2-10-22498/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-22498

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt . 1.1.Suurendada I. L.le K. L. /IK xxx/elatiseks makstavat summat 200 krooni võrra kuus mõistes kostjalt M. L.lt välja igakuiselt 1000.-(ükstuhat)krooni alates 12.05.2010 kuni K. L. täisealiseks saamiseni 30.oktoobril 2016.a. Elatise maksmisel tuleb arvestada varem M. L.´lt välja mõistetud summaga 800 krooni kuus. 2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtuasja number 2-10-22498 Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2010, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi

I. L. hagi M. L. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagihind 12 375 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2010

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

I. L. (IKxxx, xxx

S. G.(volikirja alusel)

M. L. (IK xxx, xxx)

ASJAOLUD

I. L. esitas 12.05.2010 Viru Maakohtule hagi M. L. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 12.08.1995, lahutatud 26.09.2000. Abielust on 30.10.1998 sündinud poeg K. L.. Hageja palus välja mõista kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalmääras, so, 2 175.- krooni kuus. Hagile lisatud kohtuotsusest nähtub, et Rapla Maakohtu 16.06.2000 kohtuotsusega nr. 2-1- 192/2000 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 800 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 03.06.2010 vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja teatel maksab ta elatist kohtuotsuse alusel summas 800 krooni kuus. Viru Maakohtu 13.05.2009 kohtuotsusega nr. 2-09-9071 jättis kohus hageja taotluse elatise suurendamise nõudes rahuldamata. Peale selle on kostja ülalpidamisel veel 4 last: M. L. (8 aastane), M.L. (7 aastane); M. L. (1 aasta 3 kuune) ja M. L. (2 kuune). Kostja abikaasa Margit L. on lapsehoolduspuhkusel. Kogu pere bruto-sissetulek on

10 408 krooni kuus, sellest summast maksab kostja eluasemelaenu 2 400 krooni kuus. Kostja ei hoia oma kohustustest kõrvale ja soovib aidata oma poega L.d, kostja on avaldanud soovi oma poega ise kasvatada. Kostja oli kaua aega töötu, praegu küll töötab, kuid tema ülalpidamisel on peale hageja lapse veel neli last ja abikaasa. Kostja püüab kõiki kohustusi täita võimaluste piires. Kostja on nõus kokkuleppe sõlmimisega ning soovib asja arutamist kohtuistungil.

KOHTUISTUNG

09. septembri 2010 eelistungil esitas hageja täiendavad tõendid: pensionitunnistuse, mis tõendab, et hagejal on töövõime kaotus. Hageja märkis, et kostja ei ole mitu aastat elatist maksnud ja tal on võlgnevus elatise osas.

Kostja teatas, et tema konto arestimise akt tõendab, et tal on elatise võlgnevus teise naise ees. Kostjal mitte 5,vaid 6 last. Kostjal on võetud ka eluasemelaen summas 350 000 krooni kestvusega 20 aastat, igakuine makse moodustab 2 027 krooni. Kostja on võimeline maksma elatist summas 800 krooni kuus.

12. oktoobri 2010 kohtuistungil jäi hageja esindaja kohtule esitatud haginõude juurde. Esindaja teatel on kostja majanduslikus olukorras toimunud muutused. 2009.a. otsuse tegemise ajal oli kostja töötu, nüüd töötab. Hagejal on dokumentaalsed tõendid selle kohta, mida perekond saab kasutada rahalistest vahenditest: see on vanemahüvitis, peretoetus ja kõik see kokku koos töötasuga on 15 000 krooni kuus. Hageja palub kohtul rahuldada eelmisel istungil esitatud taotlus ja kostjalt nõuda välja kinnisturaamatu ja ARK väljavõte. Hageja tutvus toimikuga materjalidega ja seal ei olnud neid andmeid toimikus, sellepärast tegi järelepärimise kinnistusraamatusse, millest on näha, et kostjal on ühine vara praeguse abikaasaga, kinnistu üle

