Legislator Case Law & Legislation
2-10-34650/6 AI generated

2-10-34650/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-10-34650/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-10-34650/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
living expenses housing costs child protection costs childcare costs deduction reduction of child maintenance liability for costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-34650

Tsiviilasi I P hagi H P vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 58 725.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja I P ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xx-xx), kostja H P ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxx xx-x)

Kohtuistungi toimumise aeg 27.10.2010

Resolutsioon Välja mõista H P elatis 4350.- krooni alates 01.06.2010 järgmiselt: ajaperioodi 01.06.2010-30.06.2010 1350.- krooni; ajaperioodi 01.07.2010-31.07.2010 4350.- krooni; ajaperioodi 01.08.2010-31.08.2010 2850.- krooni ning alates 01.09.2010 4350.- krooni kuni poja R-S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja edasi 2175.- krooni poja K-K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni I P kasuks.

Jätta rahuldamata I P hagi H P vastu elatise väljamõistmiseks C-R P ülalpidamiseks.

Menetluskulud jätta I P ja H P endi kanda.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte abielust on sündinud poeg R-S xx.xx.xxxx ja poeg K-K xx.xx.xxxx ning kooselust tütar C-R xx.xx.xxxx. Poolte kooselu lõppes 2010.a veebruaris. Lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja on toetanud oma lapsi materiaalselt ebaregulaarselt. Hageja soovib lastele stabiilset ja normaalset arengut. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr ühe lapse ülalpidamiseks, kokku 6525.- kr.

Kostja vastuväited Kostja on nõus tasuma elatist kokku 4350.- kr. Kostja kirjalikku vastust kohtusse ei ole saabunud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui laste R-S ja K-K isa, kohustatud neid ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama laste peale tehtavaid kulutusi. Kostja

võtab hagi omaks. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr ühe lapse kohta, kokku 4350.- kr. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.06.2010 ning väljamõistetavast elatisest kuulub mahaarvamisele juba tasutud elatis. Hagi ei kuulu rahuldamisele elatise väljamõistmiseks tütre C-R P ülalpidamiseks, kuna lapse põlvnemine kostjast ei ole tuvastatud.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Kohtunik: