3-10-955/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

29.10.2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-955

Haldusasi

AÜ Kõivu kaebus tuvastada Kiili Vallavalitsuse 09.02.2010

korralduse nr 45 õigusvastasus AÜ Kõivu üldmaa kinnistul

detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada

AÜ

Kõivu

kaebus

halduskohtusse

pöördumise õiguse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 31

p 5).

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitaja AÜ Kõivu

volitatud

esindajale

(OÜ

Pearu

Õigusbüroo);

teadmiseks Kiili Vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva

jooksul

arvates

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. AÜ Kõivu esitas 14.04.2010 halduskohtule kaebuse Kiili Vallavalitsuse 09.02.2010

korralduse nr 45 tühistamiseks. Nõude täpsustamisel palus kaebaja tuvastada Kiili

Vallavalitsuse 09.02.2010 korralduse nr 45 õigusvastasus osas, millega algatatakse

detailplaneeringu koostamine AÜ Kõivu väidetavalt üldkasutatavale haljasala

kinnistule sihtotstarve sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa. Haldusmenetluse

seaduse 108 lg 1 kohustab haldusorganit oma toiminguid, kui sellega piiratakse isiku

õigusi, kirjalikult põhjendama. Ka toimingut tehes peab haldusorgan vastavalt HMS §

107 lg-le 2 järgima kaalutlusõiguse piire, võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse

põhimõtteid. Seega nende põhimõtete järgimine peab nähtuma toimingust endast

(antud juhul välja antud korraldusest nr 45). Plan S § 4 lg 2 p-i 2 kohaselt tagab

kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning

huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise

eeldus. Ilma kehtiva eelduseta ei saa vastustaja tegevuse tulemus evida ka õiguspärast

järelmit. Kuna kaebaja oli esitanud taotluse algatada DP ja see jäeti rahuldamata, siis

nähtub, et ilmselgelt soovib vald välistada võimaluse, et kaebaja saaks hakata DP

kaudu ehitama AÜ Kõivu üldkasutuses oleval maal. Vastustaja seatud eesmärgid on

ebaselged. Juhul, kui vastustaja on juba planeeringu koostamise algatamisel seadnud

sellele ka seadusega mitte kooskõlas oleva eesmärgi (lubamatu nn liitsihtotstarve),

tekitab see samas ebaproportsionaalse ja põhjendamatu haldusmenetluse. Eeltoodu

tõttu rõhutas kaebaja Riigikohtu praktikat, mille kohaselt on ka menetlustoimingu või

lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on

sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda

järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt

õiguspärane

või

kui

menetlustoiming

rikub

õigusi

sõltumata

menetluse

lõpptulemusest. Asjaolu, et maa sihtotstarbe muutmisega võib kaasneda maamaksu

alanemine, on näiline eelis võimaliku muutuse ees, mis kaasneb nn tegeliku

maakasutusjärgse sihtotstarbega. Korraldusest ei nähtu, et valla algatatud DP

küsimuste ring piirneks üksnes teemaa osaga. Kui aga krundi osal, millele kaebaja

taotleb detailplaneeringut kaugema eesmärgiga elamute rajamiseks (milline vaidlus on

veel kohtus menetlemisel) ning vald vastupidi haljastust, parkimist vms

(rekreatsiooniala), siis sellised detailplaneeringud oleks vastandlikud ja kaebaja oleks

paratamatult ebasoodsamas situatsioonis, kuna vald üritabki detailplaneeringu läbi

rakendada uusi sihtotstarbeid. AÜ Kõivu, kui oma kinnisasjal ilmselgelt huvitatud

isiku, eiramisele viitab tõsiasi, et vald algatas korralduse nr 45 alusel planeeringu ilma

kaebaja esindajatega vajadusi ja eesmärke arutamata ning pealegi ajal, kui poolte

vahel oli pooleli kohtuvaidlus. Valla esindaja suulise info kohaselt ei soovi vald

võimaldada nii tihedat asustust, mis oli tõenäoliselt tegelik põhjus kaebaja

detailplaneeringu koostamise taotluse rahuldamata jätmiseks.

