2-10-35614/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2010.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-35614

Tsiviilasi L N hagi A N vastu abielulahutuse ja elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA L N, isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA A N, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Suuline menetlusistung 01.11.2010

Hagi hind-9000(elatis)+5000(lahutus) krooni

RESOLUTSIOON

Lahutada L N ja A N abielu, mis on sõlmitud xxxx Rakvere Rajooni RSN TK Perekonnaseisu osakonnas kanne nr xx all.

Välja mõista A N`ilt alates 26.07.2010 elatis 1000 /üks tuhat/ krooni poolte ühise lapse, tütar J, sünd. xxxx, ülalpidamiseks L N kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxx Hageja väitel kasutab kostja kodus korduvalt vägivalda teiste perekonnaliikmete suhtes. Hagi kohaselt kostja keeldub abielu lahutamisest perekonnaseisuasutuses.

Kuna kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust, palub hageja elatise katteks välja mõista 3410 krooni, millest igakuiselt toiduks kulub 1750 krooni, riietele 1000 krooni, telefonile 240 krooni, bussisõidule 220 krooni ja huvitegevusele 200 krooni. Hageja sissetulek on keskmiselt 7618 krooni koos, kostja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Suuliselt istungil selgitab hageja lahutuse põhjuseks kostja alkoholiembuse ja nimetab abielu lõppemise ajaks 2008 juuni. Elatist soovib saada 1000 krooni kuus; on teadlik, et summa on oluliselt väiksem seaduses ettenähtud elatise miinimumsuurusest.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistab hagi õigeks elatise nõude osas. Samas selgitab, et tema sissetulek ei kata nõutud summat ja ta maksab vastavalt võimalustele. Vägivalla kasutamist eitab. Ainuõige tee on lahutus ja see on veel vaid vormistamise küsimus. Selgust on vaja saada ühisvara osas. Suuliselt istungil tunnistab hageja esitatud abieluliste suhete katkemise põhjusena tema pikaajalist alkoholilembust, kuid väidab, et omakorda selle põhjuseks olid hageja suhted teiste meesisikutega. Nimetab suhete lõppemise ajaks 2007 juuni. Väidab, et saab sissetulekuna xxxx (xxxx) 2000 krooni ja et sellest ei suuda ta tasuda hagejale ka viimase poolt vähendatud ulatuses nõutud elatist.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 63 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PerekS § 65 kohaselt kohus lahutab abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. PerekS § 67 lg.1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

PerekS § 67 lg.3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda, TsMS § 357 kohaselt, pootlele kuni kuuekuulise leppimisaja. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks. Poolte kooselu taastamine on mõeldav siis, kui mõlemad pooled seda vähemalt mingil määral möönavad, pooled antud juhul on selle aga mõlemad kindlalt välistanud ja kohus leiab, et vägivaldselt suhtlemisele sundida ei ole võimalik. Pooltel on nende kinnitusel küll ühine elukoht, kuid et abielusuhted on lõppenud vähemalt alates 2008 juunist, leiab kohus, et lähtudes poolte sisulisest lahuselust ei ole suhte säilitamine ja taastamine enam võimalik

Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda ajaliselt hilisem aeg 2008 juuni.

PerekS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PerekS § 97 p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PerekS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidaamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

PerekS § 100 kohaselt ülalpidamist antkase üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt sel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PerekS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust. Kostja väidab, et tal ei ole sellises ulatuses lapse ülalpidamises osalemiseks piisavalt maksevõimet, kuid ei ole seda väidet tõendanud ühegi tõendiga, mistõttu kohus loeb selle väite paljasõnaliseks ja arvestamisele mittekuuluvaks. Kui kostja kinnitusel on töövõime kaotuse protsent 50, siis ei ole tal takistust leida tema tervislikule seisundile vastav töö, millega tagada nii enda parem toimetulek kui ka vajalike vahendite piisavus alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ühine laps jääb elama hageja juurde ja kostja on kohustatud osalema tema ülalpidamises.

Kohus on selgitanud, et ühisvarasse puutuva vaidluse olemasolul saab huvitatud pool esitada kohtusse eraldi haginõude.

Hagi on tõendatud abielutunnistusega, kostja poolt hagi tunnistamisega.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 04. detsembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne