3-10-761/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-10-761 Haldusasi R.K kaebus Viru Vangla xx.xx.xxx käskkirja nr xx õigusvastaseks tunnistamiseks ja xx.xx.xxxx käskkirja nr xx osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja R.K, vastustaja Viru Vangla Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R.K esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles vaidlustab Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx ja palub nimetatud käskkiri tunnistada õigusvastaseks. Ühtlasi taotleb kaebaja Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-i 1.31 (mis keelab kandekotid) Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx keelati vanglas kandekotid, mis ei ole välja antud vangla poolt (ei laiene vahistatutele). Antud käskkirjaga tutvustati kaebajat 14.08.2009 ning kambris olev spordikott võeti kaebajalt ära 24.08.2009. 08.09.2009 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx peale ning Justiitsministeeriumi 19.02.2010 vaideotsusega nr 11-7/1419 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuse sai kaebaja kätte 25.02.2010. Kaebusest nähtuvalt kinnitati Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx Viru Vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu, mille p-i 1.31 kohaselt on keelatud esemeks kandekott, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt (ei laiene vahistatutele), reisikohver ja diplomaadikohver. Sama käskkirja p-st 8 tuleneb, et käskkiri jõustub 22.03.2010 ja käskkirjaga tunnistatakse

3-10-761

2 (6) edasiulatuvalt kehtetuks Viru Vangla direktori 04.04.2008 käskkiri nr 55 ja xx.xx.xxxx käskkiri nr xx. Kuna xx.xx.xxxx käskkiri nr xx on edasiulatuvalt kehtetu alates 22.03.2010 ning xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx on jätkuvalt kandekotid keelatud samadel põhjustel nagu xx.xx.xxxx käskkirjas, siis vaidlustab kaebaja xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-i 1.31 osas, millega on keelatud kandekotid. Kaebaja põhjendatud huviks xx.xx.xxxx käskkirja nr xx õigusvastasuse tuvastamiseks on asjaolu, et kaebaja kavatseb esitada tulevikus Viru Vanglale kahjunõude. Samuti leiab kaebaja, et xx.xx.xxxxx käskkirja nr xx vaidlustamine on halduskohtus lubatud ilma vaidemenetlust läbimata, kuna vaidluse ese ei ole muutunud (vaidlus on jätkuvalt kandekottide keelamise üle) ning vaidluse ajal on Viru Vangla andnud uue käskkirja, milles jätkuvalt on keelatud kandekotid analoogsete põhjendustega. Kandekottide keelamise põhjused on toodud xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-s 2.21, mis ei erine xx.xx.xxxx käskkirjas toodud põhjendustest. Kaebaja jääb kõigi oma vaides toodud põhjenduste juurde. Kandekottide keelamine on ebaproportsionaalne ning kandekott ei vasta vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 15 lg-s 2 nimetatud alustele. Viru Vangla on kandekottide keelamisega rikkunud PS § 3 lg-t 1, mille kohaselt on täitevvõimu jaoks kohustus järgida talle delegatsiooninormiga antud volitusi ja neid mitte ületada. Kandekotid ei vasta VangS § 15 lgs 2sätestatud tingimustele ning sellest tulenevalt ei ole direktoril volitust hakata keelama kandekotte VangS § 15 lg 4 alusel. Kaebaja valduses on olnud kandekott alates 1996. aastast kuni 24.08.2009, mil see keelati. Vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) § 57 lg-st 1 tuleneb kaebajale õigus omada esemeid, mis on vangla vahendusel soetatud ning isiklikke asju võib kinnipeetaval olla 30 kg. Seega ei ole seadusega kooskõlas keelduv põhjendus, et kandekott justkui segaks või et sinna saaks peita keelatud esemeid. xx.xx.xxxx käskkirjas nr xx p-s 1.31 sätestatud keeld riivab kaebaja omandiõigust PS § 2 lg-st