2. Haldusasjas nr 3-09-2457 on AÜ Kõivu vaidlustanud Kiili Vallavalitsuse 22.09.2009

korralduse nr 500, millega jäeti algatamata kaebaja kinnistu DP. Kaebaja palub

märgitud korralduse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist tema taotlus uuesti läbi

vaadata. Kiili Vallavalitsus jättis DP algatamise taotluse rahuldamata, kuna endise

aiandus-ja suvilakooperatiivide kinnistul üldkasutatav maa ja siseteed erastati ühistu

kaasomandisse, käesolevalt on see AÜ Kõivu kinnistu üldmaa, planeeringujärgselt on

see ette nähtud ühistu ühiskasutuseks oleva rekreatsiooniala ja siseteede alune maa.

Erastamisel oli ebaõigesti vallale teadmata põhjustel siseteedest ja üldkasutatavast

maast moodustatud elamumaa kinnistu. Piirkonna teiste ühistute üldmaa on samuti

hoonestamata. Vald ei nõustunud kõrghaljastatud maale ehitamisega.

KOHTU SEISUKOHT

3. Käesoleva kaebusega seonduvalt märgib kohus esmalt, et kaebaja ei ole vastu vaielnud

valla poolt antud informatsioonile, mille kohaselt AÜ Kõivu kinnistu (katastritunnus

30404:010:0200)

on

moodustatud

endise

aianduskooperatiivi

detailplaneeringujärgsetest siseteedest ja aianduskooperatiivi üldkasutatavast maast,

planeering kehtib. Planeeringuga ettenähtud aiamajade juurde erastati hoone

teenindamiseks vajalik maa hoone või ehitusloa omanikule, üldkasutatav maa ja

siseteed erastati ühistu liikmete kaasomandisse.

4. Kaebaja kinnitusel ta soovis DP algatamise kaudu saavutada DP vastuvõtmine, mis

lubaks temal ehitada varasema DP puhke-ja rekretsioonialale elamud, kuna siseteed ja

üldkasutatav maa erastati temale elamumaana. Planeeringu koostamise algatamisest

saab keelduda vaid põhjendatud juhul. Kaebaja ei nõustu käesolevas kaebuses sellega,

et vallavalitsus algatas ise DP. Kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtusse teises

haldusasjas kaebusega Kiili Vallavalitsuse 22.09.2009.a. korralduse nr 500

tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Vald on vastu

võtnud korralduse nr 45, millega algatas AÜ Kõivu üldmaa kinnistu detailplaneeringu.

Vald on PlanS § 10 lg 1 lähtuvalt seisukohal, et planeeringu koostamise algatamise

otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda.

Vald leiab, et planeeringu algatamata jätmise tingis asjaolu, et kaebaja poolt esitatud

detailplaneeringu algatamise avalduse eesmärk oli planeerimisseaduse tähenduses

kruntimine, so ehitamiseks kavandatud maaüksuste moodustamine. Haldusakt, mille

alusel vastustaja otsustas algatada AÜ Kõivu üldmaa kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamise, erineb oma sisult kaevatavast haldusaktist. Vastustaja on

algatanud AÜ Kõivu üldmaa kinnistu detailplaneeringu eesmärgiga: AÜ Kõivu

üldmaa (katastritunnus 30404:010:0200) kinnistu jagamine, sihtotstarbe määramine

vastavalt krundi tegelikule maakasutuse otstarbele ning heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsu

teede,

parkimise

ja

tehnovõrkudega

varustamise

lahendamine.

Detailplaneeringu menetlemine ei hõlma kruntimist PlanS mõistes.

5. Riigikohtu HK lahendis nr 3-3-1-101-09 on märkinud, et „Kolleegium rõhutab, et

detailplaneeringu menetluse käigus on menetlustoimingute peale kaebamine võimalik

kahe eelduse üheaegsel olemasolul: isikul on põhjendatud huvi toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks ning teiseks, tegemist on menetlustoiminguga, mille

kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava otsustuse õigusvastasuse.

Kehtiv

õigus,

sh

planeerimisseaduse

(PlanS)

§ 26

lg 1

ei

võimalda

planeerimismenetluse toiminguid iseseisvalt vaidlustada nn populaarkaebuse vormis.

6. Kaebaja valis õiguste kaitseks tuvastusnõude, kuid ta ei selgita asjakohaselt,

missuguse eelise ta saaks, kui käesolevalt tuleks erandkorras lubada vaidlustada

menetlustoimingut planeerimismenetluses. Kuigi kaebaja viitab ka erinevatel põhjustel

seaduslikkuse nõudele, ei saaks ta populaarkaebust esitada.

7. Kohus leiab, et kaebaja ei ole esile toonud põhjendatud huvi või õiguste rikkumist, mis

tingiks käesoleval juhul erandliku olukorra ja lubaks planeerimismenetluses

vaidlustada menetlustoimingut enne lõpliku haldusakti andmist. Kaebaja nõustus

kohtuga, et planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt. Samuti nõustus kaebaja,

et planeerimisnormide ning Haldusmenetluse seaduse eesmärgi ja mõttega on

kooskõlas, et planeeringu vastuvõtmise otsust saab HKMS § 4 lg 1 mõttes

kaebeõiguse olemasolul vaidlustada, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga,

mille puhul juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse

tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane.

8. Kohaliku omavalitsusorgani tegevust lähteülesande kooskõlastamisel ja kinnitamisel

tuleb pidada haldusesiseseks tegevuseks, millel puudub väljapoole suunatud mõju.

Vastavalt on selle ära märkinud Riigikohtu HK lahendis arutledes linnavalitsuse

tegevuse üle, so haldusasi nr 3-3-1-8-02. Kaebaja on küll nimetanud, et ta oleks

soovinud antud juhul avaldada oma seisukoha DP algatamise suhtes, kuid kohtule

nähtub, et ka selles osas tuleb arvestada Riigikohtu selgitustega, mille kohaselt

„lähteülesande

koostamine

on

ettevalmistav

tegevus

ja

kaasamine

planeerimismenetluse

nii

varases

staadiumis

on

küll

igati

kooskõlas

planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttega, kuid ei ole planeeringu läbiviijale

kohustuslik“.

Kaebuse

materjal

kinnitab,

et

kohalik

omavalitsus

on

planeeringukavatsusest informeerimise kohustuse täitnud ja DP algatamisest

teavitanud avalikkust ajalehe “Harju Elu „ kaudu ja kuigi kaebajale eraldiseisvalt ei

olnud veel DP algatamise korraldust väljastatud, see sai teatavaks vahetult teise

kohtuasja menetluses, kuivõrd vastav otsus oli välja antud vahetult kohtuistungi ajaks.

Kuna Planeerimisseadus ja Ehitusseadus ei pane omavalitsusele planeeringu

koostamise algatamisega seonduvalt õigusi või kohustusi, samuti pole sätestatud

algatamisele eelnevaid õigusi ega kohustusi, siis ei saa tingida erandlikku asjaolu

antud juhul ka see, et kaebaja ei saanud esitada seisukohta valla kavatuste suhtes.

Kohtule nähtub, et põhimõtteliselt ei ole kaebaja vastu ka seisukohaga, et planeeringu

algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest, mil veel ei ole võimalik

otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Isegi kui kaebaja seisukohtadest

seda ei saaks järeldada, nähtub kohtule Planeerimisseadusest, et planeerimismenetlus

võib lõppeda ilma planeeringut vastu võtmata. Planeeringu algatamisega ei tekitata,

muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeerimisseaduse kohaselt järgneb planeeringu

algatamisele planeeringu koostamise etapp, mille lõppedes teeb kohalik omavalitsus

otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta. Detailplaneeringu koostamise staadiumis

toimub koostöö planeeringuala kinnisasja omanike, elanike ja teiste huvitatud

isikutega, seega saab kaebaja esitada oma seisukohad planeerimismenetluses ning ka

keelduda planeeringu kooskõlastamisest. Asjaolu, et kaebaja oli esitanud DP

algatamise taotluse ja selle taotluse suhtes tehti keelduv otsus, tingib vajaduse

vaidlustada DP –d mittealgatavat otsust, mida kaebaja on ka teinud haldusasjas nr 3-

09-2457. Käesoleva vaidluse algatamisest ei kao vajadus tõrjuda kaebaja DP taotluses

tehtud negatiivset otsust ja kaebaja ongi asunud seda tegema, kuna ta esitas kaebuse

vallavalitsuse vastavale korraldusele nr 500 koos ettekirjutuse tegemise nõudega.

Kaebaja saab valla algatatud planeeringu vastuvõtmiseni selle planeeringu koostamise

etapi läbiviimisel osaleda menetluses; planeeringu vastuvõtmisega lõpetatakse

planeeringu koostamise staadium, millele järgneb planeeringu avalik väljapanek.

Põhimõtteliselt võib koostamise staadium lõppeda ka sellega, et planeering jääbki

vastu võtmata. Planeeringu otsuse vastuvõtmisega annab detailplaneeringu puhul

kohalik

omavalitsus

planeeringu

menetlejana

hinnangu

eelnenud

planeerimismenetluse käigule ja tulemustele ja fikseerib planeeringu eesmärgid ja

lähteseisukohad sellistena, nagu nad on kindlaks määratud planeeringu projektis.

Kaebaja ei vaja eraldiseisvalt käesoleva vaidlustuse algatamise kaudu kohtu hinnangut

vastustaja väidetavale õigusvastasele tegevusele teise kohtuasja lahendamiseks, samuti

ei ole põhjendatud huviks pelgalt huvi saada teada, miks vallavalitsus ei oodanud ära

teise kohtuasja tulemusi ja miks ta ei nõustu kaebaja DP taotlusega. Iseenesest ei

muuda eelmärgitud olukorda ka asjaolu, et vallal tuleb ehk hakata hiljem menetlema

kahte vastandliku eesmärgiga DPd, kui kaebaja kaebus teises kohtuasjas rahuldatakse.

Omavalitsusorganil on kohustus valida sellisel juhul ratsionaalne käitumismudel, mida

kohus temale ette kirjutada ei saaks ka siis, kui hakkaks lahendama kaebaja kaebuses

märgitud käesolevat taotlust. Sj küsimused, kas vald teeks asjatuid kulutusi vms on

pigem populaarkaebuse iseloomulikud probleemid, mida aga kaebaja kohtu ees

püstitada ei saaks. Põhimõtteliselt ei oleks ka võimalik antud kaebusega saavutada

tulemust, et vallal keelata maa sihtostarvete määramine, kuivõrd tõrjekaebust kaebaja

ei valinud ja sihtostarvete määramine vastavuses tegelikule olukorrale ei saaks

põhimõtteliselt rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja ka ei märgi, et ta saaks juba ehitada

ühistu üldkasutatavale maale elamuid, kui see maa on katastrisse kantud elamumaana.

Kaebaja DP taotluse menetlemist ei saa takistada asjaolu, missugune sihtotsarve on

määratud katastriüksusele, kuivõrd sihtostarvet saab alati muuta, kui ehitamine on

tulenevalt asjaoludest ja seadusest võimalik. Samas nähtub kaebuse materjalidest ja

kaebaja seletustest, et juhul, kui ta soovib hakata ehitama, on tal vajalik taotleda DP-

d, kuivõrd AÜ Kõivu planeerimisprojekti kohaselt 1973.a. oli kavandatud maa-alale

20 krunti suurusega a` 900 ruutmeetrit, ettenähtud olid üldkasutatavad haljasalad, teed

platsid, metsaala. Seega ka kaebaja esitatud seisukohast ja andmetest nähtub, et Kõivu

üldmaa koosseisus on siseteed ja üldkasutatav haljasala (haldusasjas nr 3-09-2457 on

märgitud üldmaa pindalaks 10324 ruutmeetrit, haljasala ca 7800 ), millele ehitada ei

saaks ilma uue DP-ta. Kaebaja ekslikult arvab, et tal on juba õiguslik eelis ehitamiseks

ja DP algatamiseks põhjusest, et katastrisse on märgitud kogu kasutuses olev maa

elamumaana. Tegelikult tuleb vallal kaaluda DP algatamisest keeldumisel palju

enamaid põhjusi ja maa sihtostarve ei takista DP algatamist. Kehtiva DP kohaselt on

ette nähtud üldkasutuseks olev ala rekreatsioonialana ja puhkealana, mistõttu kaebaja

oligi soovinud algatada DP menetluse ja ta ka esitas DP taotluse. See, kas kaebaja DP

menetluses arvestati kõiki seaduse nõudeid ja kaebaja seisukohti lahendub teise

haldusasja menetluses ning käesolevalt etteruttavalt neid küsimusi lahendada ei saaks.

