2-10-7850/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

01. november 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-7850

Kohtuasi

TMhagi ARvastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja TM(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare H

Kostja AR(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja esindaja Riho F

Kohtuistungi toimumise aeg

29. oktoober 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-10-7850 menetlus ja kinnitada poolte kompromiss

järgmiselt:

1.1 TM ja AR kinnitavad, et kummagi lahusvaraks ja kohustuseks jääb ½ AS-iga

Sampo Pank sõlmitud laenulepingu järgi olemasolevast laenujäägist, mille

kogusummaks hindavad pooled hetkeseisuga 640 000 (kuussada nelikümmend

tuhat) krooni. Peale kompromisskokkuleppe kinnitamist jääb kummagi

lahusvaraks ja kohustuseks tasuda ½ 29.10.2010 seisuga olevast laenujäägist.

1.2 AR hüvitab TM 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni sõiduauto Opel Vectra,

reg nr XXX, müügisummast. AR tasub TM 25 000 krooni igakuiste

osamaksetena summas 2 080 (kaks tuhat kaheksakümmend) krooni, arvestades,

et viimase osamakse suuruseks on 2 120 (kaks tuhat ükssada kakskümmend)

krooni, 1 (ühe) aasta jooksul alates novembrist 2010 hiljemalt 20. kuupäevaks

TM pangakontole XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

1.3 Pooled kinnitavad, et rohkem neil omavahel abikaasade ühisvara pinnalt

vaidlusi ei ole ja käesoleva kompromisskokkuleppe kinnitamisega on pooled oma

ühisvara jaganud.

1.4 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Vabastada TMmenetlusabikulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumäärus

ei

kuulu

edasikaebamisele

tulenevalt

poolte

kokkuleppest

ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on TMhagi ARvastu ühisvara jagamiseks. 29.10.2010

kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada,

kajastada määruses kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-10-7850 menetlus.

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest,

sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust, mille kohaselt menetluse

lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad

kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei

ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-

de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas

lõpetamisele.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike

2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised

seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

23.02.2010 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ning vabastas ta täielikult riigilõivu

tasumisest hagi esitamisel.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lõike 7

kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval

põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise

hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et kuivõrd menetlus tsiviilasjas kuulub lõpetamisele seoses kompromissi

kinnitamisega, siis on õiglane vabastada TM menetlusabikulude riigituludesse tasumise

kohustusest.

Maie Seppo

kohtunik