2 hektari. Ka see näitab nende materiaalset olukorda. 2009.a aastal kohus ei arvestanud seda asjaolu, et hageja on 80% töövõimetu. Hageja palub hagi rahuldada ja suurenda elatist 2 175 kroonini kuus alates 12.05.2010, kuid mitte vähem, kui pool minimaalsest töötasust. Poeg on juba 12-aastane, tema vajadused kasvavad iga päevaga ning 800 krooni kuus, nagu varem oli välja mõistetud, ei luba rahuldada lapse vajadusi. Kostja väidab, et tal on veel lapsed, kes elavad temaga koos. Selle asja raames on kindlaks tehtud nii hageja kui ka kostja majanduslik olukord, seega tuleb otsuse tegemisel ainult võrrelda, kes on paremini kindlustatud, kas poeg K., kes elab hagejaga või siis need neli last, kes elavad kostjaga. Hageja majanduslik olukord 3065 krooni pensionit ja 300 krooni toetust, kokku 3 365 krooni. Mingit liikumatut või liikuvat vara hagejal ei ole. Hageja on sunnitud elama pojaga oma ema kahetoelises korteris. Kuna hageja töövõime kaotus on 80%, siis faktiliselt on tal võimatu tööd saada. Võrreldes kostja majanduslikku olukorda näeme, et kostja keskmine töötasu on 8 420 krooni. Kuna kostja viitab sellele, et temaga koos elavad lapsed on vähem kindlustatud kui hagejaga elav laps, siis sellisel juhul tuleb kindlaks teha kõik perekonna sissetulekud. Kostja abikaasa saab vanemahüvitist

4 350 krooni ja peretoetust 2 400 krooni, kokku on perekonna rahaline sissetulek 15 170 krooni kuus. Peale selle on kostjal veel ühisvarana kinnistu 2110 ruutmeetrit ning sõiduauto. Kostja poolt võetud laen on võetud pere hüveks ja see ei peaks mõjutama elatise maksmist. Isegi kui lähtuda nendest rahalistest vahenditest, mida kostja igakuiselt saab, võib rahuldada hageja nõudmise, sest lapsed, kes elavad kostjaga, on paremini kindlustatud kui hageja laps. Sellepärast hageja palub hagi rahuldada selles esitatud nõudes ja jätta kohtukulud kostja kanda.

Kostja teatel ei saa ta rohkem maksta, kui praegu. Kostjale kuuluv kinnistu on koormatud hüpoteegiga Kostja tasus laenust elatisevõla täielikult. Kostja soovis last enda juurde elama võtta, kohus aga otsustas lapse hageja juurde jätta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tuginedes Perekonnaseaduse(PKS) § 97 p. 1 on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama ja lapse isal on tuginedes PKS § 96 põlvnemisest tulenev kohustus ülalpidamist anda.

K. L., kes on sündinud 30.oktoobril 1998a ,sünnitunnistus lisatud kohtumaterjalidele tl 4, on kostja M. L. laps .Seega M. L.´l on kohustus oma lapse kasvatamiseks elatist maksta. Kostja M. L.´l on peale K. L. veel viis last, kelle sünnitunnistused on lisatud kohtumaterjalidele tl 21-24 ja tl 42.

K. L. kasvatamiseks on Rapla Maakohus mõistnud hagejale 16.06.2000.a.välja 800 krooni kuus. Kostja maksab elatist kohtuotsuse alusel ka oma poja K. R. kasvatamiseks, kes on sündinuid 27.septembril 1999,sünnitunnistus tl.42 Kuna elatise maksmist vastavalt kohtuotsusele ei toimunud, koostas Harju piirkonna kohtutäitur K. F. 06.aprillil 2010 M. L. rahalise nõude (töötasu) arestimise akti (tl 19).Kostja ütleb kohtuistungil 12.oktoobril 2010 (tl 58), et ta on pangalt saadud laenust elatisevõla nüüdseks täielikult tasunud. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama seaduse lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmistega; seaduse lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustusi elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg.1 järgi ei tohi elatise igakuine summa ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuginedes PKS § 103 võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda .

PKS § 102 lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel elatist alla PKS § 101 lg 1 antud määra vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on kokku kuus last : K. L. sünd. xxx

K. R. xxx

M. L. sünd.xxx M.L. sünd.xxx

M. L. sündxxx

M. L. sünd.xxx

K. L. kasvatamiseks elatise väljamõistmisel summas 2175 krooni kuus osutuksid teised M. L. lapsed vähem kindlustatuteks. Kostja keskmine töötasu perioodil 2009 august kuni 2010 juuli on vastavalt tööandja AAVE TRANSPORT OÜ tõendile 8417,17 krooni kuus.(tl 45) Kostja abikaasa Margit L. saab kuni 30.septembrini 2011 aastal vanemahüvitist 4350 krooni(tl 46). Kostja perele laekub igakuiselt ka peretoetus 2400 krooni(tl 47).Kostja pere sissetulekust tuleb maha arvata elatis K. L.´le ja

K. R. ,so mõlemi elatis a´ 800 krooni. Seega on kostja pere sissetulek kuus praegu keskmiselt 13567,17 krooni (8417,17+4350+2400-800-800),mis pere iga liikme kohta on 2261,20 krooni (13567,17 :6). Kostja poolt võetud laenude tagasimakseid kohus pere sissetulekute kokku arvestamisel maha ei arvesta , kuna laenu näol sai pere hüve, mida ta praegu kasutab. Hüve on kinnistu, millel asub pere elumaja. Kostja ütleb 09.septembri kohtuistungil , et laenu on ta muuhulgas kasutanud perele kodu ostmiseks ja igakuine laenu tagasimakse on sama suur nagu oleks üürikorteri üür. Hageja on invaliid ,tema pensioni suuruseks on 3065 krooni kuus(tl 7),tal on raske tööd leida, kuna tema töövõime kaotus on 80%.Kohus eeldab, et ka hageja ja kostja ühise lapse kasvatamiseks makstakse hagejale riiklikku lapsetoetust 150 krooni kuus. M. L.lt Rapla Maakohtu kohtuotsusega väljamõistetud elatisesumma on 800 krooni kuus. Seega kokku on hageja pere sissetulekuks 4015 krooni (3065+150+800),mis pere iga liikme kohta on 2007.50 krooni.(4015 :2 ) Kostja varaline seisund on küll peale 11.mai 2010 a kohtuotsuse tegemist, millega hageja elatise suurus jäeti endiseks - 800 krooni kuus (mille oli välja mõistnud Rapla Maakohus 16.06.2000a tl 6)paranenud, kuid sellest ei jätku endiselt elatise suurendamiseks kostja ja hageja esimesele lapsele K. L.´le summani 2175 krooni kuus. Kohus peab võimalikuks suurendada elatist K. L. ülalpidamiseks 1000 kroonini kuus, sest siis saab K. L.´le arvestada ülalpidamiseks ligilähedaselt samasugust summat kui on kostja igal pereliikmel praegu (2261,20 krooni). Suurendades K. L. elatist 200 krooni võrra jääks kostja pere igale liikmele 2227.86 krooni endise 2261,20 krooni asemel ning hageja pere igale liikmele 2107,50 krooni endise 2007.50 krooni asemel. Kohus peab arvestama ka PKS § 102 sätet ,et isik ei või kahjustada ka enese tavalist ülalpidamist. Samuti ei ole kostjal ka vara, mille arvelt maksta suuremat elatist. Kostjal nimel sõidukid puuduvad, kostja perekonnale ostetud kinnistu reg.nr 2545537 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnas on perekonnale vajalik kodukohaks. Kinnistul on panga kasuks hüpoteek, kostja on selle ostnud pangalaenuga. Kostja ise ütleb 12.oktoobri 2010 kohtuistungil, et perel on sõiduauto- 1996 a. Mazda, mis on sõidukorras ja mille turuväärtuseks arvab kostja olevat

10 000 krooni. Kohus leiab , et peres, kus on 4 väikest last ja pere elab maal , ei ole otstarbekas autot müüa. Kostja ütleb, et kasutab pidevalt valla sotsiaalnõustamisteenust(tl12),et osata eluga toime tulla. .

Tuginedes eeltoodule saab kohus rahuldada hagi ainult osaliselt.

Menetluskulud

Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades ,kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 tuginedes kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda ,kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Marge Tamme Kohtunik