3-10-1191/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-1191

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1191

Haldusasi Akadeemia Hostel OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 28.01.2010 maksuotsuse nr 12.2- 3/3714-4 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Akadeemia Hostel OÜ Esindaja Tiina Pill Vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus Esindaja Tõnis Kuuse

RESOLUTSIOON

1. Jätta Akadeemia Hostel OÜ kaebus rahuldamata /HKMS § 26 lg 1 p 6/.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda /HKMS § 92 lg 1, § 93 lg 1/.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 29.10.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (edaspidi PMTK või vastustaja) kontrolliosakonna VIII kontrollitalituse revident Maret Nisu alustas 01.04.2009. a korralduse nr 12.2-3/3714-1 alusel kontrolli Akadeemia Hostel OÜ 2008. a september kuni 2009. a veebruar käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse üle /tl 51-52/. 2. Eelmärgitud kontrolli tulemuste kohta koostas PMTK 19.06.2009. a kontrollakti nr 12.2-3/3714-3, millele Akadeemia Hostel OÜ esitas 20.07.2009. a vastuväite /tl 53-58/. 3. Kuna vastuväites toodud seisukohad PMTK arvates ei lükanud ümber maksuhalduri järeldusi, koostas PMTK 28.01.2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/3714-4 (edaspidi Maksuotsus), millega määras Akadeemia Hostel OÜ-le tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2 450 772 krooni. PMTK leidis, et OÜ-l Akadeemia Hostel ei olnud õigust Tallinnas E. Vilde tee 90 asuva elamu renoveerimiskulude sisendkäibemaksu 2007 aprillis, juunis ja juulis tagasi saada, sest kulutused on tehtud maksuvaba käibe tarbeks /tl 22-32/. 4. Akadeemia Hostel OÜ esitas 02.03.2010. a vaide Maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille Maksuja Tolliamet 07.04.2010. a vaideotsusega nr 6-1/103-3 (edaspidi Vaideotsus) jättis rahuldamata /tl 16-17, 65-66/. 5. Akadeemia Hostel OÜ esitas 07.05.2010. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks /tl 1-7, 14, 114-115/. 6. 28.05.2010. a määrusega Tallinna Halduskohus võttis Akadeemia Hostel OÜ tühistamiskaebuse menetlusse /tl 33/ ja 10.06.2010 määrusega määras lahendada kaebuse kirjalikus menetluses /tl 42/. 02.08.2010 esitas PMTK kohtule kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 46-50/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja OÜ Akadeemia Hostel leiab, et Maksuotsuses väljatoodud seisukohad ei ole piisavalt põhjendatud ja maksusumma määramine ei ole toimunud seadusega kooskõlas järgmistel asjaoludel ja põhjustel. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: Akadeemia Hostel soetas 08.09.2005 Capital Kinnisvara OÜ-lt ½ suuruse mõttelise osa Tallinnas E. Vilde tee 90 asuvast ehitisest hinnaga 18 000 000 krooni. E. Vilde tee 90 on ehitis, mille koosseisus on 5-korruseline 160 eluruumiga kahe korpusega elamu esmase kasutuselevõtu aastaga 1967, ehitualuse pinnaga 934 m2 ja suletud netopinnaga 3418 m2, eluruumide pinnaga 2207,5 m2, mahuga 13 004 m3 koos selle oluliste osade ja päraldistega /tl 77-80/.

OÜ Akadeemia Hostel ja Tallinna Linn sõlmisid 18.07.2007 notariaalse kinnistu ja ehitise mõttelise osa võlaõigusliku vahetuslepingu ja avalduse kinnistule eelmärke kinnistamiseks, ehitise rekonstrueerimise kokkulepped, kinnistu hüpoteegiga koormamise võlaõigusliku lepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks (edaspidi Kokkulepe; tl 81-85). Kokkuleppe kohaselt vahetab Tallinna Linn talle Lasnamäel kuuluva Majaka 1 detailplaneeringuga kinnistu vaidlusaluse E. Vilde tee 90 elamu mõttelise osa vastu (lepingu p 3.1). Sama lepingu p 3.3 kohaselt on lepingu p-s 6 toodud elamu rekonstrueerimistööde teostamine Tallinna Linna poolt E. Vilde tee 90 mõttelise osa omandamise eelduseks.

Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus kaebuse esitaja tellima ehitusprojekti ja rekonstrueerima E. Vilde tee 90 asuva elamu esimese ehitusjärgu (elamu 5- korruseline osa) omal kulul Tallinna Linnalt selle eest hüvitust nõudmata ning vormistama rekonstrueeritud elamu osale kasutusloa hiljemalt 30.11.2007. OÜ Akadeemia Hostel asus nimetatud kokkuleppe täitmise eelmärgil renoveerima E. Vilde tee 90 elamut, tehes selleks märkimisväärseid kulutusi. Kaebaja rekonstrueeris elamu 5-korruselise korpuse osa omal kulul ning deklareeris vastava kulu ka maksudeklaratsioonidel, mida vastustaja ka aktsepteeris ja mille alusel tagastati OÜ-le Akadeemia Hostel enammakstud käibemaks.

Kooskõlas käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg-ga 1 arvestas Akadeemia Hostel OÜ renoveerimisel tehtud kulutused maha sisendkäibemaksu summana, millega nõustus vastustaja muuhulgas ka OÜ Akadeemia Hostel kontrollimise käigus 2008. a. Arvestades asjaolu, et OÜ Akadeemia Hostel on renoveerinud elamu Kokkuleppe alusel ja selle täitmiseks, siis puudub täna vastustajal alus määrata kaebajale käibemaksu tasumise kohustust. Asjaolu, et Tallinna Linn tänaseks ei ole pooltevahelist kokkulepet rikkudes kokkulepitud tehingut sooritanud, ei anna alust vastustajale täiendava maksusumma määramiseks.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on õige lähtuda faktilisest asjaolust, mille kohaselt renoveeris OÜ Akadeemia Hostel vaidlusaluse elamu eesmärgiga võõrandada see Kokkuleppe alusel Tallinna Linnale, soovides Kokkulepet ka täita täna. Maksu-ja Tolliametil puudub igasugune alus väita ja oma seisukohtades tugineda sellele, et Tallinna Linna ja OÜ Akadeemia Hostel vahel elamu võõrandamist ei toimu ja seega tuleb maksustamisel lähtuda tegelikust olukorrast, aga mitte poolte kunagistest kavatsustest. Kokkulepe on täna kehtiv leping, mis kuulub täitmisele selles sätestatud tingimustel, ning pooled ei ole kokku leppinud selle lõpetamises teistsugusel viisil ega selle tehingu tühistamises.

Maksuotsuses on jäetud võtmata seisukoht kõigi maksukohuslase poolt vastuväites toodud seisukohtade suhtes. Maksuhaldur on valesti järeldanud, et sõlmitud lepingute pealt teenib üüritulu maksukohuslane. Ei saa järeldada, et üürnike poolt OÜ Capital Kinnivara tehtud maksed on Akadeemia Hostel OÜ maksuvaba käive. Maksuhaldur ei ole arvestanud vastuväites toodud seisukohti, kuna on eeldanud, et Tallinna Linna ja Akadeemia Hostel OÜ vaheline 18.7.2007 leping ei realiseeru. Maksuhalduri poolt maksu määramine ei saa põhineda eeldusel.

Tuleb arvestada, et igasugune lepingu täitmine sõltub mõlema lepingupoole tahtest ning vaadeldaval juhul on kõnealuse lepingu sõlmimine takerdunud just Tallinna Linna tahte taha. Akadeemia Hostel OÜ on heas usus vastavalt kokkuleppele elamut renoveerinud ja vastavad kulud ka õigustatult sisendkäibemaksuna arvestanud. Maksuhaldur on meelevaldselt teinud järelduse, et elamu renoveerimiskulutused on tehtud maksuvaba käibe (üüri) tarbeks. Sellisele seisukohale on maksukohustuslane menetluse algusest peale vastu vaielnud. Lisaks eeltoodule on maksuhaldur viidanud, et sisuliselt ei oma tähendust, miks on renoveerimistööd tehtud, vaid et lähtuda tuleb sellest, kuidas elamuga on tegelikult toimitud.

Õiguslikult on põhjendamata, miks leiab maksuhaldur, et OÜ Capital Kinnisvara üürlepingud ja nende alusel Capital Kinnisvara OÜ-le tehtud maksed üürnike poolt on vaadeldavad Akadeemia Hostel OÜ üürituluna ja maksuvaba käibena. Puudub igasugune konkretiseeritus haldusakti motiveerivas osas üürnike poolt teostatud maksete, perioodi ja suuruse osas, seega pole maksuhaldur oma seisukohta põhistanud ja haldusakt on põhjendamata. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda faktist, et Akadeemia Hostel OÜ ei ole renoveerinud majaosa selleks, et võtta kasutusele see maksuvaba käibena ja ei ole seda elamut ka maksuvaba käibena kasutusele võtnud.

Maksuhaldur ei ole võtnud seisukohta ka selles, et oma seisukohale kindlaks jäädes peaks maksuhaldur arvestama majaosa renoveerimiseks tehtud kulutusi ja kasutusele võetud eluruumide proportsiooni kogu renoveeritud elamu suhtes ning arvestama tagastamisele kuuluva maksu lähtuvalt proportsionaalsest arvestusest. Maksuhaldur on tuvastanud asjassepuutuvaid fakte puudulikult ning maksuotsus on ennatlik. Maksuotsuse kohaselt tugineb maksuhaldur otsuse tegemisel sisuliselt kolmele faktile:

a) Tallinna Linn ei ole kehtestanud Kokkuleppe alusel detailplaneeringut kinnistule Majaka 1 ja Akadeemia Hostel OÜ ei ole täitnud omapoolset kohustust renoveerida terve elamu;

b) Akadeemia Hostel OÜ on võtnud renoveeritud majaosa kasutusele maksuvaba käibe tarbeks (sõlminud üürilepingud);

c) renoveerimiseks tehtud kulutusi ei saa lugeda elamu parendamiskuludeks, kuna renoveerimise kulud ei ületa 10% ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist.

Maksuhaldur on meelevaldselt asunud tõlgendama ja kujundama Kokkulepet ja asunud pooltega kooskõlastamata sisuliselt seisukohale, et kuivõrd tänaseks ei ole pooled antud kokkulepet täitnud, siis see ka ei realiseeru (pooled Kokkulepet sõlmitud kujul ei täida). Kaebuse esitaja kinnitab, et tal on tahe täna nimetatud kokkulepet Tallinna Linnaga täita. Üksi pooltest ei ole Kokkuleppest võlaõigusseaduse kohaselt taganenud ega seda kokkulepet ei ole tühistatud ega poolte poolt lõpetatud. Renoveerimistööd ehitise 5-korruselises korpuses on teostatud vastavalt Kokkuleppele, mille kohaselt antud ehitise omandiõiguse ülemineku eelduseks on elamu renoveerimistööd (mõlemad ehitise korpused).

Nagu nähtub ka maksuhalduri enda poolt tuvastatud asjaoludest, siis järeldub, et renoveeritud on ainult 5-korruseline korpus kogu ehitisest, teine ehitist puudutav korpus aga on renoveerimata ja seega ei ole antud elamu renoveerimistööd tänaseks täielikult lõppenud. Ka ehitustööd on linnale üle andamata, mida kinnitavad ka maksuhalduri ja Tallinna linna meilivahetus. Seetõttu on maksuhalduri järeldused ennatlikud ning asjas ei ole kogutud ja arvestatud kõikide oluliste asjaoludega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et esmalt peab olema lõpetatud ka teise korpuse renoveerimistööd, millele järgnevalt saab võtta seisukoha selles, kas kaebuse esitaja on võtnud renoveeritud ehitise (mis koosneb siis kahest korpusest) kasutusele maksuvaba käibe tarbeks või mitte ja tuvastada, mis olid ehitise renoveerimiskulud ja kas sellest faktist johtuvalt peaks kaebuse esitaja tagastama käibemaksu.

Olukorras, kus kogu ehitise renoveerimine on pooleli ei saa maksuhaldur teha järeldust küsimustes, kas ehitise parenduskulud ületavad ehitise soetusmaksumust üle 10% ja kas ehitis on võetud taaskasutusele peale renoveerimist. Puuduvad asjaolud, mis oleksid muutunud võrreldes 24.04.2008 kontrollaktis nr 12-3/299 toodud asjaoludega. Seega on arusaamatu ja õiguslikult põhjendamata maksuhalduri seisukoht, et 2010 tuleb juba 2008 kontrollitud tehinguid arvestades siiski maksusumma tasuda. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud, milliste üürnikega on vaadeldaval juhul tegemist ega ole süvenenud Tallinna Linna, kaebuse esitaja ja üürnike vahelistesse õigussuhetesse täpsemalt ega selgitanud välja, miks oli vajalik nimetatud linnalt sotsiaalpinda taotlenud üürnikud 2008 paigutada elama E. Vilde tee 90 ja millises korpuses need üürnikud täpsemalt elasid ja kui kaua (kas kasutavad eluruume ka peale elamu renoveerimistööde täielikku lõppemist).

Maksuhalduri kaalutlused puuduvad ka selles osas, miks maksuhaldur peab õigeks viidates ainult mõnele üksikule üürilepingule kogu elamut puudutavate kulude osas käibemaksu tagasimaksmist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et juhul kui renoveeritud majaosas (milline fakt tuleb käesolevas asjas maksuhalduri poolt tõendada) eluruumide üürileandmine omab maksustamise seisukohalt tähendust, siis tuleks seda teha proportsionaalselt arvestades elamus asuvate eluruumide arvu ja üürile antud eluruumide arvu ning võtta maksusumma määramisel arvesse ainult see osa, mis puudutab üüritud eluruumide renoveerimist konkreetselt, mitte aga kogu ehitise renoveerimiskulu.

Maksuhalduri poolne käsitlus ei ole täna põhjendanud ega õige, sest vaidlusalust ehitist ei kasutatud tervikuna.

Vastustaja PMTK on seisukohal, et Maksuotsuse puhul on tegemist õiguspärase motiveeritud haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub alus, ning palub jätta Akadeemia Hostel OÜ kaebus rahuldamata. Tuginedes KMS § 29 lg 1 § 16 lg 2 p 3 ja lg 3 sätetele märgib vastustaja, et käibemaksu ei ole võimalik lisada eluruumiga seonduvale käibele. Seega selleks, et kinnisasja või selle osaga seonduvat käivet maksustada (v.a eluruumide puhul), peavad olema täidetud kaks tingimust: 1) ehitise parenduskulud peavad ületama vähemalt 10% ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist ning 2) ehitis tuleb võõrandada koheselt peale parendamist ning enne selle taaskasutuselevõttu. Vastustaja peab oluliseks veel viidata, et KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt on kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine maksuvaba käive.

Akadeemia Hostel OÜ soetas ½ suuruse mõttelise osa Tallinnas E. Vilde tee 90 asuvast elamust 18 000 000 krooni eest ning tegi sellele parendusi ligikaudu 16 000 000 krooni eest. Juhindudes KMS § 16 lg 2 p 3 teisest lausest saaks ehitise osa pidada oluliselt parendatuks juhul, kui sellele tehtud kulutused ületaksid vähemalt 10% 18 000 000 kroonist ehk kulutusi oleks tehtud 19 800 000 krooni eest. Seega nähtub, et ehitise osa ei ole KMS tähenduses oluliselt parendatud, mistõttu on tegemist maksuvaba käibega. Ehitise osa parendamisega seotud kulutuste puhul on tegemist maksuvaba käibe tarbeks tehtud kulutustega, mille mahaarvamise õigus tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maksukohustuslasel käesoleval juhul puudub.

Osundades maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 10 lg 3 ning § 11 lg-te 1 ja 2 sätetele märgib vastustaja, et Akadeemia Hostel OÜ juhatuse liikme Aleksei Poskatšev’i PMTK-le antud 08.04.2009. a seletusest /tl 68/ nähtub, et renoveerimistööd E. Vilde tee 90 elamus lõppesid 2008. a augustis. Sama aasta septembris võttis Akadeemia Hostel OÜ renoveeritud majaosa kasutusele, osutades eluruumide üürile andmise teenust. Seletuse kohaselt on Akadeemia Hostel OÜ sõlminud renoveeritud maja osas üürilepingud 5 üürnikuga. Ülejäänud, umbes 20 elanikku on Akadeemia Hostel OÜ-le kuuluvas renoveeritud maja osas sõlminud üürilepingud Capital Kinnisvara OÜ-ga ja maksavad üüri Capital Kinnisvara OÜ-le, kes kasutab saadud raha kommunaalkulude katteks ning väike osa rahast läheb Akadeemia Hostel OÜ-le antud laenu kompenseerimiseks.

Kuigi Akadeemia Hostel OÜ ja Capital Kinnisvara OÜ vahel kirjalikku üürilepingut sõlmitud ei ole, nähtub maksukohustuslase selgitusest, et tegelikkuses on lisaks kaebaja enda poolt väljaüüritud korteritelt ka Capital Kinnisvara OÜ poolt üüritud korteritest saadud üüritulu puhul tegemist Akadeemia Hostel OÜ üüritulu ning maksuvaba käibega. Seega juhul, kui Akadeemia Hostel OÜ ükskõik millisele kolmandale isikule elamu osa aadressil E. Vilde tee 90 ka võõrandaks, on nimetatud elamu puhul tegemist taaskasutuselevõetud ehitisega, mille võõrandamine on KMS § 16 lg 2 p 3 järgi maksuvaba.

Lähtudes kaebaja seletustest, et Akadeemia Hostel OÜ-le kuuluv ½ suurune osa elamust aadressil E. Vilde tee 90 on võetud taaskasutusele ja kuna eluruumide üür on maksuvaba käive, siis maksuvaba käibe tarbeks tehtud kulutustelt ei saa sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Eespooltoodust tulenevalt, kuna kogu Akadeemia Hostel OÜ-le kuuluv maja osa on kasutusele võetud maksuvaba käibena, ei ole sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine käesoleval juhul põhjendatud. PMTK on seisukohal, et antud asja lahendamisel ei oma tähtsust, millised olid Akadeemia Hostel OÜ pikemaajalised eesmärgid seoses E. Vilde tee 90 elamuga.

Maksustamise koha pealt omab tähtsust see, kuidas tegelikkuses elamuga toimitud on. PMTK tegi maksumenetluse käigus kindlaks, et tegelikkuses on Akadeemia Hostel OÜ-l täitmata KMS §

16 lg 2 p-s 3 sätestatud tulenevad nõuded, mis annaks äriühingule võimaluse elamuga seotud kulutusi sisendkäibemaksu arvestuses kajastada, kuna tegemist on maksuvaba käibe tarbeks tehtud kulutustega. Seega ka tulevikus juhul, kui Akadeemia Hostel OÜ temale kuuluva osa elamust aadressil E. Vilde tee 90 kellelegi võõrandaks, on tegemist maksuvaba käibega KMS tähenduses. PMTK peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et varasema, 24.04.2008. a kontrollaktis nr 12- 3/299 väljatoodud seisukoha andmise ajal olid kõnealuse ehitise renoveerimistööd pooleli, mistõttu polnud veel selgunud, et parendamise näol pole tegemist ehitise olulise parendamisega KMS § 16 lg 2 p 3 tähenduses. Samuti puudusid tõendid, mis kinnitaksid renoveeritud osa taaskasutuselevõttu. Eelnevast tulenevalt ei olnud maksuhaldurile teada veel asjaolud, mis välistaksid oluliselt parendatud ehitise osa enne taaskasutuselevõttu võõrandamise reaalse toimumise. Praeguseks hetkeks on antud asjaolud maksuhaldurile teatavaks saanud, mis tingis ka vaidlustatud maksuotsuse koostamise. Kaebaja taotluse osas menetluskulude väljamõistmiseks peab vastustaja vajalikuks märkida järgmist. Akadeemia Hostel OÜ-le 26.05.2010. a väljastatud arve nr 120510 tasus Akadeemia

Hostel OÜ eest OÜ Capital Kinnisvara. Kohtule esitatud riigilõivu tasumist tõendavalt maksekorralduselt nähtub samuti, et riigilõivu summas 15 000 krooni on tasunud Akadeemia Hostel OÜ eest OÜ Capital Kinnisvara. Seega ei ole Akadeemia Hostel OÜ ise õigusabi eest selles osas tasunud. Viitega Riigikohtu praktikale (24.05.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-23-10 ja 17.04.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-28-03) märgib PMTK, et käesolevas asjas ei ole kaebaja samuti tõendanud, et Akadeemia Hostel OÜ peab OÜ-le Capital Kinnisvara kulud (nii riigilõivu kui ka OÜ HEMA Õigusbüroo väljastatud arve alusel tasutu) tasuma. Seetõttu palub vastustaja jätta kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osas, mis puudutab riigilõivu ning 26.05.2010. a arvel nr TP120510 kajastatut, täies ulatuses rahuldamata. Analüüsides 26.05.2010. a arve nr TP120510 lisaks olevat tööaruannet nähtub, et see sisaldab muuhulgas ka vaide koostamist maksuotsusele. Oluline on vahet teha maksu-, s.h ka vaidemenetlusel ning kohtumenetlusel, kuna tegemist on kahe erineva menetluse liigiga, mis on ka erinevalt reguleeritud. Maksumenetlus on haldusmenetluse üks eriliike, maksumenetluse korda reguleerib lisaks MKS-le ka haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Kohtumenetlus on aga reguleeritud kohtumenetluse seadustikega. Seadus ei näe ette haldusmenetluses (maksuvõi vaidemenetluses) tehtud õigusabi kulutuste väljamõistmist kohtumenetluses (Riigikohtu 16.03.2005. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-93-04). Võttes arvesse antud asja mahukust (maksuotsuse puhul on tegemist 10-leheküljelise haldusaktiga, kaebus on 5-leheküljeline, millest sisulised vastuväited on koondatud 3 leheküljele, 01.10.2010. a Tallinna Halduskohtule esitatud seisukohtades kordab kaebaja juba eelnevalt kirjapandut; lisaks on kaebaja läbinud ka vaidemenetluse, mille käigus isiku vaie jäeti rahuldamata), leiab vastustaja, et kaebaja esindaja poolt märgitud töötundide arv on liialt suur (eriti, mis puudutab OÜ HEMA Õigusbüroo 01.10.2010. a arvel nr TP011010 märgitud töötunde). Seetõttu palub vastustaja lisaks eespooltoodule vähendada vastustajalt väljamõistetavaid õigusabikulusid, mis on kajastatud 01.10.2010. a arvel nr TP011010, vähemalt poole võrra.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebusest nähtuvalt peab Akadeemia Hostel OÜ Maksuotsust õigusvastaseks nii formaalsetel (motiveerimispuudused: „seisukohad ei ole piisavalt põhjendatud“) kui ka sisulistel põhjustel (asjaolude ja tõendite väär hindamine, mis on viinud valede järelduste ning seega ka õigusvastase Maksuotsuse tegemiseni). Vastavalt MKS § 150 lg-le 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus, hinnanud poolte seletusi ja asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kokkuvõtlikult, et Akadeemia Hostel OÜ ei ole esitanud asjas uusi argumente, tõendeid või asjaolusid, mis oleksid olnud teadmata Maksuotsuse tegemisel, ning ei ole seega suutnud tõendada, et maksusumma määrati talle valesti. Kohus nõustub põhimõtteliselt PMTK seisukohtadega ja ei pea vajalikuks käesolevas otsuses kõike üle korrata. Kohus rõhutab eelkõige järgmist.

2. MKS § 45 kohaselt maksumenetluses kohaldatakse HMS-s sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 10 lg 2 järgi maksuhalduri ülesanded on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.

Samas MKS § 11 vt ka HMS § 6) paneb maksuhaldurile kohustuse järgida uurimispõhimõtet, mis nõuab, et maksuhaldur peab maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Sealjuures aga annab sama paragrahvi lg 2 talle piisava vabaduse oma ülesannete täitmisel nimetatud sätte kohaselt maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.

Samuti on maksuhalduril õigus ja kohustus tuvastada majandustehingute tegelik sisu. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

Ühelgi tõendil ei saa olla asjas ette kindlaks määratud jõudu, seetõttu on põhjendatud ja kooskõlas uurimispõhimõtte ja maksuhalduri kohustustega asjas tähtsust omada võivate andmete kogumine ning saadud andmete/tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamine, nagu antud juhul PMTK ongi toiminud. Teisalt tulenevalt MKS § 95 lg-st 2 maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Samas maksuhalduri eelmärgitud kohustustele vastab aga MKS §-st 56 tulenev maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mille järgi maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, andma seletusi, esitama deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitama neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul jms.

3. Nõuded maksuhalduri haldusaktidele on sätestatud MKS §-s 46. Kaebaja on õigesti osutanud vajadusele haldusakte õiguslikult ja faktiliselt põhjendada, samas ei ole motiveerimiskohustus asi iseeneses, vaid see peab tagama haldusaktist arusaadavuse, selle vaidlustatavuse ja kontrollitavuse. HMS §-st 58 tulenevalt, kui menetlusja/või vorminõuete rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist, siis ei ole niisugused rikkumised aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele või kohtu poolt tühistamisele (vt MKS § 101 lg 4). Seega, kui võimalikud motiveerimispuudused ei mõjutanud asja sisulist otsustamist ega muutnud kaevatud otsust arusaamatuks ega kontrollimatuks, siis ei anna need alust nõuda haldusakti tühistamist. Haldusakt on nõuetekohaselt motiveeritud, kui selles sisaldub haldusakti andmise õiguslik ja faktiline alus ning need on omavahel ka loogiliselt seotud. Kaevatav Maksuotsus on tehtud MKS § 92 lg 1 p 3 ja § 95 lg 1 alusel. MKS § 92 lg 1 p 3 kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Tulenevalt MKS § 95 lg-st 1 tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Samuti on otsust õiguslikult põhjendatud lisaks juba eelnevalt osundatud MKS sätetele ka asjakohaste KMS normidega (§

16 lg 2 p 3 ja lg 3 p 1, § 24 , § 31 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 jm), samuti on otsuses esitatud maksude määramise metoodika. Erinevalt kaebajast kohus leiab, et Maksuotsust on nii õiguslikult kui ka faktiliselt piisavalt põhjendatud. Kohtu järeldus rajaneb asjaolule, et haldusakt on olnud kaebajale arusaadav (ta on saanud seda motiveeritult vaidlustada) ja on kohtule ka sisuliselt kontrollitav, nagu kohus edaspidi põhjendab. Puudub vaidlus, et Maksuotsus on antud selleks pädeva isiku poolt ja MKS § 98 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtajal. Kohus on kõike eelmärgitut arvestades seisukohal, et PMTK on vaidlustatud Maksuotsust andes lähtunud ülalnimetatud asjakohastest seadusnõuetest ja vaidlustatud haldusakt on seega formaalselt õiguspärane.

4. Sisuline vaidlus on poolte vahel selles, kas Tallinnas E. Vilde tee 90 asuva maja üüritulu ja renoveerimistööde kulu näol on tegemist maksuvaba käibega või mitte. Maksuotsuses märgitu kohaselt on maksuhaldur kindlaks teinud, et Akadeemia Hostel OÜ on maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonis kajastanud liigselt soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu (sisendkäibemaksu), mis on tema maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust seadusega lubatud maha arvata, kokku summas 2 450 772 krooni. Nimelt on PMTK maksumenetluse käigus tuvastanud, et Akadeemia Hostel OÜ poolt renoveeritud osa elamust aadressil E. Vilde tee 90, Tallinn, on võetud kasutusele maksuvaba käibe tarbeks (üüritulu). Et renoveeritud elamu osa müügi puhul on tegemist maksuvaba käibega, siis vastustaja arvates puudub Akadeemia Hostel OÜ-l õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja kaebaja on sellega rikkunud KMS § 24 sätteid. Nimetatud KMS § 24 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Kaebaja vaidleb niisugusele käsitlusele vastu, kuna OÜ Akadeemia Hostel on renoveerinud elamu Kokkuleppe alusel ja selle täitmiseks, eesmärgiga võõrandada see elamu Tallinna Linnale. Puuduvad asjaolud, mis oleksid muutunud võrreldes 24.04.2008 kontrollaktis nr 12- 3/299 toodud asjaoludega, kui kaebajale makse juurde ei määratud /tl 103-105/. Ei saa järeldada, et üürnike poolt OÜ Capital Kinnivara tehtud maksed on Akadeemia Hostel OÜ maksuvaba käive.

5. KMS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Tulenevalt KMS § 29 lg 3 p-st 1 on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Vastavalt sama seaduse § 31 lg-le 1 teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 16 lg 2 p-s 3 on sätestatud, et käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa käivet. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist. Seega näeb osundatud säte ette, et käibemaksuga üldreeglina ei maksustata kinnisasja või selle osaga seonduvat käivet, v.a juhul, kui ehitis või selle osa on oluliselt parendatud ehitis ning see võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu. KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt kuulub järelikult 18% määraga maksustamisele oluliselt parendatud ehitis või selle osa, kui parendustega seotud kulutused ületavad 10% ehitise või selle osa soetusmaksumusest enne parendamist. Akadeemia Hostel OÜ soetas 08.09.2005. a notariaalse ostu-müügilepingu alusel Capital Kinnisvara OÜ-lt 1/2 suuruse mõttelise osa E. Vilde tee 90 Tallinn asuvast ehitisest hinnaga

18 000 000 krooni /tl 77-80/. OÜ Deltamaks teostas E. Vilde tee 90 ehitise renoveerimistööd, esitades teenuse kohta OÜ-le Akadeemia Hostel 3 arve kogusummas 16 000 000 krooni, s.h käibemaks 2 440 687 krooni /tl 86-87/. Järelikult ehitise osa ei ole KMS tähenduses oluliselt parendatud, mistõttu on tegemist maksuvaba käibega. Seetõttu on õige vastustaja väide, et ehitise osa parendamisega seotud kulutuste puhul on tegemist maksuvaba käibe tarbeks tehtud kulutustega, mille mahaarvamise õigus tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maksukohustuslasel käesoleval juhul puudub. Mis puutub kaebaja etteheitesse, nagu oleks PMTK samas küsimuses eri aegadel asunud eri seisukohale, siis on vastustaja seda aktsepteeritaval kombel selgitanud: kuivõrd 24.04.2008. a kontrollaktis nr 12-3/299 väljatoodud seisukoha andmise ajal olid kõnealuse ehitise renoveerimistööd pooleli, ei olnud veel selgunud, et parendamise näol pole tegemist ehitise olulise parendamisega KMS § 16 lg 2 p 3 tähenduses, ega olnud tõendeid renoveeritud osa taaskasutuselevõtust. Et nüüdseks on antud asjaolud maksuhaldurile teatavaks saanud, siis seetõttu ongi Maksuotsus koostatud.

