Legislator Case Law & Legislation
3-09-2495/51 AI generated

3-09-2495/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-09-2495/51
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla vahistatu A. S. esitas 02.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusele, taotledes Tallinna Vangla 09.10.2009 otsuse ( teleri kasutamise loa peatamine) tühistamist ja Tallinna Vangla kohustamist kaebajale teleri tagamiseks. Koos kaebusega esitas A.S. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-09-2495/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

Keywords

AI generated
distance selling tariff dispute consumer credit revocation technical barriers telecommunications services provider withdrawal of action
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2010. a Tallinn

Haldusasja number

3-09-2495

Haldusasi

A. S. kaebus Tallinna Vangla 09.10.2009 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja A. S.;

Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Angela Heinsaar-Talimaa

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungil ( videokonverentsi vormis) 07.oktoobril 2010

RESOLUTSIOON

1.HkMS § 26 lg 1 p 3 alusel tunnistada Tallinna Vangla 09.10.2009 otsus õigusvastaseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla vahistatu A. S. esitas 02.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusele, taotledes Tallinna Vangla 09.10.2009 otsuse ( teleri kasutamise loa peatamine) tühistamist ja Tallinna Vangla kohustamist kaebajale teleri tagamiseks. Koos kaebusega esitas A.S. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Tallinna Halduskohtu 02.12.2009 määrusega jäeti riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2010 määrusega jäeti A. S. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.12.2009 määrus muutmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.2010 määrusega nr 3-3-1-20-10 rahuldati A. S. määruskaebus (punkt 1), tühistati Tallinna Halduskohtu 02.12.2009 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2010 määrus haldusasjas nr 3-09-2495 (punkt 2) ning vabastati A. S. riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-09-2495 ja saadeti asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (punkt 3).

2. Tallinna Halduskohtu 16.08.2010 määrusega võeti A. S. kaebus Tallinna Vangla 09.10.2009 otsuse tühistamiseks ja haldusorgani kohustamiseks menetlusse. 23.08.2010 saabus kohtusse kaebuse muudatus, milles kaebuse esitaja soovis tühistamisja kohustamiskaebuselt üle minna õigusvastasuse tuvastamise kaebusele, kuivõrd Tallinna Vangla on kaebuse esitajale televiisori tagastanud, mistõttu ei ole haldusorganit enam millekski kohustada. Halduskohus asus 15.09.2010 määruses seisukohale, et kaebuse esitajal esineb põhjendatud huvi Tallinna Vangla 09.10.2009 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, mistõttu pidas kohus võimalikuks menetluse jätkamist tuvastamisnõudes.

3.Kaebuse kohaselt ostis A. S. vangla kaupluse vahendusel televiisori, mis väljastati talle 25.08.2009.a. Kaebaja arvates anti talle vale teler ja ta palus vanglal olukorra lahendada. 10.09.2009 võeti teler ära põhjendusega, et kaebuse esitaja vaatas seda pärast öörahu ja teleri originaalpistiku juurde olid ühendatud juhtmed, millised teleri juurde ei kuulu. Teleri äravõtmise kohta A. S.le ühtki dokumenti ei antud, kuid 12.10.2009 tutvustati kaebuse esitajale vangla õiendit, mille kohaselt on kaebajat karistatud teleri vaatamise keeluga. A. S. esitas 13.10.2009 õiendi peale vaide ja taotles teleri tagastamist.Vangla jättis vaide tähtaegselt lahendamata. Televiisori äravõtmise kaebuse esitajalt vaidlustab A. S. järgmistel põhjendustel: Kaebuse esitajale ei tutvustatud teleri äravõtmise akti, ega esitatud ühtegi seaduslikku dokumenti, mille alusel kaebuse esitajat televiisori äravõtmisega karistati. Alles 12.10.2009 tutvustati kaebajale õiendit,mille kohaselt olevat kaebajat karistatud televiisori vaatamise keeluga karistatud, samuti oli selles vale väide, et kaebuse esitaja olevat vestluse ajal olnud ülbe ja üleolev.Televiisori ära võtmine või vaatamise keelamine on õigusvastane, sest see saaks toimuda distsiplinaarmenetluse tulemusena, milles oleks tuvastamist leidnud kaebuse esitaja süü.Käesoleval juhul on keelamise aluseks õiend, mis rikkumist ei näita. Kaebaja ei ole sisuliselt rikkumisi tooime pannud. Tallinna Vangla juhtkond lubas vahel televiisorit vaadata ka peale öörahu, mistõttu kaebaja arvas, et televiisori vaatamine on lubatud, sest seinakontaktist voolu välja ei olnud lülitatud. Kuna teler oli pistikust ca 2,5 m kaugusel ja pistikusse olid juba varasemalt ( enne kaebuse esitaja paigutamist kambrisse nr 219) jäetud juhtmed, siis kasutas kaebaja neid pikendusjuhtmena.

II VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes A. S. isikliku televiisori kambrist äravõtmises ning selle kasutamise loa peatamises, oli õiguspärane.

5.Asjas on tõendatud, et A. S. vaatas 10.09.-2009 televiisorit öörahu ajal. A.S. seletuse kohaselt oli ta teadlik, et vaatas televiisorit öörahu ajal, kuid ootas pistikutest voolu väljalülitamist.Viimane ei ole rikkumist õigustav asjaolu, sest vastavalt Vangistusseaduse §

67 p 1 on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju, seejuures ei sõltu normide täitmise kohustus sellest, kas nende normide rikkumine on võimalik. Suvaliste juhtmete ühendamine teleri külge ei ole kooskõlas olmeelektroonika seadme ohutu kasutamisega.

6.Vangistusosakonna juhtajal on Tallinna vangla kodukorra p 14.5.7 kohaselt pädevus tunnistada olmeelektroonika luba kehtetuks, seega võib ta ka loa peatada.

III KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 7 lg 1 2. lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Esiteks saab isikul haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusakti või toiminguga otsene ja isiklik puutumus. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebuse esitaja on põhjendatud huvi kohta selgitanud, et tulevikus võib vaidlustatud otsus põhjustada samasuguse põhjendamatu tegevuse Tallinna Vangla poolt. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et ta soovib teleri põhjendamatu äravõtmise eest esitada kahjunõuet, sest sellega piirati õigusvastaselt kaebuse esitaja vabadust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni . Kohtupraktikas on põhjendatud huvina aktsepteeritud nii preventiivset huvi kui ka tulevikus kahjunõude esitamise soovi. Kohus leiab, et kaebuse esitajal esineb põhjendatud huvi Tallinna Vangla 09.10.2009 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuigi erinevalt kaebuse esitajast leiab kohus, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi televiisori vaatamise loa peatamise õigusvastasuse tuvastamiseks aspektist, mis kaebuse väitel seondub määratud karistuse tagajärjena avalduvates võimalikes kitsendustes, sest kaebuse esitajale ei ole määratud distsiplinaarkaristust.

8.Vangistusseaduse ( VangS) § 100 lg 1 kohaselt võib selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. VangS § 101 lg 1 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele VangS § 64 sätteid. Viimatinimetatud paragrahv reguleerib distsiplinaarmenetlust, nähes lõikes 4 ette, et distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Kaebuse esitajale ei ole 09.10.2009 otsusega määratud distsiplinaarkaristust.

9.Riigikohus on 09.06.2010.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-32-10 asunud seisukohale, et televiisori või muu VangS § 31 lg 2 märgitud vaba aja veetmiseks vajaliku eseme kambris omamiseks vajalikku vanglateenistuse luba ja loa andmisest keeldumist tuleb käsitleda haldusaktina. Seega on haldusaktiks ka otsus, millega on peatatud luba omada kambris televiisorit. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.HMS § 55 lg 4 kohaselt märgitakse kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani nimetus , haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. VangS § 31 lg 1 kohaselt võib kinnipeetaval vanglaametniku loal olla olla isiklik raadio, televiisor, videovõi helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. VangS § 93, mis käsitleb eelvangistuse kandmist, lg 3 kohaselt on vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Justiitsministri 31.12.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 1.5 kohaselt on otsuse tegemine Vangistusseaduse § 31 lg 2 alusel vanglates, kus ei ole üksusi, vangistusosakonna juhataja otsustuspädevuses. Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.7 kohaselt võib vangistusosakonna juhataja tunnistada loa kehtetuks juhul, kui kinni peetav isik rikub vangistusseaduses, kodukorras või muudes õigusaktides sätestatud olmeelektroonika seadme kasutamise tingimusi või ei ole võimeline selle kasutamise eest tasuma. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vangistusosakonna juhatajal oli pädevus ka loa peatamiseks.

Samas leiab kohus, et inspektor-kontaktisiku 02.10.2009 koostatud õiend (tl 71 pöördel) koos vangistusosakonna juhataja märkusega ”Nõus” ei vasta kaalutlusõiguse alusel antavale haldusaktile kehtestatud vorminõuetele, mistõttu 02.10.2009 otsus on formaalselt õigusvastane.

10. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebuse esitajale televiisori kasutamise loa peatamine oli sisuliselt õiguspärane. Tallinna Vangla kodukorra p. 14.5.6 kohaselt peab kinni peetav isik talle kasutamiseks lubatud olmeelektroonika seadmeid kasutama vastavalt seadme kasutamisjuhendile ja kooskõlas vangistusseaduse, kodukorra ja muude õigusaktidega, häirimata seejuures teisi kinni peetavaid isikuid, vanglaametnike tööülesannete täitmist ning vangla igapäevast töökorraldust. Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.7 kohaselt võib vangistusosakonna juhataja tunnistada loa kehtetuks juhul, kui kinni peetav isik rikub vangistusseaduses, kodukorras või muudes õigusaktides sätestatud olmeelektroonika seadme kasutamise tingimusi või ei ole võimeline selle kasutamise eest tasuma. Riigikohus on 09.06.2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-10 VangS § 31 lg 2 tõlgendades selgitanud, et Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid sellise loa andmise otsustamisel on määratud VangS § 31 lg-ga 2. Vangla võib loa anda juhul, kui vastava seadme kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Järelikult tuleb vangla administratsioonil kaalutlusõiguse teostamisel kaaluda, kas kinnipeetava poolt kambrisse soovitud seadme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirju ja või häirida teisi isikuid./…/ Ülalnimetatud piirangute laiendamiseks vanglal diskretsioon puudub. VangS § 31 lg 2 sõnastusest nähtub, et loa andmise otsustamisel omab tähtsust vaid vastava seadme kasutamise funktsioon ja selle tulemusena teiste isikute häirimise või vangla sisekorraeeskirja rikkumise võimalikkus/…/ ( p 19). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebuse väide, mille kohaselt kõnealuse loa andmise või selle äravõtmise/peatamise otsustamine oleks otseselt seatud sõltuvusse distsiplinaarkaristuse olemasolust, vaid määravaks on vangistusseaduses, kodukorras või muudes õigusaktides sätestatud olmeelektroonika seadme kasutamise tingimuste järgimine.Vastavad tingimused aga kohustavad seadmeid kasutama vastavalt seadme kasutamisjuhendile ja kooskõlas vangistusseaduse, kodukorra ja muude õigusaktidega.

11.Asjas on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et A. S. vaatas 10.09.2009 televiisorit öörahu ajal. A. S. 14.09.2009 seletuse kohaselt oli ta teadlik, et vaatas televiisorit öörahu ajal, kuid ootas pistikutest voolu väljalülitamist (tl 70 pöördel-71).Vanemvalvur A. R.i koostatud ettekande (tl 69 pöördel) kohaselt pani kaebuse esitaja 10.09.2009 kella 23.30 ajal televiisori vaatamisega toime Tallinna Vangla päevakorra rikkumise. Justiitsministri 31.12.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla päevakava vangla direktor. Tallinna vangla direktori 16.04.2009.a. käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra p.2.1 kohaselt on eelvangistushoone kambris viibiva kinni peetava isiku päevakava järgi öörahu alates 22.00. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta ei olnud teadlik sellest ,et on öörahu aeg või sellest,et öörahu ajal ei ole telerivaatamine lubatud, kuid kaebuse väitel viidi teda eksitusse sellega, et vahel lubatakse televiisorit vaadata ka öörahu ajal ning kaebuse esitaja ootas, millal lülitatatakse pistikust vool välja. Nagu kaebaja on ka ise märkinud, lubatakse vahel vaadata telerit öörahu ajal, millest järelduvalt ei ole selline telerivaatamine tavapärane. Asja arutamisel on vastustaja selgitanud, et on esinenud üksikuid kooskõlastatud juhtumeid, näiteks spordiürituste vaatamine , millal lubatakse telerit vaadata ka peale kella 22.00, ent sellistest erandjuhtumitest on teavitatud kõiki kinnipeetavaid ( tl 111). Kaebuse esitaja ei ole sellele vastu vaielnud.Eeltoodust tulenevalt ei saanud olla varasemalt aset leidnud erandite tegemine telerivaatamise lubamisega pärast kella 22.00 kaebajat eksitavaks, sest käsitetaval juhul keegi sellise loa olemasolust ei teatanud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et rikkumist ei õigusta asjaolu, et pistikutest voolu välja ei lülitatud, sest vastavalt Vangistusseaduse § 67 p

1 on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Oluline on ka see, et kaebuse esitaja puhul tuvastati telerivaatamine kell 23.30, seega ajal, kui öörahu algusest oli möödunud juba poolteist tundi, mistõttu ei saa ka tõusetuda küsimust mõneminutilisest eksimusest seetõttu, et voolu välja ei lülitatud.

12. 02.10.2009 õiendis ei ole kaebuse esitaja rikkumisena märgitud nõuetele mittevastavate juhtmete ühendamist teleri külge, seega ei saanud nimetatu olla ka teleri loa peatamise/ teleri äravõtmise aluseks. Samuti ei olnud aluseks õiendis märgitu, mille kohaselt oli kaebuse esitaja suhtumises üleolev ja ülbe. Õiendist nähtuvalt on kaebuse esitaja pannud toime rikkumise, mis on fikseeritud ettekandes nr 1318 ja mis seisnes öörahu ajal televiisori vaatamises, sealjuures on õiendis märgitud, et kaebuse esitaja oli teadlik, et oma tegevusega rikub ta kehtestatud korda. 13.Kuigi eeltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajale televiisori vaatamise loa peatamine oli sisuliselt õiguspärane , ei muuda see formaalselt õigusvastast haldusakti õiguspäraseks ning esitatud kaebus kuulub seetõttu rahuldamisele.

Lea Kuuse kohtunik