Legislator Case Law & Legislation
2-08-71876/58 AI generated

2-08-71876/58 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-08-71876/58
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub V M`i hagi T M vastu abielu lahutamise nõudes. Vastavalt PkS § 65 lg. 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PkS § 67 lg. 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. V M jääb nõude juurde abielu lahutada ja T M on abielu lahutamise hagi õigeks võtnud.

Legislator headnote

AI generated

2-08-71876/58 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Vastavalt PkS § 65 lg. 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PkS § 67 lg. 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. V M jääb nõude juurde abielu lahutada ja T M on abielu lahutamise hagi õigeks võtnud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2010.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-71876 Tsiviilasi V M`i hagi T M vastu abielu lahutamise ja võlgnevuse

61 273,80 krooni nõudes ja T M vastuhagi V M`i vastu lapsele elatisraha nõudes Menetlusosalised Hageja: V M (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx) Esindaja: vandeadvokaat Anti Aasmaa riigi õigusabi korras Kostja: T M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Esindaja: vandeadvokaat Lembit Nirgi riigi õigusabi korras Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.2010.a. RESOLUTSIOON:

V M´i hagi rahuldada osaliselt.

Lahutada V M (isikukood xxxx) ja T M (isikukood xxxx) abielu, mis on sõlmitud xxxx.a. Lääne-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr. xxxx.

Jätta rahuldamata V M´i hagi T M vastu võlgnevuse 61 273,80 krooni nõudes.

T M vastuhagi lapsele elatise nõudes rahuldada.

Välja mõista V M alates 01.09.2008.a. elatis xxxx.a. sündinud tütar M M ülalpidamiseks

2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni T M kasuks.

Riigi poolt antud menetlusja õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Otsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Poolte vastastikused nõuded ja esitatud asjaolud:

Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja V M abielu lahutamist, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud. Pooltevaheline abielu on sõlmitud xxxx.a. Lääne-Viru Maavalitsuses, mille kohta on tehtud kanne nr. xxxx. Kostja T M on kirjalikus vastuses ja kohtuistungil kinnitanud, et on lahutusega nõus ja võtab selles osas hagi õigeks. Hageja V M on esitanud kostja T M vastu ka võlgnevuse 61 273,80 krooni nõudes. Hageja V M on 18.01.2007.a. sõlminud tarbijakrediidilepingu nr. 0700053/45 BIGBANK AS-ga. Lepingu kohaselt sai V M laenu 30 000.- krooni. Krediidsummat on suurendatud kahel korral. Nimetatud lepingute alusel on Viru Maakohtu 09.05.2008.a. otsusega V M´ilt välja mõistetud 105 000.- krooni. 21.04.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel on V M saanud krediiti veel 10 000.- krooni. Nimetud lepingu alusel on V M´lt Viru Maakohtu 17.04.2009.a. otsusega välja mõistetud 17 547,59 krooni. V M´i väitel kasutati laenuraha perekonna huvides, kuivõrd T M tööl ei käinud ja pooled moodustasid ühise leibkonna juba enne abielu sõlmimist.Laenuraha kasutati jooksvateks kuludeks, tehnika ostmiseks ja pulmadeks. Kostja T M võlgnevuse 61 273,80 krooni nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi selles osas rahuldamata. T M vastuse kohaselt ei ole tõendatud raha kasutamine poolte ühistes huvides. Üks lepingutest on sõlmitud enne abiellumist ja teise puhul on käendajaks mitte kostja T M vaid J T. Kostja T M on 01.09.2009.a. esitanud vastuhagi hageja V M´i vastu lapsele elatisraha nõudes. Kostja T M soovib elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses s.o. ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesoleval hetkel on 2 175.- krooni. Elatise nõue on esitatud tagasiulatuvalt ühe aasta eest, kuna kostja ei ole elatise tasumise kohustust täitnud. Hageja V M tunnistab vastuhagi osaliselt. Hageja V M võtab õigeks elatise maksmise kohtustuse seaduses sätestatud miinimumsuuruse järgi, kuid ei ole nõus elatist maksma ühe aasta eest tagasiulatuvalt. Elatise maksmisest ei ole ta tahtlikult kõrvale hoidunud, vaid põhjusel, et on viibinud kinnipidamisasutuses.

Kohtu otsustuse põhjendused:

1. Põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub V M`i hagi T M vastu abielu lahutamise nõudes.

Vastavalt PkS § 65 lg. 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PkS § 67 lg. 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. V M jääb nõude juurde abielu lahutada ja T M on abielu lahutamise hagi õigeks võtnud.

2. Tõendamata on ja rahuldamisele ei kuulu V M`i hagi T M vastu võlgnevuse 61 273,80 krooni nõudes.

Vastavalt TsMS § 230 lg. 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. T M ei ole V M`i esitatud võlgnevuse 61 273,80 krooni nõuet õigeks võtnud ja vaidleb sellele vastu. V M`i poolt ei ole esitatud tõendeid, et kohustus oleks võetud perekonna huvides või oleks kohustuse aluseks muid asjaolusid. V M´i nõue 61 273,80 krooni saamiseks on paljasõnaline ja tõendamata.

3. Põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub täies ulatuses T M vastuhagi V M`i vastu lapsele elatisraha nõudes.

Alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 101 lg. 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on see 2 175.- krooni. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülapidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatishagi on kohtule esitatud 01.09.2009.a. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et V M ei ole täitnud aasta jooksul oma kohustust lapsele elatisraha anda. T M vastuhagi V M`i vastu elatise nõudes tagasiulatuvalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. V Mi viibimine kinnipidamisasutuses ei ole põhjuseks, mis annaks aluse elatist lapsele tagasiulatuvalt mittetasuda. Elatise suuruse osas on V M hagi õigeks võtnud ja selles osas pooltel vaidlus puudub.

Riigi poolt antud menetlusja õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

Kohus lähtus eeltoodud asjaoludest ja kohaldas PkS § 65 lg. 1; 67 lg. 1; 97; 101 lg. 1 ja 108 ning juhindus TsMS § 230 lg. 1; 436; 438; 442.

Kohtunik

/allkiri/

Maido Roots Ärakiri õige Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Tea Toming

Tartu Ringkonnakohtu 02.05.2011.a RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. oktoobri 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta V Mi kanda. Välja mõista V Milt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 24 senti riigituludesse.

Kohtuotsus jõustus 03. juunil 2011.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent

Tea Toming