kellega kostja 9.veebruarist 2009.a. koos elab. Töösituatsioon on tänaseks kardinaalselt muutunud. Sissetulek, mis sõltub inimeste arvust, moodustab 600-700 krooni päevas, kostja töötab 20-22 päeva kuus. Põhiliselt käivad õpilased ja pensionärid. Jõhvi ja Narva kontorite üür on 1700 krooni kuus. Tallinnas võtab kostja vastu 4 korda aastas. Kostja jäi selle juurde, et sõiduauto ei ole poolte ühisvara, sõiduauto kuulub pangale. Auto eest on vaja maksta veel 1,5 aastat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg-s 2 sisalduvale rakendussättele kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti; PKS § 213 kohaselt kui abielu lahutati enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasade ülalpidamisnõudele varem kehtinud seadust.

Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010.a. kehtinud PKS.

Vastavalt PKS § 14 lg 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vara on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest.

PKS § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.; lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Kohus tuvastas, et poolte 19.05.1993.a. sõlmitud (tl 6) abielu lahutati Viru Maakohtu otsusega

29. jaanuaril 2010.a. (tl 72). Vaidlust ei ole, et poolte abielusuhted lõppesid 09.02.2009.a. (tl 125).

5

Hageja nõudeks on poolte abielu kestel ühiselt soetatud sõiduauto TOYOTA RAV4 eest hüvitise

80 000 krooni väljamõistmine kostjalt. Kostja vaidles nõudele vastu, kuna nimetatud auto ei ole poolte ühisvara. Auto omanik on AS Sampo Pank. Kostja kasutab autot kapitalirendilepingu alusel. Lepingujärgseid makseid tuleb tasuda veel 1,5 aastat. Auto soetati kostja töö jaoks. Auto eest tasuti abikaasade ühistest vahenditest, peale abielusuhete lõppemist tasub lepingujärgseid makseid kostja üksinda. Kostja seletuse kohaselt kui ta lõpetab lepingu ennetähtaegselt, tuleb maksta 14 000 krooni. Kostja pakkus hagejale auto endale võtta.

Kohus tuvastas, et 17. mail 2006.a. AS Sampo Pank (Ostja), S K (Liisinguvõtja) ja Elke Auto AS (Müüja) sõlmisid ostu-müügilepingu (Leping) nr 260517KS, mille kohaselt Müüja müüs ja Ostja ostis Liisinguvõtja huvides Sõiduauto Toyota RAV4 (Vara). Lepingu kohaselt Ostja tasub Müüjale Vara eest kogusummas 365 000 krooni (tl 36). Lepingu maksete tasumise graafikust (lisa kapitalirendilepingule nr 260517KS) nähtub, et viimane maksetähtpäev on 15.05.2011.a. (tl 77). Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduauto TOYOTA RAV4 omanik Sampo Pank AS, vastutav kasutaja S K (tl 28).

Kuna kohus tuvastas et poolte abielusuhted lõppesid 09. veebruaril 2009.a., siis hageja kohtule esitatud maksekorraldused sõiduauto ettemaksuarve (tl 29, 30), liisingumaksete (tl 106-109) ja kostja kohustuste (kontorite rent, elatis, maksud) tasumise kohta (konto väljavõtted tl 31, 98-99) hageja poolt ja kostja tasutud liisingumaksed (tl 103-105, 110-113) on tasutud poolte abielu kestel poolte ühisvara arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks hageja seisukohta, et sõiduauto ei ole kostja esmatarbevahendiks. Auto soetati kostja töö jaoks, st jõudmiseks patsientide juurde Jõhvi ja Tallinnasse. Liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kannab kostja kahju. Abielu kestel hageja võetud väikelaen (tl 32-35) oli võetud hagejale kuuluva korteri remondiks, kus kostja võttis vastu kliente, so pere huvides ja kasutati hageja lahusvara remondiks ning selle väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud.

Kuna kostja vara ei ole suurenenud hageja vara arvelt, tuleb hageja nõue kostjalt hüvitise 80 000 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 3500 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, so

02. oktoobrist 2009.a. Pooled ei vaidle, et kostja andis hagejale 2009.a. aprillis, mais ja juunis 2000 krooni sularahas. Kostja seletuse kohaselt toetas ta hagejat perekonna arvelt.

Lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus on sätestatud PKS § 22, mille kohaselt abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigust saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

Vaidlust ei ole, et hageja muutus töövõimetuks poolte abielu kestel. Kohus ei arvesta otsuse tegemisel hageja väitega, et hageja mitterahuldav materiaalne ja tervislik seisund on tingitud kostja amoraalsest käitumisest. PKS § 24-st tulenevalt võib kohus abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga: 1) kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu; 2) kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Seega saaks PKS § 24 lg-s 1 sätestatut taotleda kostja, mitte hageja. Kostja sellist taotlust esitanud ei ole. Ühe abikaasa ülalpidamise nõude lahendamisel hindab kohus mõlema abikaasa varalist seisundit ja samuti abivajadust.

PKS § 23 lg-st 1 tulenevalt kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida perekonnaseaduse §-des

21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja

6 abivajadusest. Seega peab kohus ülalpidamise nõude lahendamisel arvestama mõlema poole varalist seisundit ja samuti abivajadust.

Kohus tuvastas, et hagejale on määratud töövõimetuspension alates 02. augustist 2001.a., töövõimetus 60 % (tl 8-10). Arstliku ekspertiisi otsusest nr 441540, 05.09.2008.a. nähtuvalt on hageja töövõime kaotuse protsent 60, püsiva töövõimetuse põhjus: üldhaigestumine, I K on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus (tl 12-13). OÜ Peremeditsiini ja Tervisekeskuse RAHU tõendite (tl 21, tõlge tl 56; tl 134,135) kohaselt vajab hageja tervisliku seisundi poolest taastusravi kaks korda aastas, mistõttu leiab kohus, et on põhjendatud hageja kulutused ravimassaažile (15 seanssi -ühe seansi hind 150 krooni (tl 54), 2 korda aastas). Hageja sõnul kulub tal ravimitele 500 krooni kuus (tl 164), mida kohus loeb arvestades hageja tervislikku seisundit (tl 100, 134-135) vajalikuks kulutuseks. Hageja on esitanud kohtule ka kviitungid ravimite ostmise kohta (tl 17-19, 101). Hageja sõnul kulud korterile, kus ta peale isa surma koos emaga elab, moodustavad 2500 krooni kuus. Kulud riietele ja hügieenivahenditele moodustavad 800 krooni kuus, elu ja tervise toetamiseks vajalikule toidule 130-150 krooni päevas, so 400 krooni kuus. Mobiiltelefoni eest tuleb maksta 150 krooni kuus, kaabeltelevisiooni eest 130 krooni kuus, lauatelefon 300 krooni kuus.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud vajadused moodustavad 7440 krooni kuus, millest kulud korterile 1250 krooni (2500:2= 1250), ravimitele 500 krooni, massaažile 375 krooni (30 seanssi aastas x 150 krooni seanss:12), mobiiltelefonile 150 krooni, lauatelefonile 300 krooni, kaabeltelevisioonile 65 (130:2) krooni; kulud riietele ja hügieenivahenditele 800 krooni, toidule 4000 krooni kuus. Hageja sissetulekuks on pension 2299 krooni kuus (tl 14, sama tl 96 ja 158), töötasu Narva Paemurru Spordikoolis (tl 22-26) keskmiselt ajavahemikul abielusuhete lõppemisest veebruar 2009 kuni juuli 2009.a 2254 krooni (13523,25:6) kuus (tl 7), ajavahemikul jaanuar 2010 kuni august 2360 krooni (18 883,55:8) kuus (tl 157). Seega on hageja keskmine sissetulek 4659 krooni kuus.

Kostja tegutseb FIE-na, tegevusalaks massaažiteenused (tl 74). Kostja sõnul kulub tal 2500 krooni kuus toidule, 1700 krooni korterile. Muud kulud on FIE kulud. Kostja sõnul tema sissetulek moodustab 600-700 krooni päevas, kostja töötab 20-22 päeva kuus. Kostja kohtule esitatud tuludeklaratsioonidega on tõendatud: 2008.a. kostja tulu 54000 krooni, mis teeb 4500 krooni kuus (tl 78-85); 2009.a. tulu teenuse osutamisest 190000 krooni, ettevõtlusega seotud kulud 129077 krooni ja ettevõtluse tulem 60 923 krooni. Kostja FIE-na tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist on samuti 60923 krooni. Eeltoodust tulenevalt kostja 2009.a. keskmine kuupalk on 3777,45 krooni (tl 117-120). Kostja on esitanud kohtule 2010.a. kohta kostja enda poolt koostatud arvestused, mida hageja esindaja ei pidanud kohtuistungil usaldusväärseteks. Kostja arvestuste kohaselt (tl 153-155) kostja tulu teenuse osutamisest 2010.a. moodustab 122000 krooni, ettevõtlusega seotud kulud 104867 krooni ja ettevõtluse tulem 17132,31 krooni. Kostja esitatud arvestused ühtivad tsiviilasjas tõendamist leidnud kuludega sõiduautole, ruumide randile. Seega hageja väited, et kostja teenib 35 000- 50 000 krooni kuus, kohtus tõendamist ei leidnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esitatud konto väljavõtete kohaselt kandis hageja poolte kooselu ajal kohtutäitur Andrei Kreki kontole kostja tütre ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist 1100-1400 krooni kuus, mis moodustas siis vastavalt kohtuotsusele ¼ kostja sissetulekust.

Kostjal on seadusest tulenev kohustus ülal pidada oma alaealist tütart, 01.01.1997.a. sündinud J K (tl 76, tõlge tl 75), kelle ülalpidamiseks kostja kohtumääruse alusel (tl 73) kuni poolte abielusuhete lõppemiseni maksis elatist ja kellega kostja elab koos alates veebruarist 2009.

7 Eeltoodust tulevalt leiab kohus, et hageja abivajadus on tõendatud. Kuna kostja varaline seisund ei võimalda elatist välja mõista, jääb hageja nõue kostjalt välja mõista elatis 3500 krooni kuus rahuldamata.

Kohus peab vajalikuks märkida vastuseks kostja väitele, et hagejal on poeg kes saab hagejat vajadusel materiaalselt abistada seda, et poja kohustus tuleneb küll PKS §-st 96, kuid kohus ei arvesta poja varalist seisundit (tl 136) käesoleva vaidluse lahendamisel.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta hageja kanda.

Geete Lahi Kohtunik