2-10-43480/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedseptembril 2010.a esitas L.F. Viru Maakohtule avalduse alaealise lapse A.F.i põlvnemise tuvastamiseks isast V. S.ist pärast isiku surma. Avalduse kohaselt elas avaldaja V. S.iga koos alates septembrist 2004 aastast. Avaldaja ei olnud V. S.iga abielus. Kooselu ajal jäi avaldaja rasedaks ning avaldajal sündis 18.08.2010 poeg A.F.. V. S. suri 14.03.2010.a. Kuna A.F.i sündides oli tema isa V. S. surnud, siis ei saanud viimane isadust omaks võtta. Avaldaja palub kohtul tuvastada A.F.i põlvnemine surnud isikust V. S.ist
Legislator headnote
AI generated2-10-43480/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 3 tulenevalt põlvnemise tuvastamise avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. PKS § 94 lg 2 alusel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Tsiviilasja number 2-10-43480 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 27.oktoober 2010, Jõhvi Tsiviilasi L.F. avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Kohtuistungi toimumise aeg
12. oktoober 2010.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: L.F. ( IK xxx, elukoht; xxx) e-post: xxx
Puudutatud isikud: I. S. ( IK xxx)
R. S. ( IK xxx)
RESOLUTSIOON
1. Avaldus rahuldada.
2. Tuvastada, et A.F. (isikukood xxx) põlvneb isast V. S.`ist (isikukood xxx, surnud xxxa).
3. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.
4. Jätta kõik menetluskulud avaldaja L.F. kanda.
5. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast.
ASJAOLUD
08. septembril 2010.a esitas L.F. Viru Maakohtule avalduse alaealise lapse A.F.i põlvnemise tuvastamiseks isast V. S.ist pärast isiku surma. Avalduse kohaselt elas avaldaja V. S.iga koos alates septembrist 2004 aastast. Avaldaja ei olnud V. S.iga abielus. Kooselu ajal jäi avaldaja rasedaks ning avaldajal sündis 18.08.2010 poeg A.F.. V. S. suri 14.03.2010.a. Kuna A.F.i sündides oli tema isa V. S. surnud, siis ei saanud viimane isadust omaks võtta. Avaldaja palub kohtul tuvastada A.F.i põlvnemine surnud isikust V. S.ist
ASJAST PUUTUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
17. septembril 2010.a esitatud puudutatud isiku Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt lapse A.F.i põlvnemise tuvastamine isast V. S.ist on lapse huvides. Lastekaitsespetsialisti poolt läbiviidud vestluse, kodukülastuse ja kogutud info põhjal võib järeldada, et laps A. põlvneb V. S.ist. Vestlusest avaldajaga nähtub, et avaldajal on väga head suhted V. S.i vanematega, kes abistavad avaldajat laste kasvatamisel V. S.i vanemad peavad A.d oma lapselapseks.
KOHTUISTUNG
12. oktoobril 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Avaldajal on V. S.iga kaks poega.
Puudutatud isik I. S. selgitas, et avaldaja oli nende poja V.i vabaabielunaine ning kinnitas, et
A. põlvneb tema pojast V.ist. V. juba aasta alguses rääkis, et neil sünnib laps. Avaldaja ja V. elasid koos 6 aastat. Puudutatud isikul ei ole vähimatki kahtlust selles, et A. bioloogiline isa on V..
Puudutatud isik R. S.il ei ole kahtlust selles, et A. bioloogiline isa on V..
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus tutvunud avalduse ja asjast puudutatud isikute seisukohtadega, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Avaldaja ja V. S.i vahel ei olnud abielu registreeritud. Avalduse järgi elas avaldaja koos V. S.iga vabaabielu alates septembrist 2004.a kuni viimase surmani. Surmatunnistuse järgi V. S. suri 14.03.2010.a (t .lk. 3). Sünnitunnistuse järgi lapse A.F.i emaks on avaldaja (t. lk. 5). Kannet isa kohta sünnitunnistustes ei ole.
Avaldaja nõudeks on lapse isast V. S.ist põlvnemise tuvastamine.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 3 tulenevalt põlvnemise tuvastamise avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. PKS § 94 lg 2 alusel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
TsMS § 580 lg 1 kohaselt kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks.
Kohus, kuulanud ära puudutatud isikute I. S. ja R. S.i seletused, eestkosteasutuse esindaja arvamuse, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et A.F. põlvneb V. S.`ist (surnud xxx).
TsMS § 581 kohaselt vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik matmiskohast väljakaevamiseta. Kohus leiab, et kogutud tõendid lubavad ilma DNA-ekspertiisita väita, et A. F. põlvneb V. S.ist. Kohtu veendumus põhineb kohtuistungil tuvastatud asjaolust, et L.F. ja V. S. elasid koos ja kasvatasid ühist poega N. S.it (( sündinud xxx) ( tl 4)) ühiselt, V. S. rääkis oma emale selle aasta jaanuaris, et neil Liliaga sünnib laps. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud võimaldavad eeldada, et A.F. põlvneb V. S.ist.
Kohus leiab, et põlvnemise tuvastamine on lapse huvides, kuna peale seda tekib lapsel õigus toitjakaotuspensionile, mis kindlustab pere toimetuleku.
TsMS § 582 lg 4 alusel saadab kohus kohtumääruse Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.
Menetluskulud
Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 esimese lause alusel avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 200 krooni (t. lk. 6). TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kulude osas tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.
Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS § 579 lg 1-lg 3, § 580 lg 1, lg 3, § 581, § 582 lg 4, § 661 lg 2 sätete kohaselt.
Olev Mihkelson Kohtunik
Digitaalselt allkirjastatud