2 tulenevalt, sest igaühel on õigus enda omandit vallata, käsutada ja kasutada. Ka kinnipeetavatele on VangS §-st 15 tulenevalt tagatud õigus omada isiklikke asju (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-29-07 p 18). PS § 32 lg 2 teise lause kohaselt sätestab omandiõiguse kitsendused seadus. Seega on vanglas VangS § 15 lg-s 2 sätestatud omandiõiguse piiramine lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Kaebaja asus 08.09.2009 esitatud vaides seisukohale, et vanglasiseselt vastava keelu kehtestamine eeldab põhjalikku motiveerimist, sest tegemist on vaide esitaja õigusi piirava haldusaktiga. Akti motiveerimiseks ei piisa julgeolekuohule viitamisest ning vangla peab põhjendama, mille alusel ta kahtleb, et konkreetselt õiguskuuleka kinnipeetava isiku kandekotti kasutatakse keelatud esemete peitmiseks ja järelevalvet takistava tegurina. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-42-02 ja 3-3-1-32-99, millistes on leitud, et faktilised asjaolud peavad olema tõendatud, mitte oletuslikud ega üldsõnalised. Eeltoodut arvestades on kaebaja seisukoha., et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane. Vastustaja Viru Vangla vastusest Romeo Kalda kaebusel nähtub järgnev: esitatud kaebuses taotleb kaebaja Vangla xx.xxxxx käskkirja nr xx õigusvastaseks tunnistamist ja Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-i 1.31 kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx täiendati p-ga 1.36 ja keelati ära vanglas kandekotid, mis ei ole väljastatud vangla poolt (ei laiene vahistatutele). Kandekottide keelamist põhjendas vangla vaidlustatud käskkirjas julgeoleku kaalutlustega ning vajadusega viia läbiotsimine läbi kiirelt ja efektiivselt. 08.09.2009 esitas kaebaja vaide, milles vaidlustas Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx ja taotles ühtlasi käskkirja PS-ga vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist. Justiitsministeeriumi 19.02.2010 vaideotsusega nr 11-7/1419 jäeti vaie rahuldamata. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx tunnistati xx.xx.xxxx käskkiri nr xx edasiulatuvalt kehtetuks ja kehtestati Viru Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete uus loetelu. Käskkiri nr xx jõustus 22.03.2010. Nimetatud käskkirja p-ga 1.31 keelati vanglas kandekotid, mis ei ole väljastatud vangla poolt (ei laiene vahistatutele). Kaebaja taotleb Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx õigusvastaseks tunnistamist ja Viru Vangla

3-10-761

3 (6) xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-i 1.31 kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla arvates puudub kaebajal põhjendatud huvi tema poolt vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx keelati Viru Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele kandekotid, millised ei ole väljastatud vangla poolt. Kandekottide keelamist põhjendas vangla direktor nimetatud käskkirjas julgeoleku kaalutlustega ning kiire ja efektiivse läbiotsimise teostamise vajadusega. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga xx tunnistati vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx edasiulatuvalt kehtetuks, s.o alates 22.03.2010. Kaebuses kaebaja väidab, et tema põhjendatud huviks on käesoleval juhul preventiivne huvi, et edaspidi vangla ei rikuks analoogses asjas tema õigusi aga samuti on tema põhjendatud huviks tulevikus kahjunõude esitamine. Kaebaja arvates soodustab tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Siinkohal vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-24-09, milles on märgitud, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st

3 märgitakse kaebuses toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks isiku põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutunus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Konkreetsetel juhtudel on kohtupraktikas põhjendatud huvi seondatud ka õigusvastasuse tuvastamise preventiivse toimega, s.o edasiste rikkumiste vältimisega. Põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.

Kolleegium osundab, et juhul kui kaebusest ei nähtu kaebaja põhjendatud huvi ning kaebaja ei ole nimetatud puudust kõrvaldanud, siis tagastab kohus selle HKMS § 11 lg 3 alusel kaebuse selle esitajale. Kaebaja leiab, et tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustab tema õiguste kaitset tulevikus. Vastustaja arvates pelgalt õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale õiguskindlust. Preventiivne eesmärk ei saa tugineda üksnes õigusvastaselt toimunud haldusorgani korrale kutsumise soovile, vaid peab reaalselt kaasa aitama kaebaja õiguste edasise rikkumise vältimisele.

Isegi juhul, kui kohus tuvastaks Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx õigusvastasuse, ei saa kaebaja eeldada, et edaspidi vangla ei riku tema õigusi kuna kohtuotsuses antakse seisukoht konkreetsele vaidlusele. Kaebaja märgib kaebuses põhjendatud huviks tulevikus kahjunõude esitamise. Vastustaja on seisukohal, et põhjendatud huviks võib olla küll kahjunõude esitamine, kuid paljasõnalist väidet kahjunõude esitamise kohta tulevikus ei saa lugeda põhjendatud huviks. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada põhjendatud huvi puudumise tõttu.

Viru Vangla xx.xx.xxx käskkirja nr xx p-i 1.31 kehtetuks tunnistamise osas vastustaja märgib, et Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx keelati vanglas viibivatele kinnipeetavatele kandekotid, millised ei ole väljastatud vangla poolt. Kandekottide keelamist põhjendas direktor käskkirjas julgeoleku kaalutlustega ning kiire ja efektiivse läbiotsimise vajadusega. Viru Vangla xx.xx.xxx käskkirjaga nr xx tunnistati xx.xx.xxxx käskkiri nr xx edasiulatuvalt, s.o alates 22.03.2010 kehtetuks ning p-ga 1.31 keelati kinnipeetavatele kandekotid vangla xx.xx.xxx käskkirjas nr xx toodud põhjendustel.

Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega, et käskkiri on antud volitusi ületades kuna kandekotid ei vasta VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimeste julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

Nimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt ained ja esemed, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. VSkE § 11 kohaselt on direktori pädevuses teha otsus muuhulgas ka VangS § 15 lg 4 alusel. Seega on nii justiitsministri kui ka vangla direktoril pädevuses keelata vanglas esemeid ja aineid. Kandekottide (v.a vangla poolt väljastatud kandekottide) kambris hoidmise keeld on kehtestatud julgeoleku kaalutlustel kuna kandekottide kambris hoidmine

3-10-761

4 (6) raskendab kambrite läbiotsimist ja nende jälgimist. Julgeoleku tagamiseks vanglas on oluline, et kinnipeetavate käes ei oleks esemeid ja aineid, mis julgeolekut ohustada võivad. Vanglaametnikel on raskendatud kambrite läbiotsimine ja jälgitavus juhul, kui kinnipeetavate asjad on kottides (kotid on mitmekordsete õmblustega, voltidega, taskutega, kahekordse põhjaga), kuhu on hõlbus peita keelatud esemeid. Kuna selliste kottide igakülgne kontrollimine on aeganõudev, siis on raske tagada läbiotsimiste kiiret ja efektiivset teostamist.

Kuna vanglateenistuse suutlikkust teostada kambrites läbiotsimisi ja avastada vanglas keelatud esemeid, hindab eelkõige vangla direktor, siis on ka VangS § 15 lg 4 ja VSkE § 11 kohaselt antud vangla direktorile volitus täiendavate piirangute kehtestamiseks kinnipeetavatele. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjadega kehtestatud piirangud ei kahjusta kinnipeetavate huve sedavõrd intensiivselt, mis õigustaks kinnipeetavatel vanglas kandekottide lubamist. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt kehtestatud piirang ei ole sobiv, vajalik ega mõõdukas.

Nimelt ei ole kandekotid ainus sobiv koht vanglas esemete hoidmiseks, vaid kinnipeetavatel on võimalik oma isiklikke esemeid hoida kambris ka mujal, nt riideid nagis ja asju laual või riiulil. Vastustaja väitel kaaluvad julgeolekukaalutlused üle kaebaja soovi hoida kambris enda juures kandekotti. Vastustaja palub tagastada HKMS § 11 lg 31 p-i 5 alusel R.K kaebus xx.xxx.xxxx käskkirja nr xx õigusvastasuse tuvastamiseks ja jätta kaebus Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx p-i 1.31 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx tunnistati Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkiri nr xx edasiulatuvalt kehtetuks ja kehtestati Viru Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete uus loetelu.

Käskkiri nr xx jõustus 22.03.2010. Nimetatud käskkirja p-ga 1.31 keelati vanglas kandekotid, mis ei ole väljastatud vangla poolt (ei laiene vahistatutele). VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Nimetatud paragrahvi lg 3 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt esemeid ja aineid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. VSkE § 11 kohaselt on vangla direktori pädevuses teha otsus muuhulgas ka VangS § 15 lg 4 alusel. Eeltoodu tähendab, et nii vangla direktorile kui ka justiitsministrile on antud pädevus keelata vanglas ära julgeolekukaalutlusel esemeid ja aineid. VangS ei tee vahet, kas ja milliseid esemeid ja aineid kumbki haldusorgan keelata saab. Justiitsminister on kinnipeetavatele vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu kehtestanud 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-s 641.

Vanglateenistus teeb seda reeglina igas vanglas eraldi väljaantava üldkorraldusega. VangS kohaselt peab vanglateenistuse poolt välja antav täiendav keelatud esemete ja ainete loetelu olema kooskõlas VangS § 15 lg 2 nõuetega, mitte aga VSkE §-s 641 sätestatud loeteluga. Juhul, kui vangla direktori poolt täiendavalt keelatavate esemete ja ainete loetelu peaks olema kooskõlas justiitsministri poolt kehtestatuga, siis kaotaks see oma sisulise mõtte kuna sellisel juhul saaks vanglateenistus keelata vaid neid aineid ja esemeid, mida justiitsminister juba keelanud on.

Kaebaja poolt vaidlustatud käskkirjaga on vangla direktor keelanud kandekotid, millised ei ole väljastatud vangla poolt. Käskkirja õiguslikuks aluseks on VangS § 15 lg 4, VSkE § 11 ja justiitsministri 13.06.2006 määrusega nr 20 vastuvõetud „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud käskkirja andnud seadusest tuleneva volitusnormi alusel selleks pädev haldusorgan. Kuna vaidlustatud haldusakt vastab üldistele vorminõuetele (sellest nähtub, kes on akti andja, millistele isikutele tekivad sellest õigused ja kohustused, mis on nende õiguste ja kohustuste sisuks ning põhjendused), siis saab

3-10-761

5 (6) asuda seisukohale, et formaalselt on haldusakt õiguspärane. Vaidlusaluses käskkirjas esitatud põhjendused on asjakohased ning õigustavad käskkirjaga ette nähtud piirangu kehtestamist. Kandekottide, millised ei ole vangla poolt väljastatud, kambris hoidmise keeld on kehtestatud julgeoleku kaalutlustel kuna kandekottide kambris hoidmine raskendab efektiivset kambrite läbiotsimist ja jälgimist. Samuti ei ole käskkirjas kehtestatud piirang ebaproportsionaalne. Vangla julgeoleku tagamine on oluline ja VangS-st tuleneb samuti kohustus tagada kinnipeetavatele järelevalve viisil, mis kindlustab VangS ja VSkE täitmise ning üldise julgeoleku vanglas.

Julgeoleku tagamiseks vanglas on oluline, et kinnipeetavate käes ei oleks esemeid ja aineid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et vanglaametnikel on raskendatud efektiivne kambrite läbiotsimine ja jälgitavus juhul, kui kinnipeetavate asjad on kottides, mis on mitmekordsete õmblustega, voltidega, taskutega ja kahekordse põhjaga ning kuhu on hõlbus peita keelatud esemeid ja aineid. Selliste kottide põhjalik kontrollimine on aeganõudev, mis ei võimalda vanglas teostada läbiotsimisi kiirelt ja efektiivselt.

Vanglateenistuse suutlikkust teostada kambris läbiotsimisi ja avastada selles keelatud esemeid suudab adekvaatselt hinnata eelkõige vangla direktor, mistõttu on ka antud vangla direktorile volitus kinni peetavatele isikutele täiendavate piirangute kehtestamiseks. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatult viidatud asjaolule, et kandekottidesse on hõlbus peita vanglas keelatud esemeid. Seega vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirangud ei riku kaebaja huve niivõrd intensiivselt, mis õigustaks kinni peetavatele isikutele vanglas kandekottide lubamist.

Nimetatud piirang on sobiv, vajalik ning mõõdukas eesmärgi suhtes, milleks ta on kehtestatud. Kandekotid ei ole ainus võimalik koht vanglas esemete hoidmiseks ning kinnipeetavad võivad hoida oma isiklikke esemeid ja asju kambris ka mujal (riidenagis, laual, riiulil, jne). Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kehtestatud piirang riivab tema omandiõigust kandekotile, mis on tal vanglas juba 1996. aastast. Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-29-07, milles on leitud, et kinnipeetavale on VangS §-st 15 tulenevalt tagatud õigus omada isiklikke asju, kuid samas lahendis on Riigikohus ka leidnud, et kinnipeetava huvi kasutada omandit, sh isiklikke asju kõikjal vangla territooriumil, ei kuulu PS § 32 lg 2 kaitsealasse.

Kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei pea olema ühetaoliselt lubatud kõigis vangla ruumides. Seega piirang, millega keelati Viru Vanglas kinnipeetavale kandekotid, ei riku kaebaja omandiõigust, on proportsionaalne ning pole vastusolus põhiseadusega. Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx õigusvastasus ning tema põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb tulevikus kahjunõude esitamises Viru Vanglale. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx täiendati Viru Vangla 04.04.2008 käskkirja nr 55 p-ga 1.36 alljärgnevas sõnastuses: kandekotid, mis ei ole väljastatud vangla poolt (v.a vahistatud) (t.lk.27).

Viru Vangla direktor on käskkirjas põhjendanud käskkirja andmist asjaoluga, et vanglaametnikel on raskendatud efektiivne kambri jälgitavus ja läbiotsimine, kui kinnipeetavate asjad on kottides (mis on mitmekordsete õmblustega, voltidega, taskutega, kahekordse põhjaga) ning kuhu on hõlbus peita keelatud asju ja aineid, sh teravõi torkeriistu. Selliste kottide kontrollimine on aeganõudev ning häiritud on läbiotsimiste kiire ja efektiivne teostamine. Vanglale julgeolek on minimeeritud, kui Viru Vanglas viibivatel kinnipeetavatel on võimalikult vähe variante raskendada asjade läbiotsimist.

Kinnipeetaval on võimalik hoida oma asju vanglat vähem ohustaval viisil kambris selleks ettenähtud kohtades (sahtlid, riidenagid). Kohus leiab, et kõneallolev käskkiri ei ole õigusvastane, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Mare Krull Kohtunik

3-10-761

6 (6) Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 30.11.2010

Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE