2-10-47399/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-47399 Tsiviilasi Hagi hind OB hagiavaldus PB vastu elatise nõudes

72 000 krooni Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad Hageja: J , A ja D B ning L B seaduslik esindaja OB kaudu, (ik XXX, eluk XXX)

Kostja: PB(ik XXX, eluk XXX)

14.10.2010 Hageja: J , A ja D B ning L B seaduslik esindaja OB kaudu Tõlk Andrei Muršak

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista PB, ilt (ik XX) tütarde J B sünd XXX, A B sünd XXX , D B sünd XXX ja poeg L B sünd XXX ülalpidamiseks igakuine elatis igale lapsele 2000 krooni, kuni laste täisealiseks saamiseni laste seadusliku esindaja OB(ik XXX , arve XXXXXXXXX Krediidipank) kaudu kasuks, alates 28.09.2010 so hagi esitamisest.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 14.09.1994 sõlmiti PB ja OB vahel abielu, mille kohta oli tehtud vastav kanne nr 1470 (tl 4). J , A ja D B ning L B ema on O B . Laste isaks on kostja (tl.5-6). Lapsed on OB ülalpidamisel, laste isa materiaalselt ei toeta. J , A ja D B ning L B seadusliku esindaja OB kaudu on taotletud elatist 2000 krooni kuus igale lapsele alates hagi esitamisest so 28.09.2010.

Kostja seisukoht Kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei ole esitanud. Kostjal tsiviilasja materjal ja kohtukutse isiklikult käes (tl 15). Kostja ei ole ka ilmunud kohtuistungile, ega teatanud oma mitteilmumisest.

TsMS § 410 kohaselt kohus lahendab asja sisuliselt. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

01.07.2010 kehtima hakanud uue perekonnaseaduse kohaselt hagejaks saaksid olla lapsed J ,

A ja D B ning L B . Kohus lähtub asjaolust, et kaitstes lapse huve on käesolev hagi esitatud laste seadusliku esindaja OBkaudu.

Vaidlust ei ole selles, et lapsed elavad oma ema O B . PB materiaalselt ei toeta. Kostja elatusraha väljamõistmise nõudele vastuväiteid esitanud ei ole.

Esmalt võtab kohus seisukoha selles, milline on mõlema vanema varaline seisund. Lapse ema väidete kohaselt on tema sissetulek oli 3250 krooni. Lisaks sellele saab ka laste ema 4- jale lapsele peretoetust 3000 krooni kuus. Lisaks sellele on laste ema abi saanud linnalt, kuna vahel aidatakse. Laste ema arvates laste isa viimane palk oli augustis 8 400 krooni. Kostjal teisi lapsi ei ole. Seega hageja väidete kohaselt on poolte varanduslik seisund peaaegu võrdne. Kostjal töökoht käesoleval ajal puudub hageja selgituste kohaselt.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kui suured on laste vajadused tema senist ja tavalist elulaadi arvestades. Laste seadusliku esindaja OB arvutuste kohaselt laste ülalpidamine aasta lõikes on umbes 11 200 krooni. OB väidetel kostja on jätnud suures osas oma ülalpidamiskohustuse täitmata. Sellest lähtuvalt laste seadusliku esindaja kaudu on ülalpidamist taotletud igale lapsele 2000 krooni kuus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-66-08 leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed elavad enamus ajast ema juures. On ilmne, et lapsed veedavad aega ka kostja juures, kuna pere koos lastega elab ühes ja samas elukohas, kuigi lapsed elavad koos emaga. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses nr 3-2-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Lastega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist.

Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

Juhindudes eeltoodud Riigikohtu lahenditest, hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, samuti asjaoluga, et poolte sissetulek on kohtule teada laste ema selgituste kohaselt, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista iga lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus, alates 28.09.2010 J , Anastasia ja D B ning L B seadusliku esindaja OB kaudu kasuks.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hagi on esitatud kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 2000.- krooni kuus neljale lapsele, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 72 000 krooni.

Lukiina Vismann Kohtunik