2-10-16944/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2010.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-10-16944 Tsiviilasi AS hagi JM vastu kaasomandi lõpetamiseks. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine. Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS(isikukood XXX elukoht XXX); Hagejale määrtud esindaja: advokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob ); Kostja: JM(isikukood XXX, elukoht XX); Kostja lepinguline esindaja: Nikolai P (Averconsult Õigusbüroo OÜ ).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS´i (hageja) ja JM(kostja) vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1. Hageja ASloobub kõikidesr oma nõuetest JMvastu käesolevas tsiviilasjas. 1.2. Pooled kinnitavad, et nendel puuduvad pretensioonid üksteisele käesolevas tsiviilasjas. 1.3. Pooled kohustuvad hiljemalt 01.11.2010.a. ühiselt müüma nende kaasomandis oleva korteriomandi asukohaga XXX Tallinn müügihinnaga 850000 (kaheksasada viiskümmend tuhat) Eesti krooni ulatuses ning müügist saadud raha jagada selliselt, et 395000 (kolmsada üheksakümmend viis tuhat) Eesti krooni müügihinnast saab AS, nimetatud rahasumma AS´i palvel M Ž (M Z , i.k XXX) pangakontor nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas kandmise teel ning ülejäänud summat müügihinnast, s.o 455000 (nelisada viiskümmend viis tuhat) Eesti krooni saab J M . Notaritasu nimetatud tehingu eest AS ja JM kohustuvad tasuma tehingu tegemisel võrdsetes osades. 1.4. Pooled lepivad kokku, et vastavalt TsMS § 168 lg 3 menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-16944. 3. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale, millega kohus kinnitas kompromissi võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „käesoleva tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on AS hagi JM vastu kaasomandi lõpetamises. Pooled esitasid 26.10.2010.a. kohtule avalduse, milles paluvad kinnitada kohtulik kompromiss ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnistamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 27.04.2010 määrusega on AS’ile antud menetlusabi ning vabastatud ta 65 000 krooni riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd tsiviilasjas lõpetatakse käesoleva määrusega menetlus seoses kompromissiga, siis ei ole AS’ilt menetluskulude välja mõistmine riigituludesse põhjendatud ning ta tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel.

Peeter Pällin Kohtunik