Kaebaja seisukoht kaebuse põhistamisele, et valla tegevus antud kaebuse pinnalt

võimaldab järeldada, et niiviisi „loob vastustaja endale argumendi ka kaebajapoolse

taotluse alusel detailplaneeringu alustamisest keeldumiseks. Vastustaja saab tulevikus

tugineda asjaolule, et maa sihtotstarve ei võimalda hoonestamist“ ei ole kohtu

eelnevatel märkustel aga asjakohane. Kohus kordab, et maa sihtotstarbe küsimus ei saa

takistada kaebaja taotlusel DP-d algatamist, kui see on põhjendatud taotlus ja kui

sihtotstarvet tuleks vallal taas muuta isegi siis, kui valla tegevus sihtotstarbe

muutmisel osutub valeks. Vastavalt planeerimisseaduse § 16 lg 1 p-le 5 koostatakse

detailplaneeringud

koosöös

planeeritava

maa-ala

elanike

ning

kinnisasjade

omanikega. Kuigi kaebaja märgib, et „Ainus, mida kaebaja soovib, on leida tühjalt

seisvale maa-alale elamumaale kohane rakendus. On ilmne, et vastustaja eesmärk on

vastupidine, mis omakorda tingib ka esmaselt algatatud vaidluse jätkumise Kiili

Vallavalitsuse 22.09.2009 korralduse nr 500 suhtes“ on sellise eesmärgi saavutamine

seotud Kiili vallavalitsuse korralduse nr 500 tühistamise vaidlusega. Kaebajal on

võimalus tõrjuda ka valla algatatud DP- menetluses võimalikke muid olulisi eksimusi,

kui need edaspidiselt leiavad aset ja hakkavad juba piirama õigusvastaselt kaebaja

õigusi. Seega nähtub kohtule, et korralduse nr 500 tühistamisnõude vaidlustamine on

iseseisev küsimus, selle vaidlustamise vajadus on kaebajale teada ja ta on selle

korralduse suhtes esitanud ka kohtukaebuse, mille lahendamiseks ei ole vajalik

käesolevalt mingi eraldiseisva otsuse saavutamine; kui aga Kiili vallavalitsus

kehtestabki uue algatatud DP, ka siis tuleb kaebajal vältimatult pöörduda kohtusse

õiguste kaitseks, kui selle DP lõpliku otsusega rikutakse tema õigusi. Kohus leiab, et

käesolevalt ei ole kaebaja nimetanud põhjendatud huvi ega esile toonud erandlikku

vajadust, mis õigustaks menetlustoimingu vaidlustamist. Kohus on piisavalt andnud

kaebajale võimalusi täpsustada nõuet ja kaebaja eesmärke ning jätnud kaebuse

korduvalt käiguta, kuid kaebaja ei ole midagi olulist lisanud. Kohus lisab, et kui vald

määrab

maa

kasutamiseks

katastriüksuse

sihtotstarbed

mistahes

otsusega

registreerimiseks katastripidajale, on kaebajal õigus määratud sihtotstarvetega

mittenõustumisel pöörduda kohtusse.

9. Eeltoodud asjaoludel kohus leiab, et kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse

pöördumise õigust ning halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

10. HKMS § 84 lg 4 p 2 kohaselt ei saa kohus antud juhul tagastada tasutud riigilõivu.

Vastavalt

§

lg-le

tasutud

riigilõiv

tagastatakse:

1)

enam

tasutud

osas,

kui

riigilõivu

on

tasutud

ettenähtust

rohkem;

2) kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.

Karin Kalmiste

Kohtunik