2-10-35491/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-35491 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi AHvastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS Hageja esindaja: Triin M (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ ) Kostja: AH(isikukood XXX, elukoht 1: XXX 2: XXX)

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivust poole tagastamine; RESOLUTSIOON

I. Kinnitada BIGBANK AS-i ja AH poolt 15.10.2010.a sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: 1. Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud:

1.1. hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 113 670.14 krooni nõudes. 2. Kostja tunnistab tingimusteta:

2.1 hageja nõuet summas 117 099.49 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest:

2.1.1. 62 581.42 krooni tagastamata krediidisumma,

2.1.2. 5 689.90 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

2.1.3. 44 382.36 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 15.10.2010.a. seisuga,

2.1.4. 3 000 krooni käsitlustasu,

2.1.5. 1 445.81 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

2.2. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 5 875 krooni, millest

125 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ja 4250 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning 1 500 krooni on hageja õigusabi kulud. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda.

3. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 8 500 krooni, millest 4 250 krooni taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi Swedbanki arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse "lep XXX , tsiviilasi nr 2-10-35491, riigilõivu osaline tagastamine".

4. Kostja tasub hagejale lepingu XXX katteks kokku 111 049,49 krooni, millest 59 581,42 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 5 689,90 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 395,81 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 44 382,36 kr viivis ning 5 875 krooni hageja poolt kantud menetluskulud. Kostja tasub võla ja menetluskulud hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 207115849616 alljärgnevalt:

4.1. tasudes alates 15.10.2010.a. kuni 15.02.2011.a. igakuiselt vähemalt 1 500 krooni.

4.2. tasudes võla jäägi hiljemalt 15.03.2011.a ühekordse maksena.

5. Kostja tasub hagejale lepingu katteks kokku 6 050 krooni, millest 3 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 50 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ning 3

000 krooni käsitlustasu. Kostja tasub võla ja menetluskulud hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20723408969 alljärgnevalt:

5.1 tasudes alates 15.10.2010.a. kuni 15.02.2011.a. igakuiselt vähemalt 1 500 krooni.

5.2 tasudes võla jäägi hiljemalt 15.03.2011.a. ühekordse maksena. 6. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 4 ja punktis 5 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 4 ja punktis 5 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole. 7. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0.0685 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. 8. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata. 9. Pooled on teadlikud, et:

9.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;

9.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;

9.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

9.4. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.

9.5. Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 4 ja puntis 5 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.

10. Käesolev leping on koostatud võrdselt juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-35491 seoses kompromissi sõlmimise ja selle kinnitamisega kohtu poolt.

III. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada BIGBANK AS-ile tema poolt hagiavalduse esitamise eest käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool, s.o 4 250.00 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni BIGBANK AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Käesolev määrus saata pooltele ning peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Kalevi tn 1, Tartu).

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 5 (viis) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Riigilõivu tagastamise peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on BIGBANK AS-i hagi AHvastu võlgnevuse nõudes.

22.10.2010.a laekus kohtule poolte kompromissleping. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Ühtlasi paluvad pooled, seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega, tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust so 4 250.00 krooni.

TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada talle pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so

4 250.00 krooni hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Käesolevas tsiviilasjas kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab menetluse. Seega menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tuleb tagastada hagejale hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust pool, s.o 4250.00 krooni.

TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et kohtulahend jõustub 5 (viie) päeva möödumisel kohtulahendi kättetoimetamisest. Kohus leiab, et menetluse lõpetamise määruse edasikaebamistähtaega tuleb lühendada ning seega võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Epp Haabsaar Kohtunik