2-09-52966/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-52966

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-52966

Tsiviilasi M V hagi V V vastu lapsele elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M V (isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja V V (isikukood XXX, elukoht XXX).

kohtuistungi toimumise aeg

27.oktoober 2010.a. Kohtuistungil osalesid hageja M V ja kostja V V

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V Vlt igakuine elatis 1000.- (üks tuhat) krooni tütrele KV (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks, lapse ema M V kasuks, alates 14.10.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. a.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused M V esitas Harju Maakohtule hagi V V vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps KV, sündinud XXX.a. Alates 04.10.2009.a elab KV koos hagejaga. Kuna kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, palub hageja kostjalt välja mõista alates 14.10.2009.a igakuine

Tsiviilasi nr 2-09-52966

2(3) elatusraha minimaalsuuruses so 2 175 krooni. Hageja märgib ühise lapse vajadusteks ühe kuu kohta 3 415 krooni sealhulgas eluaseme kulutused 650 krooni, kulutused toidule 1 000 krooni, kulutused transpordile 250 krooni, kulutused koolikohustuse täitmiseks 200 krooni, riided ja jalatsid 485 krooni ja muud vältimatud püsikulutused 830 krooni. Hagejale kuulub kinnistu Põhja-Käesalu 48, Keila vallas (igakuine laenu tagasimakse 2 878 krooni). Hageja netotöötasu on 8 879 krooni kuus ja peretoetus 300 krooni kuus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Hageja ja palub jätta kohtukulud poolte endi kanda.

Kostja vastus Kostja ei nõustu hageja väidetega. Kostja leiab, et on maksnud hagejale ühise lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt võimalustele ja teinud kulutusi otse lapsele. Kostja sisustab lapse vaba aega ja kannab seonduvalt sellega ka kulutusi, vastavalt võimalustele maksab M V elatist ja annab lapsele sularaha. Kostja on nõus tasuma elatist ühise lapse ülalpidamiseks mitte rohkem kui 500 krooni kuus. Kostja leiab, et KV kulutused ühe kuu kohta on ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele või lapse reaalsetele vajadustele ning on tõendamata. Lisaks poolte ühisele lapsele on kostja ülalpidamisel veel kaks last ja abikaasa, kes on kodune alla 3-aastase lapsega ja kelle emapalk lõppeb novembris. Kostja palub jäta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Poolte ühine tütar KV on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi ja tütar elab alates 04.10.2009.a. emaga. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kostjal on uus pere, kus on sündinud kaks last: tütar S – sündinud XXX.a. ja tütar H - sündinud XXX.a. Kostja abikaasa, M , on kodune seoses alla 3-aastase lapse hooldamisega. Toodud asjaoludes poolte vahel vaidlus puudub.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tsiviilasi nr 2-09-52966

3(3) Hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist teiselt vanemalt seaduses sätestatud minimaalsuuruses s.o. 2175 krooni. Lapse vajadusi arvestades on nõue õigustatud. Kostja on tõendanud, et peale poolte ühise lapse on tema ülalpidamisel järgmisest abielust sündinud alaealised tütred S ja H . Tütar H on aastane ja kostja abikaasa M V on kodune seoses lapse hooldamisega ja tal ei ole võimalik sissetulekut saada. PKS § 111 lõike 2 kohaselt on kostja kohustatud lapse ema ülal pidama lapse sünnist arvates kolme aasta jooksul. Eeltoodut arvestades lasub kostjal käesolevalt kolme alaealise lapse ja abikaasa ülalpidamiskohustus. Kostja töötab Aktsiaseltsis E , kus tema töötasu kuus vastavalt väljastatud palgatõendile on 7993 krooni. Kostja väitel tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ei olnud ta võimeline tasuma pangalaenu. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on ta oma majandusliku olukorra parandamiseks müünud kinnistu ja asunud elama omandatud korterisse. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Nimetatud asjaolu on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kuid peab kõiki käsitletud asjaolusid arvestades põhjendatuks määrata elatise suuruseks 1000 krooni kuus. PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest s.o. 14.10.2009.a. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist nimetatud kuupäevast alates.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik