2-09-66169/33 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-66169

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2010.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-09-66169 Tsiviilasi

Menetlusosalised, esindajad V V hagi V M ja I M vastu täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks

Hageja V V (isikukood

Lepinguline esindaja jurist Neeme Sild (Õigusbüroo Neeme Sild OÜ, Posti 26, 90504 Haapsalu, e-post: kontor@neemesild.ee)

Kostjad:

1. V M ( Lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Tolli 7, 93813 Kuressaare, tel 4524003, fax 4524005, tammebyroo@gmail.com

2. II M

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine , kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja V V loobumine hagist V M ja II M vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-09- 66169 menetlus.

2. Tagastada hageja V Vile pool riigituludesse tasutud riigilõivust so. 6475 (kuus tuhat nelisada seitsekümmend viis) krooni. Riigilõiv on tasutud 08.12.2009.a. SEB Pangas tehtud maksekorralduse nr 857 alusel . Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viite number 2900072369.

Tagastatav riigilõiv kanda V V’ i arveldusarvele nr 10602000210000 AS-s SEB Pank.

3. Saata määrus punkti 2 osas peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

2-09-66169

4. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus: rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 30475.00 krooni täielikult, kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

5. Välja mõista kostja V M´alt hageja V V kasuks menetluskulu kokku 30475 (kolmkümmend tuhat nelisada seitsekümmend viis) krooni, millest 6475 krooni on pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 24000 krooni õigusabikulud.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni vIst võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

7. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 08.12.2009.a. esitas V V hagi V M ja II M vastu täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks.

08. septembril 2010.a. esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ja riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses ning menetluskulude kindlaks määramiseks.

Kostja V M vastas, et on nõus hagist loobumisega kuid ei ole nõus tasuma hageja menetluskulusid ja taotleb, et hageja hüvitaks talle kantud õigusabi kulud täies ulatuses. Menetluse lõpetamisele ei ole kostja II M vastuväiteid esitanud.

Hageja taotlus hagist loobumiseks, riigilõivu tagastamiseks ning taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks. Hageja V V esitas 8. detsembril 2009. a hagi kostja I V M ja kostja II II M vastu täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamise nõudes, kuna algatatud täitemenetlustes (täiteasjad nr 133/2008/1149 ja nr 133/2009/459) kostja I V M kinnitas 13. märtsil 2009. a kirjalikult kohtutäiturile vara (sh ühisvara) puudumist. Kostja I V M lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm tasus 2010. aasta septembris pangaülekannetega hageja V Vile kõik kostja I V Ma võlgnevused, mis mõisteti kostajalt I V Malt välja tsiviilasjas nr 2-08-20777 jõustunud kohtu-lahenditega ja milliste sissenõudmiseks oli algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 133/2008/1149 ja nr 133/2009/459. Seega puuduvad hageja V Vil rahalised nõuded kostja I V Ma vastu tsiviilasjas nr 2-08-20777 jõustunud kohtulahendite täitmiseks algatatud täiteasjades nr 133/2008/1149 ja nr 133/2009/459. Võlad on tasutud hageja V Vi poolt algatatud tsiviilasja nr 2-09-66169 menetlemise ajal ja arvates kostja I V Ma võlgade tasumisest on ära langenud vajadus täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamise nõude edasiseks menetlemiseks, kuna hagimenetlus on oma eesmärgi täitnud ja jõustunud kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-08-20777 on võlgnikuks olnud kostja I V Ma poolt täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõige 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja V V avaldab, et ta loobub eelpool toodud asjaoludel hagist kostja I V M ja kostja II II M vastu täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamise nõudes ning palub kohtul hagist loobumine vastu võtta,

2-09-66169

lõpetada tsiviilasja nr 2-09-66169 menetlus ja palub jätta menetluskulud tervikuna kostja I V Ma kanda. Kõigi menetluskulude kostja I V Ma kanda jätmine on põhjendatud sellega, et varjas täitemenetluses vara (ühisvara) olemasolu ja sellega andis põhjuse hagi esitamiseks. Erinevalt kostja II II Mast ei ole ta tunnistanud abikaasade ühisvara olemasolu ka pärast hagi esitamist, vaieldes ebamõistlikult esitatud hagile vastu. Hageja avaldab, et kohtul ei ole vaja menetluse lõpetamise tagajärgede eelnevaks selgitamiseks ja menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungit pidada.

TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed on hagejale arusaadavad. Riigikohtu 27.01.2010. a lahendi nr 3-2-1-162-09 punktis 12 on märgitud, et kolleegiumi arvates võimaldab AÕS § 363 lg 2 koostoimes TsMS-is menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist reguleerivate sätetega ka tõlgendust, mille kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele. Haginõude esitamiseks tuleb hagejal tavaliselt kanda menetluskulusid, neid võib lugeda haginõude osaks, kuna üldjuhul taotletakse hagis nende jätmist kostja kanda.

Hagi rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud üldjuhul välja kostjalt hageja kasuks. Seega puudub tsiviilasjas menetluse lõpetamisega õiguslik alus Pärnu Maakohtu kinnistus-osakonna Lääne jaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXX kantud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, kuna see tagab ka hageja menetluskulude hüvitamise nõuet. II Tasutud riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagi esitamisel kokku riigilõivu (dokument toimikus) 12 950 krooni, millisest summast on 12 500 krooni tasutud hagi esitamise eest ja 450 krooni hagi tagamise avalduse läbivaatamise eest.

Hageja palub talle tagastada poolt tasutud riigilõivust summas 6 475 krooni ja kanda see hageja pangakontole 1060 200 021 0000 SEB’s. III Menetluskulude kindlaks määramine TsMS § 1741 lõige 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Hageja on kandnud tsiviilasjas nr 2-09-66169 järgmised menetluskulud:

1. Tasutud riigilõiv summas 12 950 krooni, kui kohus poole tagastab, siis jääb hageja poolt tasutud riigilõivu summaks 6 475 krooni.

2. Tasutud õigusabi kulud summas 12 000 krooni Õigusbüroo Neeme Sild OÜ 14.07.2009. a arve nr

23 (lisa 1) alusel, sellest käibemaks 20 % summas 2 000 krooni.

3. Tasutud õigusabi kulud summas 12 000 krooni Õigusbüroo Neeme Sild OÜ 06.09.2010. a arve nr

64 (lisa 1) alusel, sellest käibemaks 20 % summas 2 000 krooni. Õigusbüroo Neeme Sild OÜ 14.07.2009. a arve nr 23 on tasutud 15.07.2009. a (lisa 3) ja 06.09.2010. a arve nr 64 on tasutud 08.09.2010. a (lisa 4). TsMS § 174 lõike 3 alusel hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-09-66169. Hageja V V avaldab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (lisa 5) ja õiguabi teenuse eest tasutud käibemaksu tagasi ei saa. Kostja I V Malt hageja V Vi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda hageja V Vi pangakontole 1060 200 021 0000 SEB’s. TsMS § 177 lõike 2 alusel palun märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal I V Mal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni vIst võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluse esitamise ajal on vItusintress aastas 7,00 % + 1,00 % (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2010. a)

2-09-66169

Kostja V M poolt esitatud kirjalik seisukoht hagist loobumise ja menetluskulude jaotuse osas. I.Kostja I V M ei ole nõus hageja kohtukulusid hüvitama. TsMS § 168 lg.4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul kui kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas hagi kostjate V ja II M vastu nende ühisvara jagamise nõudes. V M on kogu protsessi jooksul olnud vastu vara jagamisele, kuna ta leiab, et vara on II Ma oma. Kostjad ei ole hageja kohtusse esitatud nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja väidetav ühisvara on jagamata, mistõttu hagist loobumise korral kannab hageja kostja kohtukulud. Hageja soovib kohtukulusid kostja I, V Malt, jääb arusaamatuks, miks ta seda ei soovi kostja II II Malt. Mõlemad kostjad on protessuaalselt ühes seisus.

II. Kostja I soovib, et hageja hüvitaks talle kantud õigusabi kulud täies ulatuses. Kostja on tasunud õigusabi eest 10 800 krooni, lisaks käibemaks alljärgneva põhjendatud ja vajaliku abi osutamise eest.

1. Hagimaterjalidega ja toimiku dokumentidega tutvumine, nõustamine vara jagamise õiguslikest aspektidest 14.04.2010- 1 tund;

2. 20.04.2010 1 tund Nõustamine Haapsalus 10.05.2010 – 30 minutit Hageja õigusliku positsiooni läbitöötamine 20.04. 2010, vastuse hagiavaldusele koostamine, materjalide vormistamine kohtusse esitamiseks 1 tund ja 30 minutit. Kliendi nõustamine hageja vastuse osas kostja vastusele, 26.07.2010 - 30 minutit . Kohtus esinemise ettevalmistamine 26.07.2010 – 1 tundi. Kohtus esinemine Haapsalus 27.07.2010 - 30 minutit Kokku 6 tundi a´ 1500 krooni s.o. 9000 krooni, lisaks käibemaks 1800 krooni; kokku 10 800 krooni.

KOHTU SEISUKOHT Hageja loobumine hagist on tema seadusest tulenev õigus (TsMS § 206 lg 2). Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise hagist vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kuna hageja loobus hagist, on tema taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud arveldusarvele.

Hageja on taotlenud menetluskulude kokku summas 30475 krooni, millest hageja esindaja õigusabitasud koos käibemaksuga kokku on 24000 krooni ja hagejale riigituludest tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 6475 krooni, väljamõistmist kostja V Malt. Kostja V M on aga selle taotluse rahuldamisele vastu ja palub hagejalt välja mõista enda menetluskulud kokku summas 10800 krooni koos käibemaksuga.

Seoses menetluskulude suuruse määramisega peab kohus vajalikuks märkida järgmist: Vastavalt hagimaterjalidele on tsiviilasjas nr 2-08-20777 jõustunud kohtulahend kostja V Malt võlgnevuse 61837 krooni ja lisanduva vIse nõudes esitatud täitmiseks kohtutäiturile kuna kostja V M nõuet vabatahtlikult ei täitnud. Et kostja V Mal lahusvara puudus, siis täitemenetlusest tulenevalt osutus vajalikuks kostja V Ma ja tema lahutatud abikaasa II Ma ühisvara jagamiseks võlausaldaja poolt hagi esitamine, et määrata kindlaks V Male kuuluva osa suurus ühisvaras, millise vara arvelt oleks võimalik hüvitada hageja võlanõue. Seonduvalt eeltooduga esitaski hageja 08.12.2009.a. hagiavalduse kohtule täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Hagihind on 125000 krooni. Kostja V M haginõuet ei tunnistanud, II M tunnistas vajadust jagada ühisvara täitemenetluse raames, kuid arvestades hageja nõude suurust, ei pidanud ta õigeks ühisvara jagamist võrdsetes osade. Kostja II M leidis ka, et menetluskulud tuleb jätta kostja V M kanda kuna tema ei ole V Ma poolt laenu võtmises ja tekkinud võlas süüdi ega ole ta ka osaline selle laenu kulutamises. Tema oma

2-09-66169

käitumisega ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks (tl.42). Kostja V M lepinguline esindaja tasus 2010.a. septembris pangaülekandega hageja V Vile kõik kostja V Ma võlgnevused, mis mõisteti V Malt välja tsiviilasjas nr 2-08-20777 jõustunud kohtuotsusega. Eeltoodust nähtub, et hageja loobumine hagist oli tingitud asjaolust, et kostja hüvitas kohtumenetluse ajal haginõude esitamise tinginud summa. Kui võlgnevus sai tasutud, siis langes ära vajadus täitemenetluses hageja, kui kolmanda isiku, hagiavalduse alusel abikaasade ühisvara jagamiseks.

Seega on kostja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 168 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 168 lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni ja hagihinnalt kuni 100000 krooni 50000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja eeltoodud piiresse. Kohus loeb tsiviilasja mahukust ja teostatud menetlustoimingute mahtu arvestades hageja lepingulise esindaja kulud summas 24000 krooni koos käibemaksuga põhjendatud ja vajalikeks.

Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostja V Malt, kes on põhjustanud hagi esitamise. Kohus peab põhjendatuks menetluskulude väljamõistmise kostja V Malt.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määrukaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Kristel Pedassaar

Kohtunik

Märkused:

1. 16.02.2011 määrusega Tallinna Ringkonnakohus määras:

1.1 Pärnu Maakohtu 25.10.2010 määrus jätta muutmata, lisades määruse resolutsiooni alljärgnev täiendus:

1.1.1 Tühistada Pärnu Maakohus 11.12.2009 määrusega seatud hagi tagamine, millega V Male ja II Male kuuluvale kinnistule XXX-XXXXX, asukohaga Ll RR vallas T külas, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX, seati kohtulik hüpoteek V Vi kasuks. 1.1.2 Määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-09-66169

1.1.3 Apellatsioonimenetluse kulud jätta V Ma kanda

2. Määrus jõustus 22.02.2011