6. KMS § 16 lg 3 annab maksukohustuslasele küll võimaluse käibemaksu lisamiseks sättes märgitud kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele tingimusel, et sellest eelnevalt maksuhaldurit kirjalikult teavitatakse, kuid sama sätte p-d 1 ja 2 teevad sellest erandi: välja arvatud eluruum ning eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine. Antud juhul on maksuhaldur tuvastanud, viidetega vastavatele tõenditele (seletused, üürilepingud jm, tl 68-73, 89-90, 106-110), et Akadeemia Hostel OÜ on võtnud E. Vilde tee

90 ehitise renoveeritud majaosa enne selle võõrandamist (Tallinna Linnale või muule isikule) kasutusele maksuvaba käibe tarbeks: renoveerimistööd lõpetati 2008. a augustikuus ja seejärel võeti see ka kohe kasutusse eluruumidena (üürilepingud on sõlmitud sama aasta suvekuudel). Maksuhalduri poolt maksu määramine ei põhine eeldusel, et Tallinna Linna ja Akadeemia Hostel OÜ vaheline Kokkulepe ei realiseeru. Neil asjaoludel jagab kohus täielikult PMTK seisukohta, et antud juhul ei oma tähtsust, millised olid Kokkuleppest tulenevalt Akadeemia Hostel OÜ pikemaajalised eesmärgid seoses E. Vilde tee 90 elamuga või kas kaebajal on tahe täna Kokkulepet täita, vaid maksustamise aspektist omab tähtsust üksnes see, kuidas tegelikkuses elamuga toimitud on, milline on tehingute tegelik sisu.

Tegelikkuses ilmneb, et elamu renoveerimiskulud on tehtud maksuvaba käibe (üüri) tarbeks. Seetõttu, arvestades ülalviidatud KMS sätteid ja tuvastatud tegelikku olukorda, on kohatud kaebaja väited, et maksuhaldur on meelevaldselt asunud tõlgendama ja kujundama Kokkulepet. Juba Vaideotsuses on kaebajale selgitatud, ert käibemaksu objektiks ei ole Kokkulepest tulenevad õigussuhted, vaid reaalsed majanduslikud sooritused. Täiesti alusetu on kaebaja etteheide, et Maksuotsuses on jäetud võtmata seisukoht kõigi maksukohuslase poolt vastuväites toodud seisukohtade suhtes.

Otseselt käsitletakse kaebaja vastuväiteid Maksuotsuse p-s 1.2, käsitledes Akadeemia Hostel OÜ eriarvamust 19.06.2009.a kontrollaktile, kaudselt on aga kaebaja väidetele vastuseks Maksuotsuses esitatud vastustaja põhjendused tervikuna. Samuti ei vasta tegelikkusele kaebaja väited, et maksuhaldur ei ole välja selgitanud, millises korpuses üürnikud täpsemalt elasid ja kui kaua (kas kasutavad eluruume ka peale elamu renoveerimistööde täielikku lõppemist), ega ole esitanud kaalutlusi selles osas, miks maksuhaldur peab õigeks viidates ainult mõnele üksikule üürilepingule kogu elamut puudutavate kulude osas käibemaksu tagasimaksmist.

Maksuotsuse lk-l on toodud välja andmed Akadeemia Hostel OÜ sõlmitud üürilepingute kohta, millest nähtub, et üürnikud „kasutavad eluruume ka peale elamu renoveerimistööde täielikku lõppemist”. Samal lehel on toodud pärast tõendite analüüsi ka maksuhalduri järeldus, et kuigi vormiliselt on osade E. Vilde tee 90 maja elanikega sõlminud üürilepingud Capital Kinnisvara OÜ, siis sisuliselt, võttes arvesse, et Akadeemia Hostel OÜ ja Capital Kinnisvara OÜ vahel pole sõlmitud ühtegi lepingut, mis annaks Capital Kinnisvarale OÜ-le õiguse teenida üüritulu Akadeemia Hostel OÜ-le kuuluvalt elamult ning et juhatuse liikme Aleksei Poskatševi sõnul Capital Kinnisvara OÜ-le tasutavate üüritulude võrra vähendatakse Akadeemia Hostel OÜ kohustusi Capital Kinnisvara OÜ ees, on sisuliselt tasutava üüritulu näol tegemist Akadeemia Hostel OÜ üüritulu ja maksuvaba käibega.

Maksuhaldur on märkinud täiendavalt, et seda järeldust toetab ühtlasi asjaolu, et Akadeemia Hostel OÜ ja Capital Kinnisvara OÜ on üksteisega seotud äriühingud, kuna mõlema juhatuse liikmeks on Aleksei Poskatšev ehk mõlemad äriühingud on ühe ja sama isiku kontrolli all. Kõike eelmärgitut arvestades on kaevatud Maksuotsus ka sisuliselt õiguspärane. Õiguspärane haldusakt ei riku ega saagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi, mistõttu Akadeemia Hostel OÜ kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Et käesoleval juhul jääb Akadeemia Hostel OÜ kaebus rahuldamata ja PMTK ei ole HKMS § 93 lg 1 korras kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata kaebaja menetluskulude kandmise tõendatust ja suuruse põhjendatust ning vastustaja sellekohaseid vastuväiteid.

Hurma Kiviloo kohtunik