2-08-90607/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-90607 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. novembril 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi A I hagi M I vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

15 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A I (isikukood XXX, sünd XXX, elukoht XXX) Kostja M I (isikukood XXX, sünd XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 28.10.2010, avalikul kohtuistungil Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Nikolajeva Istungil osalenud isikud Hageja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A I hagi täies ulatuses.

2. Lahutada A I ja M I (abielueelne perekonnanimi M) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 23.07.2003, kanne nr 162.

3. M I säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”I”.

4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-90607 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-08-90607

2(4) andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 29.12.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte (mõlemad pooled on Vene Föderatsiooni kodanikud) abielu on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 23.07.2003, kanne nr 162.

Käesolevaks ajaks on abikaasade suhted lõppenud ja abikaasad alates 2005 sügisest elavad eraldi, kusjuures hageja elab Eesti Vabariigis ja kostja elab alaliselt Venemaal. Abikaasad ei ole omanud ega oma ühist elukohta.

Abikaasadel ei ole ühiseid alaealisi lapsi ja abikaasad ei oma ühisvara, mida jagada.

Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu ja soovib abikaasade abielu lahutamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.

Käesoleval juhul ongi kostja elab alaealiselt Eestis, seega TsMS § 102 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on Eesti kohus pädev käesoleva abieluasja lahendamiseks.

Perekonnaseadus (PKS) § 29 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

PKS § 27 lg 2 sätestab, et perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.

Kuna mõlema abikaasa elukoht ei ole Eestis, siis on käesolevas asjas PKS § 27 lg 2 ja § 29 lg 1 kohaselt võimalik abikaasade abielu lahutamise üksnes kohtus.

PKS § 29 lg 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades käesolevas hagiavalduses toodud asjaolusid, mille kohaselt on abikaasade abielulised suhted lõppenud ja pooled elavad eraldi, on hageja seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu.

Abielu lahutamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega, seega TsMS § 132 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt tuleb abielu lahutamise nõudelt tasuda riigilõiv summas 1000 krooni.

Hageja palub kohtul kohaldada TsMS § 164 lg 1, mille alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtualluvus lahendatavas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja üldine kohtualluvus ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja üldise kohtualluvuse järgi.

Kuivõrd abikaasad ei ela koos ja hageja elukohaks on Narvas, siis esitab hageja hagi Viru Maakohtule.

Tsiviilasi nr 2-08-90607

3(4) Ülaltoodu alusel palub hageja lahutada A I (A I) isikukood XXX ja M I (I) (sündinud XXX aastal) vahel 23. juulil 2003 aastal sõlmitud abielu, jätta menetluskulud pooltele.

TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 29.12.2008.

TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni.

Seega antud asja hagihind on 15 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poolt ärakuulatud kostja M I tunnistas hagi täies ulatuses. Vastuväiteid hagile ei esitanud.

KOHTUISTUNG 28.10.2010 kohtuistungil hageja toetas oma hagi ja palus lahutada poolte abielu. Kostja oma kohtule esitatud avalduses palus vaadata asja läbi ilma tema osavõtuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 23.07.2003, kanne nr 162. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0150832 (tl 5).

Poolte seletuste kohaselt on nende abielusuhted lõppenud 2005.aastal, sellest ajast nad elavad erinevates riikides. Hageja leiab, et abielu säilitada on võimatu.

Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada.

Tsiviilasi nr 2-08-90607

4(4) Alates 01.07.2010 kehtima hakanud PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Pooltel kooselu ei ole alates 2005.aastast, seega 5 aastat, hageja elab alaliselt Eestis ja kostja Venemaal, nendel mõlemal on oma elu, seega kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt poolte lepitamine on võimatu ja ebamõistlik, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada.

Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja ei teinud avaldust varem kantud perekonnanimi taastamiseks, siis säilitatakse talle abielus kantud perekonnanimi „I“.

Vastavalt PKS § 66 p 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

MENETLUSKULUD Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 000 krooni.

TsMS § 164 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Lähtudes eeltoodust kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 630 ja 632.

Tamara Šabarova Kohtunik