2-10-34961/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes TsMS §-dest 475 lg 1 p 5, 526, 532, 661 lg 1 ja 2 rahuldada avaldus.

2. Määrata täisealise G. J. eestkostjaks R.Y. 5 (viieks) aastaks so kuni 28.10.2015.a. Anda eestkostja R.Y.`ile kõik eestkostetava seadusliku esindaja õigused.

3. R.Y. eestkostjana on kohustatud kindlustama G. J. eluks vajalikuga, vajadusel korraldama G. J. hoolduse ja ravi vastavas hooldusja/või raviasutuses; tegema G. J. esindajana tehinguid ja toiminguid, silmas pidades G. J. huve.

4. R.Y. määratakse G. J. eestkostjaks kõikide tehingute tegemisel. Kohus annab R.Y.`ile üldise nõusoleku teha kõiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Kohtuasja number 2-10-34961 Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus eestkoste määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg

20. oktoober 2010

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

Kohtla-Järve Linnavalitsus

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve)

R.Y. (IK xxx, elukoht: xxx)

G. J. (IK xxx, elukoht: xxx)

Vandeadvokaat Veljo Viilol (Veljo Viilol`i Advokaadibüroo, Suur- Karja 21-1, 10148 Tallinn)

5. G. J. ei või iseseisvalt teha tehinguid. Valimisõiguse tähenduses tunnistab kohus G. J. teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab G. J. hääleõiguse.

6. Määrus saata avaldajale ja puudutatud isikule.

7. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda ja G. J. esindaja kulud jätta riigi kanda.

MÄÄRUSE TEATAVAKSTEGEMNINE JA KEHTIVUS

Vastavalt TsMS § 531 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus vastavalt TsMs § 532 lg 1 loetletud isikud Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avalduse kohaselt ei ole G. J. oma tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt ühiskonnaelus osalema, tema igapäevane toimetulek on raskelt häiritud (vanadusdementsus, mäluhäired). G. J. on agressiivne, kontakti temaga saada on võimatu. Avaldaja leiab, et G. J. ei ole võimeline ise oma varalisi ja isiklikke õigusi ning huve kaitsma. Avaldaja palub määrata G.

J. eestkostjaks tema poeg R.Y.. R.Y.i isikuomadused ja tervislik seisund on sobivad eestkostja ülesannete täitmiseks. R.Y. on nõus olema ema eestkostja. (tl 1-2)

2. Tulenevalt TsMS § 522 lg 1, määras kohus 06.09.2010 kohtupsühhiaatria ekspertiisi.(tl 24) Kohtupsühhiaatriaekspert andis arvamuse, mille kohaselt esineb G. J.l hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest. Ekspert leiab, et G. J. ei saa aru oma tegudest ega ole võimeline neid juhtima, selline võimetus on kestva iseloomuga. G. J. vajab eestkoste määramist (tl 36-37)

KOHTUISTUNG

3. Kohtuistungil 20.10.2010 jäi avaldaja avalduses toodu juurde, palus avalduse rahuldada ja määrata G. J. eestkostjaks tema poeg R.Y.. Avaldaja palus määrata eestkoste kõigi tehingute tegemiseks. Puudutatud isiku G. J. esindaja nõustus avaldaja seisukohaga. Esindaja selgitas, et kohtudes G. J.ga, oli visuaalselt võimalik aru saada, et isikul on raske psüühikahäire, puudutatud isik on kontaktivõimetu, ei orienteeru ajas ega ruumis. G. J. ei tea, kus asub, ei tea isikuandmeid. Haiglas kaotas kontrolli, hakkas sihitult ja ärritunult mööda haigla koridori edasi-tagasi kõndima. Kui palatisse tagasi toodi, hakkas ajakirja lappama ja põgenes uuesti. Raviarsti sõnadekohaselt patsienti puudutades muutub viimane agressiivseks.

Kahtlusi eksperdiarvamuse suhtes olla ei saa, isik on pöördumatult haige. Esindaja vestles ka G. J. mõlema lapsega. Lapsed on omavahel kokku leppinud, et eestkostjaks hakkab poeg R.Y.. Oma isikuomadustelt on mõlemad lapsed sobivad eestkostja ülesandeid täitma, kuid lapsed on omavahel valiku teinud.

Puudutatud isik R.Y. selgitas, et on nõus olema ema eestkostja. Eestkoste määramine on emale vajalik. Arvestades ema tervislikku seisundit ja tema turvalisuse tagamiseks, otsivad lapsed võimalust paigutada ema sobivasse hoolekandeasutusse.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja.

6. Tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist tulenevalt ilmnesid G. J.l probleemid psüühilise tervisega 2 aastat tagasi, oluliselt halvenes tervislik seisund 2010.aasta jaanuaris, mil G. J. ei tundnud ära oma lähedasi. Käitumine ebaadekvaatne: toidu valmistamiseks süütas tänavale lõkke, kuigi kodus oli gaasipliit; ei suuda enda eest hoolt kanda hügieeni eest hoolitseda; on korduvalt kodust lahkunud ja ära eksinud. Juunis 2010 paigutati SA Sillamäe Haigla tasulisele hoolekandeteenusele. Haiglas psühhomotoorne rahutus, püüdis korduvalt haiglast põgeneda. Ravimeid keeldub võtmast, mürgitusluul. Eksperdi järelduse kohaselt esineb G. J.l raske psüühikahäire, hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest ning G. J. vajab eestkostet. Oma tegudest ei ole puudutatud isik võimeline aru saama ega neid juhtima. (tl 36-37)

7. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Avaldaja ning G. J. esindaja paluvad eestkostjaks määrata R.Y.i. Isikuomadustelt on R.Y. sobiv eestkostjakandidaat. R.Y. on G. J. poeg. Lapsed on omavahel kokku leppinud, et eestkostjaks saab R.Y.. Töökohas iseloomustatakse R.Y.it positiivselt.(tl 10) R.Y.i abikaasa Svetlana J. on andnud nõusoleku R.Y.i saamiseks ema eestkostjaks.(tl 12) Perearsti 22.06.2010 tõendi kohaselt on R.Y. terve ning võib täita eestkostja ülesandeid (tl 9). Tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste selgituste põhjal on kohus seisukohal, et R.Y.i isikuomadused ja tervislik seisund on sobivad eestkostjaülesannete täitmiseks.

8. PkS § 206 lg 1 tulenevalt on eestkostjal kohustus kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve. Muuhulgas tuleb eestkostjal hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid.

Vastavalt PkS § 207 lg 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Arvestades G. J. tervislikku seisundit, eestkostevajaduse pöördumatust (vanadusdementsus Alzheimeri tõvest) ja asjaolu, et R.Y. on G. J.

poeg, annab kohus juhindudes PkS § 202 ja § 188 lg 2, R.Y.`ile üldise nõusoleku teha kõiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.

12. Lähtudes TsMS § 526 lg 3, ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui 5 aastat määruse tegemisest arvates. Kohus määrab R.Y.i G. J. eestkostjaks 5 aastaks so kuni 28.10.2015.

13. Kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

MENETLUSKULUD

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostet vajava isiku huvides ja kohus on määranud eestkostet vajavale isikule riigi kulul õigusabi vastavalt TsMs § 219 sätestatule, jäävad riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik

Evi Kool