2-10-22902/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-22902 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 1. novembril 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi L S (endine G) hagi M S vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 39 150 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L S (endine G) (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: M S (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 28.10.2010, avalikul kohtuistungil Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Nikolajeva Istungil osalenud isikud Pooled

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L S (endine G) hagi M S vastu elatise nõudes täies ulatuses hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Mõista M S L S (endine G) kasuks välja alates 14.05.2010 elatis tütre K-L S, sünd XXX (ik XXX) ja poja M S, sünd XXX (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) krooni igale lapsele, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast • tütre K-L S, sünd XXX (ik XXX) ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX • poja M S, sünd XXX (isikukood XXX) ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX 3. Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et ajavahemikul 14.05.2010 kuni 28.10.2010 M S tasus elatisena 26 100 krooni. 4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta. 5. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). 6. Elatis peab olema tasutud hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks, seega elatis 2010.a novembri eest peab olema tasutud hiljemalt 12. novembriks 2010.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-22902 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks

Tsiviilasi nr 2-10-22902

2(4) 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

14.05.2010.a esitas L S (endine G) hagi M S vastu elatise nõudes, kus palus mõista M. S välja tema kasuks elatis nende ühiste laste ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 175 krooni alates elatie hagi esitamisest. Kostja 28.10.2010 kohtuistungil nõustus esitatud nõudega, s.t võttis hagi õigeks. Hageja kinnitas, et alates 14.05.2010 kuni kohtuistungi päevani tasus kostja elatisena kokku 26 100 krooni (igakuiselt 2 175 krooni igale lapsele).

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 14.05.2010.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis summas 2 175 krooni igale lapsele, mistõttu antud asja hagihind moodustab 39 150 krooni (2 175 krooni * 2 last * 9 kuud).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja 28.10.2010 kohtuistungil tunnistas hagi täies ulatuses, kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Tsiviilasi nr 2-10-22902

3(4)

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) §-dega.

Hetkel kehtiva (jõustus 01.07.2010) perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Seega kuulub kohaldamisele 01.07.2010 jõustunud PKS, kuid asjaoludele ja toimingutele kuni 31.06.2010 kehtinud PKS.

Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue PKS jõustumist, esitas hagi kohtusse õigustatud isikute (alaealiste laste) nimel tema vanem (hageja).

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; mis on antud asjas 14.05.2010.

Alates 01.07.2010 kehtima hakanud PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

TsMS 468 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

MENETLUSKULUD

Tsiviilasi nr 2-10-22902

4(4)

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuna kostja võttis hagi õigeks, loeb kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Siit tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik