3-10-1870/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-10-1870 Määruse kuupäev 01.11.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.K.` kaebus Tartu Vangla vastu Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada S.K.` kaebus haldusasjas nr 3-10-1870 kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (HKMS § 11 lg 3).

2. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8). Asjaolud ja kohtu seisukoht S.K. esitas 19.07.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et 14.07.2010 Tartu Vangla valvurite Naaritsa ja Korde poolt kambris E-1-K 1011 käeraudade paigaldamise ja hilisema äravõtmise tulemusena on kaebuse esitaja kätele tekkinud vigastused. Ka arst ja meditsiiniõde käisid kohal, kuid kaebuse kirjutamise ajal on käerandmed ikka veel sinised. Kaebuse esitaja on kirjutanud seletuskirja direktorile. Meditsiinitöötajalt dokumenti kohtusse pöördumiseks ei ole saanud. Kaebuse esitaja taotleb riigilõivust vabastamist.

Kuna kaebusest ei selgunud, et kaebuse esitaja oleks kirjeldatud asjaoludega seonduvalt kohtueelselt pöördunud vaidega Tartu Vangla poole, esitas kohus sellekohase päringu Tartu Vanglale. 15.09.2010 elektroonilises kirjas teatab Tartu Vangla vastuseks kohtu järelepäringule, et kinnipeetav S.K. ei ole Tartu Vanglale esitanud vaiet ega kahjunõuet seoses 14.07.2010 valvurite Naaritsa ja Korde poolt kambris E1 1011 käeraudade paigaldamisel ja hilisemal äravõtmisel vigastuste tekitamisega.

Samas peab Tartu Vangla vajalikuks märkida, et 12.07.2010 käskkirjaga nr 1-4/1202 kohaldati S. K. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena väljaspool elukambrit käeraudade kasutamist. S. K. poolt nimetatud päeval, s.o 14.07.2010 on kaebajal fikseeritud 3 intsidenti, mis kõik päädisid distsiplinaarkaristuse määramisega ning mille kõigi raames on S. K. kindlasti andnud seletuskirja, millele ta ka oma kaebuses viitab. Samuti ei või kindlalt väita, et käeraudade panemine ja äravõtmine on seotud distsipliinirikkumistega. Käeraudu võidi temale panna peale nii jalutama minnes, kui ka vangla erinevatesse osakondadesse (nt meditsiin, julgeolek või sotsiaal) saatmisel.

S. K. on taotlenud enda meditsiinikaardi koopiat, mille andmisest talle keelduti ning selgitati, et see väljastatakse õiguskaitse organitele (sh kohtule) nende nõudmisel.

Tartu Halduskohus jättis 04.10.2010 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-10-1870 kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 kalendripäeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Kaebuse esitajal tuli kaebust täpsustada ja esitada HKMS § 6 kohane konkreetne taotlus, s.t oli tarvis näidata, mida antud kaebusega soovitakse taotleda. Samas kohus selgitas, et riigilõivust vabastamise taotluse osas võtab kohus seisukoha pärast kohtumääruse täitmist kaebuse esitaja poolt.

S. K. on kaebuse käiguta jätmise määruse allkirja vastu kätte saanud 06.10.2010 (alus: väljastusteade). 28.10.2010 kohtute dokumendiregistri andmete kontrollimisel selgus, et S. K. ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud puudusi – kaebuse esitaja ei ole kaebust täpsustanud ja selgitanud, mida ta kaebusega soovib taotleda (puudub HKMS § 6 kohane taotlus), kaebuse esitaja ei ole taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. HKMS § 11 lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, seega kuulub S.K. kaebus haldusasjas nr 3-10-1870 tagastamisele kaebuse esitajale. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on HKMS § 11 lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kohus selgitab: Seoses kaebuse tagastamisega puudub vajadus riigilõivust vabastamise küsimuses seisukoha võtmiseks.

Mare Priks kohtunik